2-09-45036/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-45036

1(4)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

08. märts 2010. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-45036

Tsiviilasi EK hagi AT vastu elatise võlgnevusest vabastamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EK(isikukood xxx, elukoht xxx);

Kostja AT(isikukood xxx, elukoht xxx).

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Vabastada EK elatise võlgnevuse tasumisest summas

24 801,64 (kakskümmend neli tuhat kaheksasada üks krooni ja 64 senti) krooni.

3. Vabastada EK tsiviilasjaga nr 2-09-45036 seotud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest summas 8 500 krooni.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused EK esitas 08.09.2009 Harju Maakohtule hagi AT vastu elatise võlgnevusest vabastamise nõudes. Poolte abielust sündis xxxpoeg. Tallinna Linnakohtu xxx otsusega lahutati poolte

Tsiviilasi nr 2-09-45036

2(4) abielu, poeg jäi kostja kasvatada ning hagejalt mõisteti välja elatis 800 krooni kuus lapse ülalpidamiseks. Hageja üritas toetada võimaluste piires oma poega. 10.10.2008 Harju Maakohtu määrusega lapsendati poolte ühine poeg hageja abikaasa poolt. Hageja palub kohtul vabastada ta elatise võlgnevuse tasumisest summas 62 004,10 krooni. Hageja tööleping lõpetati 14.01.2009 ning hageja praegune tervislik seisund ei võimalda tal tööd leida ega osundatud võlgnevust tasuda. Hageja hospitaliseeriti 11.03.2008 saetrauma tõttu, mille tagajärjel on hageja keel halvatud, mis tingib olulisi häireid kõnes ning seega on kõne praktiliselt arusaamatu. Tallinna Pensioniameti Tallinna arstliku ekspertiisi komisjon tuvastas otsusega hagejal püsiva osalise töövõimetuse ning töövõime kaotuse protsent on 30%. Suhtlemisel vajab hageja pidevalt lisaabi, seega on ilmselgelt raskendatud hagejal töö leidmine. Hageja ainsaks sissetulekuks on käesoleval ajal töövõimetuspension summas 2 009 krooni kuus. Hoolimata hageja tahtest tööd leida, ei ole osutunud võimalikuks majanduslikku seisundit parandada ega enda kohustust täita. Kuna tegemist on antud juhul püsiva tervisekahjustusega ning hageja töövõime on oluliselt vähenenud, ei ole hageja ilmselgelt suuteline maksma elatise võlgnevust. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited 04.01.2010 esitatud vastuses hagile kostja avaldab, et ei ole nõus hagiavalduses märgitud elatise võlgnevuse kustutamisega summas 62 004,10 krooni. Lähtuvalt hageja poolt esitatud kohtutäituri väljavõttest ei ole hageja kordagi maksnud elatist poja ülalpidamiseks väljamõistetud määras. Kostja ei täitnud seega ülalpidamiskohustusi nõuetekohaselt ning lapse ülalpidamine oli hageja kanda. Kostja on teinud ettepaneku lahendada asi kokkuleppel kuni hageja trauma tekkimiseni 11.03.2008. Kostja avaldab, et tal on samuti raske majanduslik olukord, kuna tema abikaasa on töötu ning kostja on pere ainsaks ülalpidajaks. Kostja leiab, et arusaadavalt on hagejal seoses osalise töövõime kaotamisega majanduslikult raske olukord, kuid töövõimetus lubab tal siiski tööl käia. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastuväidetega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Pooled vaidlevad lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise üle. Hageja palub vabastada ta elatise võlgnevuse tasumisest summas 62 004,10 krooni, kuna hageja on osaliselt töövõimetu. Laps, kelle ülalpidamiseks väljamõistetud elatise võlgnevusest vabastamist hageja taotleb on lapsendatud 10.10.2008. Kostja ei ole nõus hagis esitatud nõude rahuldamisega, kuid on omalt poolt välja pakkunud, et nõude rahuldamise osas võiks kõne alla tulla võlgnevusest vabastamine alates hageja trauma tekkimisest 11.03.2008. Seega, arvestades trauma tekkimise aega ja lapse lapsendamise aega, võlgnevuse tasumisest vabastamine summas 5 600 krooni (7 x 800 krooni).

Tsiviilasi nr 2-09-45036

3(4) Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 71 võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Elatise võlgnevusest vabastamise otsustamisel tuleb tuvastada, kas võlgnevus tekkis mõjuval põhjusel ja milline on vanema varaline seisnud. Hageja väidete kohaselt tekkis elatise võlgnevus seetõttu, et tal puudus piisav sissetulek ja käesolevaks ajaks on ta lisaks kaotanud oma töövõimest 30%.

Kohus asub seisukohale, et üldiselt on töövõimetus mõjuv põhjus vanema elatise võlgnevusest osaliselt või täielikult vabastamiseks, kuid siinkohal tuleb arvesse võtta töövõime kaotamise ja võlgnevuse tekkimise aega ning seotud asjaolusid. Antud juhul, võttes arvesse hageja poolt esitatud asjaolusid, tõendeid, tekkis elatise võlgnevus ammu enne seda, kui hageja lähtuvalt vigastusest kaotas osaliselt oma töövõime. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega välja toodud neid asjaolusid, mis oleksid mõjuvateks põhjusteks elatise võlgnevuse tekkimisel.

Seega leiab kohus, et hageja enne osaliselt töövõimetuks jäämist ei täitnud oma kohustusi lapse ülalpidamisel ilma mõjuvate põhjusteta. Kohus leiab, et üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Eeltoodu viitab sellele, et hageja ei ole teinud kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. Sellest tulenevalt ei ole elatise võlgnevus tekkinud haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel. Kohtu hinnangul, lähtuvalt PKS § 71, ei tule töövõime kaotanud vanemat igal juhul vabastada elatise võlgnevusest.

Üksnes kohustatud vanema töövõimetus, antud juhul osaline töövõimetus ei anna alust elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks. Tallinna Pensioniameti Tallinna arstliku ekspertiisi komisjoni 16.09.2008 otsusega nr 443679 on hagejale määratud püsiv osaline töövõimetus (töövõime kaotuse protsent 30%). Nimetatud otsuse kohaselt on hageja võimeline tööga elatist teenima. Seega, esitatud tõenditele tuginedes, ei takista määratud osaline töövõimetus hagejal töötamist. Hageja oli kohustatud xxx kohtuotsuse alusel lapse ülalpidamiseks maksma elatist vaid 800 krooni kuus, millist kohustust hageja ei suutnud nõuetekohaselt täita.

See, et 11.03.2008 saadud vigastus põhjustas puude, ei peaks kohtu hinnangul olema põhjuseks vabastada hageja täielikult lapse ülalpidamiskohustuse mittetäitmisest tulenevast võlgnevusest. Hageja ei ole tõendanud, et võlgnevuse tekkimiseks oleksid mõjuvad põhjused. Kohus, arvestades hageja invaliidsust, millest tulenevalt tema varaline seisund on muutnud raskeks tekkinud võlgnevuse tasumise, tema varalist seisu ja asjaolu, et määratud osaline töövõimetus võimaldab hagejal siiski tööga elatist teenida ning hinnates kõiki käesoleva tsiviilasjaga seonduvaid asjaolusid kogumis, peab kohus põhjendatuks vabastada hageja osaliselt, s. o. 40% ulatuses, elatise võlgnevusest.

Kohus tuginedes eelpool toodule ja juhindudes PKS § 71 vabastab hageja elatise võlgnevusest summas 24 801,64 krooni. Seega tuleb hagejal tasuda kostjale elatise võlgnevus summas 37 202,46 krooni. TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 08.12.2009 määrusega vabastas Harju Maakohus hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd asjas lõpetatakse menetlus hagi osalise rahuldamisega ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning hageja on osaliselt töövõimetu isik, kes on

Tsiviilasi nr 2-09-45036

4(4) käesoleval hetkel töötu, siis peab kohus põhjendatuks jätta riigilõiv riigi tuludesse välja mõistmata ning hageja tuleb vabastada elatise võlgnevusest vabastamise nõudelt tasumisele kuuluva riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest täies ulatuses, s. o. 8 500 krooni ulatuses.

Kohtunik