Legislator Case Law & Legislation
2-09-67551/4 AI generated

2-09-67551/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-09-67551/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-09-67551/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
BGB statutory provision insufficiently substantiated grievance financial hardship refusal of expense reimbursement late payment of fees costs of enforcement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

Keelduda G.B. hagi E.R.`i vastu menetlusse võtmast.

EDASIKAEBE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

ASJAOLUD

1. G.B. esitas 10.12.2009 Viru Maakohtule hagi E.R.`i vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse 1 727, 98 krooni nõudes. Hageja taotles kohtult menetlusabi ning palus vabastada riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. G.B. esitas E.R.’i vastu üürilepingu täitmisest tuleneva nõude.

Kohtuasja number 2-09-67551 Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi G.B. hagi E.R.`i vastu võlgnevuse 1 727, 98 krooni nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine

Hageja:

Kostja: G.B. (IK xxx, elukoht: xxx) E.R. (IKxxx, xxx)

2

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 205 lg 2 kohaselt on hagejaks isik, kes on esitanud hagi. TsMS § 3 lg 1 ja § 205 lg 2 koostoimes on hageja isik, kes on esitanud hagi oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

5. Hagiavaldus on esitatud üürilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisest tulenevas võla nõudes. Üürileandjaks saab olla eluruumi omanik või tema poolt selleks volitatud isik. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.05.2000 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-00). Eluruum, mida E. ja T. R. kasutasid, kuulub A. B.le. Hagi on esitatud G.B. poolt. Kohtule esitatud üürilepingust (tl 3) ei nähtud ka, et G.B. oleks üürileandjaks. Kohtule ei ole esitatud ka volikirja, et G.B. võiks esitada omal nimel hagi kohtusse nimetatud üürilepingust tuleneva võla nõudes. Seega ei nähtu hagiavaldusest, et avaldus oleks esitatud G.B.l eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

6. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Eeltoodud põhjendustel keeldub kohus G.B. hagi E.R.`i vastu menetlusse võtmast.

Kohtunik