3-10-660/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märtsil 2010. a, Tallinn

Haldusasja number

3-10-660

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus

seada kohtulik hüpoteek E.T.´ile kuuluvale kinnistule

registriosa numbriga xxxxxxxxxx summas 642 190 krooni

Resolutsioon

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus haldustoiminguks

loa andmiseks.

2. Seada kohtulik hüpoteek E.T.´ile (isikukood xxxxxxxxxx) nimel kinnistusraamatus

registreeritud kinnistule, registriosa numbriga xxxxxxxxxxxx Eesti Vabariigi kasuks

(Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) summas 642 190 krooni.

3. Saata kohtumääruse ärakiri Harju Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemiseks

ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib loa taotleja esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud

kohtu kaudu 10 (kümne) päeva jooksul arvates määruse

ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast (HKMS § 30 lg 2 p

1; § 471 lg 1).

ASJAOLUD JA TAOTLUSE ESITAJA SEISUKOHT

1. Tallinna Halduskohtule saabus 16.03.2010 Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

(edaspidi PMTK) taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. PMTK palub seada kohtulik

hüpoteek E.T.´i nimel kinnistusraamatus registreeritud kinnistule, registriosa numbriga,

xxxxxxxxxxx summas 642 190 krooni. Taotluse esitamise aluseks on maksukorralduse seaduse

(RT I 2002, 26, 150, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi MKS) § 136¹ lg 1,

mille kohaselt võib maksuhalduri piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule

taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg 1 p 1-51 sätestatud täitetoiminguid, kui

maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest

tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase

tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

2

2. Maksuhaldur kontrollis maksustamisperioodil juuli 2008 kuni detsember 2008 (k.a) OÜ

Truuvedu

käibemaksu,

tulumaksu,

sotsiaalmaksu

ning

kogumispensioni

maksete

ja

töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Kontrolli käigus

kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates jõudis maksuhaldur järeldusele, et

kontrollitud perioodil maksis OÜ Truuvedu töötajatele täiendavalt palka, mida ei kajastatud

raamatupidamises ning millelt ei arvestatud, ei peetud kinni ega tasutud sotsiaalmaksu,

tulumaksu, töötuskindlustuse makseid ja kohustusliku kogumispensioni makseid. Samuti tegi

maksuhaldur kindlaks, et äriühing jättis kontrollitud perioodil deklareerimata käivet ja sellelt

arvestamisele kuuluvat käibemaksu ning deklareeris sisendkäibemaksu rohkem kui seaduse järgi

oleks õigus. Lisaks selgus kontrolli käigus, et OÜ Truuvedu tegi ettevõtlusega mitteseotud

kulutusi, millelt jättis arvestamata ja tasumata tulumaksu. PMTK 17.07.2009 maksuotsusega nr

12.2-3/748-17 kohustati OÜ-d Truuvedu täiendavalt tasuma makse ja makseid kokku summas

642 190 krooni. Riigikohus on 20.01.2010 otsuses asjas nr 3-3-1-74-09 oma varasemaid

seisukohti kinnitades sedastanud, et maksudest kõrvalhoidumine saab olla vaid tahtlik tegevus.

Kontrollitud perioodil (07.2008–12.2008) oli äriühingu ainuke juhatuse liige E.T., kes MKS § 8

lg 1 kohaselt oli kohustatud tagama esindatava juriidilise isiku MKS-ist ja maksuseadustest

tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.

3. OÜ Truuvedu maksuvõla sissenõudmiseks on toimunud täitemenetlus alates 02.12.2009, mil

maksuhaldur tegi korralduse SEB Pank AS-ile äriühingu pangakonto arestimiseks summas

233 627 krooni maksuhalduri 06.10.2009 maksuvõla tasumise korralduse nr 13-11/2438 alusel.

Kuna maksuhalduri täitetoimingute tulemusel ei õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda (maksuvõla

katteks on laekunud vaid 13 658,68 krooni), pöördus maksuhaldur 02.03.2010 täitmisavaldusega

kohtutäitur Kersti Seisleri poole. Samal päeval on maksuhaldur kohtutäiturile maksuhalduri poolt

26.02.2010 alustatud täitemenetluse jätkamiseks edastanud ka 17.07.2009 maksuotsuse nr

12.2-3/748-17. Sissenõudmistoimingute tulemusena ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda.

Nähtuvalt elektroonilise kinnistusraamatu, ehitisregistri, laevakinnistusraamatu ja liiklusregistri

andmetest, ei kuulu OÜ-le Truuvedu kinnistuid, ehitisi, sõidukeid, laevu ega väikelaevu. Eesti

Patendiameti elektroonilistest andmebaasidest nähtuvalt ei ole OÜ Truuvedu nimele

registreeritud patente, leiutisi ega kaubamärke. Maksuhaldurile ei ole teada muud vara, millele

sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlg sisse nõuda.

4. Kuna OÜ Truuvedu maksuvõla sissenõudmist on alustatud MKS § 130 lg 1 p 6 alusel

võlgniku pangakontol olevale rahale sissenõude pööramisega, kuid maksuvõlga ei ole

õnnestunud kolme kuu jooksul sisse nõuda ja äriühingul ei ole piisavalt vara maksuvõla

tasumiseks,

on

põhjendatud

vastutusmenetluse

algatamine

juhatuse

liikme

vastu.

Vastutusotsusega esitab maksuhaldur E.T.ile nõude tasuda OÜ Truuvedu maksuotsusest tulenev

maksuvõlg, mis 12.03.2010 seisuga on 642 190 krooni. E.T. on OÜ Truuvedu juhatuse liikmena

esitanud maksudeklaratsioonides valeandmeid eesmärgiga hoiduda kõrvale maksude tasumisest.

Arvestades E.T.´i varasemat käitumist, on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks

loa andmata jätmise korral asub E.T. sundtäitmise vältimiseks võõrandama või pandiga

koormama isiklikku vara. E-kinnistusraamatu andmebaasi kohaselt kuulub E.T.´ile kolm

kinnistut (registriosa numbrid 8210901, 12461802 ja 8963302). Kaks kinnistut (nr 8210901 ja

12461802) on koormatud hüpoteekidega Nordea Bank Finland Plc kasuks kogusummas 2 880

000 krooni. Hüpoteekide ja keelumärgetega koormamata on kinnistu registriosa numbriga

xxxxxxxxxxxxx. Tegemist on ühe 217-ruutmeetrise elamumaaga.

5. Pärast maksukontrolli alustamist on OÜ Truuvedu asunud võõrandama oma vara, jättes samal

ajal tasumata maksuvõla. Äriühingu 2008. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli OÜ-l

Truuvedu 31.12.2008 seisuga põhivara 2 875 723 krooni. 17.07.2009 maksuotsusega määrati

juurde ajavahemiku 01.07.2008–31.12.2008 eest makse 642 190 krooni, mis on täies ulatuses

3

tasumata. Samuti ei ole äriühing tasunud ajavahemiku 01.01.2009–28.02.2010 makse summas

419 270,32 krooni. Pärast maksuotsuse tegemist on maksuvõla katteks laekunud vaid 13 658,68

krooni ja sedagi sundtäitmise tulemusel. Võttes arvesse E.T.´i käitumist OÜ Truuvedu juhatuse

liikmena, on põhjendatud arvata, et E.T. asub võimaliku vastutusotsuse täitmise raskendamiseks

võõrandama ka talle kuuluvat vara. Seetõttu peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteegi seadmist

E.T.´ile kuuluvale kinnistule nr xxxxxxxxxxxxx võimaliku vastutusotsuse summas 642 190

krooni. Nimetatud toiming on antud juhul MKS § 130 lg 1 p 1–51 loetletud täitetoimingutest

sobivaim ning isikut kõige vähem koormav. MKS § 1361 lg 3 alusel lõpetab maksuhaldur

täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on

ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või

kohustuse tagamiseks. MKS § 1361 lg 2 p 3, § 120 lg 1 p 3 ning § 121 alusel teatab maksuhaldur,

et lõpetab täitetoimingud, kui E.T. esitab tagatise suuruses 642 190 krooni. E.T. võib valida

MKS § 122 loetletud tagatise liikide vahel.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 29 lõike 1 kohaselt seadusega sätestatud

juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab

haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks). HKMS § 29 lõike 2 kohaselt

taotluse või avalduse loa andmiseks esitab selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik

(edaspidi taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks

vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste

esitamist. Vastavalt HKMS § 29 lõikele 3 isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist

otsustakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel. Maksukorralduse seaduse § 1361

maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses maksukohustuslase poolt

seletuse esitamist ette ei näe. HKMS § 29 lõike 4 kohaselt vaatab halduskohtunik taotluse läbi ja

otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui

seadus ei näe ette teisiti. Kuna seadusest ei tulene ka kohustust otsustada asi kohtuistungil,

otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

7. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus

vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on piisaval määral põhjendatud. Ühtlasi on kohtule

esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on algatanud E.T.´i

suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on MKS § 40 kohase vastutusotsuse koostamine.

Maksuhaldur on tuvastanud, et E.T. on jätnud täitmata oma seadusest tulenevad kohustused ja

teostanud tehinguid, mille soovitud tagajärjeks oli maksude tasumisest kõrvalehoidmine. Kohus

leiab, et taotlejal on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib E.T.

asuda haldusakti sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara.

Eeltoodust tulenevalt ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab

kohus, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine

enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise

korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus leiab, et

taotlus on selles toodud väidete alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

8. Maksukorralduse seadusesse lisati MKS § 1361 01.01.2009 redaktsiooniga. Eelnõu

seletuskirjas on vastava sätte lisamist seadusesse põhjendatud sellega, et väga harvad ei ole

juhtumid, kus maksukohustuslane alustab kohe pärast maksukontrollist teadasaamist enda

maksejõuetuse tekitamist. Maksumenetluse käigus end maksevõimetuks muutnud isik tähendab

riigile vaid kulusid ja seda nii maksumenetluses kui hilisemas kohtumenetluses. Lisaks

mõttetutele kulutustele tähendab antud olukord ka reaalset ohtu ühetaolise maksustamise

4

põhimõtte rakendamisele maksuõiguses. Seega on mõttetute kulutuste ennetamiseks ja ühetaolise

maksustamise tagamiseks vajalik täitetoimingute sooritamise võimaluse tagamine ka enne

maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse kindlaksmääramist. Täitetoimingu

sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist on võimalik juhtumil, kui

maksumenetluse ajal tekib maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse tegemist

võib maksuotsuse sundtäitmine just maksukohustuslase enda tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Täitetoimingute sooritamine enne maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse kindlaksmääramist on käesoleva regulatsiooni kohaselt võimalik üksnes

läbi halduskohtu, täpsemalt pärast halduskohtust haldustoimingu sooritamiseks loa saamist.

Kohtu kaasamine välistab täitevvõimu omavoli ning tagab maksuhalduri otsustuse sõltumatu

kontrolli. Halduskohtu näol vahelüli sissetoomine kaitseb maksumaksjat ennetavalt täitevvõimu

rutakate otsuste eest ning kindlustab ka maksumaksja õigusi riivavate otsuste kõrgema

kvaliteedi. Seega on seadusandja pidanud eraldiseisvaks eesmärgiks täitetoimingute kiire

sooritamise võimalikkuse olukorras, kus on tekkinud põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane

võib tekitada enda maksejõuetuse.

9. MKS § 1361 lg 1 kohaselt võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja

teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51

sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 1–51 sätestavad, et maksuhalduril on õigus taotleda

kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse, taotleda ehitise kui vallasasja

käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse, taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke

kandmist

vastavasse

registrisse,

taotleda

laeva

käsutamise

keelumärke

kandmist

laevakinnistusraamatusse, anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks

vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule ning taotleda hüpoteegi seadmist

kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse

kantud õhusõidukile. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kohtuliku hüpoteegi seadmine E.T.´i

nimel kinnistusraamatus registreeritud kinnistule, registriosa numbriga xxxxxxxx Eesti Vabariigi

kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu), summas 642 190 krooni, on

põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 388 lg 3 sätestatu kohaselt kantakse

kohtulik hüpoteek kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse või tsiviilõhusõidukite

registrisse hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Hageja taotlusel edastab

kohus määruse TsMS § 387 lg 2 sätestatud korras ise kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks.

Hüpoteek tekib sissekandmisega.

Tiina Pappel

kohtunik