2-10-4912/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2010.a Tallinn Tsiviilasja number 2-10-4912 Tsiviilasi KÜ hagi D L vastu 37 514,67 krooni ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 31 301,80 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja D L (isikukood XXX, elukoht XXX) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista D L ’lt 37 514,67 (kolmkümmend seitse tuhat viissada neliteist krooni ja 67 senti) KÜ kasuks. 3. Välja mõista D L ’lt viivis 0,07% päevas põhinõudest (31 301,80 krooni) kuni põhinõude täitmiseni alates 06.01.2010.a KÜ kasuks. 4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud jätta D L kanda. 2. Välja mõista D L ’lt menetluskulu 7 500,00 (seitse tuhat viissada) krooni KÜ kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Asjaolud 01.02.2010.a esitas KÜ Harju Maakohtule hagi D L vastu 37 514,67 krooni ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand asukohaga -XXX. Kostja on jätnud hagejale majandamisja kommunaalkulud tasumata. Seisuga 01.02.2010.a on võlgnevuse suuruseks 31 514,67 krooni, millele lisandub viivis summas 6 212,87 krooni. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse esitamise nõue on 15.02.2010 TsMS § 322 lg 1 alusel kostjale kätte toimetatud. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. KÜseaduse (KÜS) § 13 lg 4 sätestab, et KÜ otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile KÜ liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on KÜ vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu KÜ poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui KÜ põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib KÜ juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 31 301,80 krooni ja viivis 6 212,87 krooni, kokku 37 514,67 krooni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

3 mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 06.01.2010.a tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,07% päevas põhinõudelt 31 301,80 krooni kuni kohustuse täitmiseni. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 7 500,00 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 7 500,00 krooni. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Maie Seppo kohtunik