2-09-41872/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON 1.M.K.e avaldus täitemenetluse peatamiseks/lõpetamiseks jätta rahuldamata 2.Menetluskulud jäävad avaldaja kanda

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KAEBUSE SISU

1. M.K. esitas kohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks / lõpetamiseks. Avalduse kohaselt mõisteti avaldajalt Viru maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-08-7950 puudutatud isiku M.K.e kasuks välja hüvitis suurema osa ühisvara eest 193 500 krooni. M.K. esitas kohtutäitur Risto Kütile täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks (täiteasi nr 072/2009/1670). Avaldaja sai täitmisteate ning 23.07.2009 tegi kohtutäiturile avalduse, milles palus vabatahtliku täitmise tähtaega pikendada maksimaalse võimaliku perioodini. Kohtutäitur pikendas avaldajale määratud täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega kuni 19.08.2009.a. 27.07.2009 kohtutäituri Kohtuasja number 2-09-41872 Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi M.K.e avaldus täitemenetluse peatamiseks / lõpetamiseks

Kohtuistungi toimumise aeg

25. veebruar 2009

Menetlusosalised

Avaldaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isik:

M.K. (IK xxx, elukoht: xxx)

M.K. (IK xxx, elukoht: xxx)

Kohtutäitur Risto Kütt (Jaama 14, 41533 Jõhvi)

avalduse alusel on kinnistusraamtusse kantud keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks M.K.e kasuks.

2. Avaldaja selgitab, et tal puuduvad võimalused täitedokumendist tuleneva nõude täitmiseks makseraskuste ning töö kaotamise tõttu. Korteriomand asukohaga xxx on kinnistusraamatu kande kohaselt poolte ühisomand. Omandiõiguse muutumise /lõppemise kohta kanded kinnistusraamatus puuduvad. Puudutatud isiku poolt tehtud pakkumise alusel sõlmiti tunnistajate juuresolekul avaldajaga kokkulepe, mille kohaselt puudutatud isik M.K. kohustus avaldaja M.K.e kasuks maksma hüvitist 210 000 krooni koos korteriomandi ainuomandisse saamise õigusega. Avaldaja eeldas, et saavutatud kokkuleppe tulemusena loobuvad osapooled oma nõuetest ning omandavad uued õigused. Mõne aja pärast hakkas puudutatud isik avaldajale survet avaldama püüdes saavutada varem kokkulepitud hüvitise 210 000 krooni muutmist 75 000 krooni suuruseks hüvitiseks eesmärgiga saada korteriomand ainuomandisse võimalikult olematu hinnaga. Avaldaja palub peatada/lõpetada täitemenetlus, kuna selle menetluse jätkamine on avaldaja suhtes ebaõiglane.

KOHTUTÄITURI SEISUKOHT

3. Kohtutäitur Risto Kütt selgitab, et sissenõudja M.K. esitas täiturile 08.07.2009 täitmisavalduse Viru Maakohtu 22.12.2008 otsuse täitmiseks, mille järgi M.K. oli kohustatud M.K.ele tasuma hüvitist 193 500 krooni nelja kalendrikuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast. Kohtutäitur saatis võlgnikule täitmisteate, milles andis 10 päeva võlgnevuse vabatahtlikuks täitmiseks. Võlgnik esitas kohtutäiturile tähtaja pikendamise avalduse 23.07.2009. Tulles vastu võlgniku palvele, pikendas kohtutäitur täitmise tähtaega kuni 19.08.2009. 24.09.2009 koostas kohtutäitur kinnisasja arestimise akti ja arestis korteriomandi hinnaga 700 000 krooni. 12.10.2009 saatis täitur pooltele enampakkumise teate. 20.12.2009 kella 11.00 määratud enampakkumine nurjus, kuna osalejaid ei tulnud. Kohtutäitur viitab kohtutäituri seaduse § 2 lg3, millest tulenevalt peab kohtutäitur oma ametitoiminguid tehes olema erapooletu ning jätab seetõttu M.K.e taotluse lahendamise kohtu otsustada.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

4. Puudutatud isik ei nõustu avalduses esitatud väidetega ning vaidleb neile vastu. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja väide tema majandusliku seisundi halvenemisest ei ole seotud täitemenetlusega. Avaldaja ise palus tsiviilasja 2-08-7950 arutamise käigus kohtult neli kalendrikuud aega puudutatud isikule hüvitise tasumiseks, mille kohus ka rahuldas. Puudutatud isik tegi avalduse täitemenetluse algatamiseks 08.07.2009 so 2 kuud hiljem kohtuotsusega antud tähtajast. Avaldaja midagi hüvitise tasumiseks ei teinud. 22.12..2008 kohtuotsusega jäeti korteriomand avaldaja ainuomandisse, ent kuna avaldaja kohtuotsusega pandud kohustusi puudutatud isiku ees ei täitnud, on kinnistusraamatu kanne muutmata. Avaldaja väidetud kokkuleppega puudutatud isik nõus ei ole. Kokkulepet sõlmitud ei ole, vaid puudutatud isiku ja avaldaja poolt kaaluti sellist võimalust juhul kui puudutatud isikul on võimalik pangaga sõlmida sobiv laenuleping. Pank soostus laenama 75 000 krooni, mis aga avaldajat ei rahuldanud. Puudutatud isik palub jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

KOHTUISTUNG 25.02.2010

5. Kohtuistungil jäi avaldaja oma seisukohtade juurde. Avaldaja rõhutas, et tema arvates on täitemenetluse algatamine tema suhtes õigustamatu ning seda ei saa pöörata täitmisele. Avaldaja leiab, et kohtutäitur ei tegutsenud õigesti. Kohtutäitur ei tõlgenda seadust õieti, korterit tuginedes Perekonnaseaduse sätetele maha müüa ei saa. Avaldaja selgitas, et ei ole võimeline poole korteri eest puudutatud isikule tasuma.

6. Kohtutäitur ei näe olukorra lahendamiseks muud võimalust kui korter maha müüa.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et M.K.e avaldus on põhjendamatu. 22.detsembri 2008a.kohtuotsusega lasus M.K.el kohustus 4 kuu jooksul tasuda M.K.ele hüvitis suurema väärtusega ühisvara eest alates kohtuotsuse jõustumise päevast. Kohtuotsuse tekstist (kostja M.K.e vastus ,tl.17 pöördel) nähtub ,et just avaldaja ise on taotlenud kohtult sellist tähtaega oma kohustuse täitmiseks. Kohtutäitur on pikendanud kohtuotsuse täitmist kuni 19.08.2009,st. on M.K.e soovi arvestanud .

Kohus on kohtuistungil avaldajalt küsinud kui palju aega ta veel vajab, et tema suhtes saaks kohtuotsuse täitmisele pöörata, kuid avaldaja on vastanud, et tema ei saa öelda, millal ta saab raha maksta ja ei tea kui pikaks ajaks tuleks menetlus peatada. Ta leiab , et menetlus tuleks lõpetada. (tl 64) Avaldaja leiab, et peale kohtuotsuse jõustumist on pooled omavahel sõlminud sellise kokkuleppe, mis välistab kohtuotsuse täitmise. Kokkulepe pidi olema sõlmitud selles, et hoopis puudutatud isik M.K.te maksab M.K.tele 210 000 krooni, mitte M.K.e ei maksa M.K.ele 193500 krooni nagu kohtuotsuses kirjas.

Selle kokkuleppega pidi korter jääma mitte Meris Kaljusele, vaid M.K.ele. Kohus leiab , et menetluse lõpetamise nõue avaldaja poolt ei ole seadusega kooskõlas, kuna siis jääksid puudutatud isiku M.K.e huvid kaitseta. Täitemenetluse seadustikus puudub seadusesäte, et jõustunud kohtuotsust, mis on kohtutäiturile täitmiseks esitatud, ei pea kohtutäitur täitma kui võlgnik peale otsuse jõustumist väidab, et on sõlminud sissenõudjaga kokkuleppe otsuse mittetäitmises, mida sissenõudja eitab. Kohtuotsust ei või täitmisele pöörata, st täitemenetlus tuleb lõpetada ainult Täitemenetluses seadustiku § 48 märgitud alustel.

Antud juhul selliste aluste olemasolu kohtutäiturile avaldatud ei ole. M.K. esitas kohtule 14.01.2010 tunnistajate nimekirja ja märkis, et kohtul on võimalik ütluste saamiseks tunnistajad üle kuulata .Nad teaksid tunnistada M.K.e ning M.K.e vahelise kokkuleppe sõlmimist, so. kohtu järeldades ilmselt selle kokkuleppe sõlmimist, mis sõlmiti peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtuistungil M.K. tunnistajate ülekuulamise soovi enam ei esitanud. Kohus leiab ,et tunnistajate ülekuulamine jõustunud kohtuotsuse täitmise lõpetamiseks ei oleks olnud ka asjakohane, kuna ütlustega ei saaks tõendada täitemenetluse seadustiku § 48 aluste olemasolu.

Täitemenetluse lõpetamise alusteks on nimetatud seadusesättele tuginedes :

1) sissenõudja avaldus; 2) kirjaliku dokumendi esitamine, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud; 3) nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmine kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemine; 4) kohtulahendi esitamine, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine; 5) kirjaliku dokumendi esitamine, kui sellest nähtub täitmise vältimiseks vajaliku tagatise andmine; 6) sissenõudja või võlgniku surm või lõppemine puhul, kui nõue või kohustus ei saa üle minna surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele; 7) täitemenetluse põhjendamatu alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu; 8) muu seaduses sätestatud alus Tuginedes toimiku materjalidele ,avaldaja, kohtutäituri ning puudutatud isiku M.K.te ütlustele jätab kohus avaldaja avalduse rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt lahendab kohus kaebused kohtutäituri otsuse peale hagita menetluses Tuginedes TsMS § 172 lg.7 kohaselt kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda… Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1). Menetluskulud kannab siinkohal avaldaja, kuna menetlus on põhjendamatu.

Kohtunik