2-10-11227/2 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-10-11227

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 16.märts 2010. a Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-10-11227 Tsiviilasi

H. P. riigi õigusabi saamiseks väljaspool kohtumenetlust isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Avaldaja:H. P. , isikukood xxxxxxxxxxxx xxxxx xxxx, xxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx, viibimiskoht xxxxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxx

TsMS § 187 lg 1 ja 2 ja RÕS § 15 lg 5 alusel 1.Anda H. P. riigipoolset menetlusabi riigi õigusabi näol tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud pärast riigi õigusabi andmise lõppemist ühekordse maksena 50 % ulatuses.

2.Saata käesolev määrus riigi õigusabi osutava advokaadi määramiseks E. ning teadmiseks H. P. ja R.

Edasikaebamise kord

TsMS § 191 lg 1 alusel Määruse peale võib menetlusabi saaja või E. Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2-10-11227

2 (2)

Asjaolud ja kohtu põhjendused

H. P. esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses õigusdokumentide koostamiseks ja kohtus esindamiseks. Taotluse kohaselt soovib avaldaja saada riigi õigusabi eesmärgiga tühistada tehing, millega temalt 04.03.2010 pettuse teel võeti üle omand kinnistule nr.xxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx. Avaldaja sai kinnistu eest, mille suurus on 10,55 ha ja millel asuvad ka elamu ja kõrvalhooned, vaid 2000 krooni. Kuna H. P. puuduvad vajalikud õigusteadmised ning oma east tingituna on tal raskusi asjadest õige arusaamisega vajab ta tehingu tühistamiseks asjatundlikku õigusabi. Taotleja varanduslik seisund ei võimalda tal käesoleval ajal õigusabi eest tasuda.

Taotlusele lisatud taotleja majandusliku seisundi teatisest nähtub , et H. P. pensionär ning tema sissetulekuks on käesoleval ajal pension 5306 krooni kuus.Taotleja elab koos kahe täisealise pojaga, kes on vallalt toimetulekutoetuse saajad. Kinnisvara taotlejal käesoleval ajal ei ole, samuti puuduvad vahendid pangakontol. Taotlusele on lisatud väljavõte ostumüügilepingust, millest nähtub H. P. kinnistu võõrandamine osaühingule Kaguturism 04.märtsil 2010.a. Taotleja igakuised vältimatud püsikulutused on taotluse kohaselt 5300 krooni, taotluses ei ole eraldi välja toodud kulutusi liikide kaupa (eluasemele, toidule, transpordile).

Riigipoolse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Kohus leiab, et H. P. õigustatud saama riigi õigusabi, kuna RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud aluseid riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ei esine. Kohtul puudub esitatud avalduse põhjal käesoleval ajal võimalus hinnata osutatava õigusabi mahtu ja sellest tulenevalt ka õigusteenuse kulude suurust. Seetõttu ei saa kohus eeldada, et kulud õigusteenusele ei ületa taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis tema majandusliku seisundi teatise põhjal on 10 600 krooni. Taotleja ei ole küll oma majandusliku seisundi teatises märkinud oma igakuiseid kulusid toidule ja eluasemele, kuid võib eeldada, et need kulud on vähemalt toimetulekupiiri ulatuses , s.o. 1000 krooni üksi elavale inimesele 2010.a.. Taotlejal puudub ka vara, mida saaks suuremate raskusteta müüa õigusabikulude katteks, sest temale kuuluva kinnnistu on ta võõrandanud. Kinnistu ostu-müügilepingu kohaselt pidi H.P. saama kinnistu eest 120 000 krooni, kuid väidetavalt ei ole ta nimetatud summat saanud. Kohus arvestab ka asjaolu, et probleem, mille lahendamiseks H.P. õigusabi vajab, on keerukas ning kvalifitseeritud õigusabi saamata võivad tema huvid jääda kaitseta.

Määrates kindlaks riigi õigusabi andmise viisi, leiab kohus, et põhjendatud on H. P. riigi õigusabi andmine RÕS § 8 p 2 sätestatud viisil, s.o. õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Siinjuures võtab kohus

2-10-11227

3 (2) arvesse, et taotleja saab püsivat sissetulekut pensioni näol, mis on kõrgem, kui isiku esmavajaduste rahuldamiseks vajalik igakuine summa. Kui H. P. osalemine on edukas ning kohus jätab menetluskulud vastaspoole kanda, on tal võimalik taotleda tema poolt kantud menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Neil asjaoludel määrab kohus H. P. riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiskohustuse 50 % ulatuses. Hüvitamise tähtpäeva määrab kohus kindlaks pärast riigi õigusabi osutamise lõppemist ja tasu ning kulude suuruse kindlaksmääramist.

Riigi õigusabi saaja on kohtule esitatud taotluses märkinud advokaadi, kellelt ta soovib õigusteenust saada - vandeadvokaat V. K. . Tulenevalt RÕS § 18 lõigetest 1 ja 2 (alates 01.10.2010 kehtivas redaktsioonis) nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi advokatuur, kohtul ei ole õigust leppida advokaadiga kokku riigi õigusabi osutamises ega määrata riigi õigusabi osutavat advokaati. Seetõttu saadab kohus käesoleva määruse riigi õigusabi osutava advokaadi nimetamiseks E. .

Epp Tombak

Kohtunik