3-10-658/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-10-658

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2010. a Tallinn Haldusasja number 3-10-658 Haldusasi Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse taotlus hüpoteegi seadmiseks V.L.i, B.A.u, D.S. ja K.R. kinnisasjadele.

RESOLUTSIOON:

MKS § 1361 lg 1 alusel anda Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskusele luba taotleda MKS § 130 lg 1 p 51 alusel hüpoteekide seadmist kinnisasjadele järgmiselt: a) hüpoteek summas 157 912 (ükssada viiskümmend seitse tuhat üheksasada kaksteist) krooni V.L.’ile (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale, mis on registreeritud Harju Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa numbri xxxxxxx all (Saue vald Alliku küla). b) hüpoteek summas 157 912 (ükssada viiskümmend seitse tuhat üheksasada kaksteist) krooni V.L.’i (isikukood xxxxxxxxxx) ja J. L.’i (isikukood xxxxxxxxxx) ühisomandis olevale kinnisasjale, mis on registreeritud Harju Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa numbri xxxxxxxxx all (xxxxxxxxxxxx). c) hüpoteek summas 315 824 (kolmsada viisteist tuhat kaheksasada kakskümmend neli) krooni K.R.’le (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale 1/10 suurusele kaasomandiosale kinnisasjast, mis on registreeritud Harju Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa numbri xxxxxxxx all (Tallinn xxxxxxxxx). d) hüpoteek summas 315 824 (kolmsada viisteist tuhat kaheksasada kakskümmend neli) krooni B.A.’ule (isikukood xxxxxxxxxxxx) kuuluvale korteriomandile, mis on registreeritud Harju Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa numbri xxxxxxxx all (Tallinn xxxxxxxxxxxxxx). e) hüpoteek summas 157 912 (ükssada viiskümmend seitse tuhat üheksasada kaksteist) krooni D.S.’le (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale, mis on registreeritud Harju Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa numbri xxxxxxxx all (Saue Vald xxxxxxxxxx) f) hüpoteek summas 157 912 (ükssada viiskümmend seitse tuhat üheksasada kaksteist) krooni D.S.’le (isikukood xxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale, mis on registreeritud Harju Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa numbri xxxxxxxx all (Saue Vald xxxxxxxxxx)

Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saab määruskaebuse esitada Maksuja Tolliameti

2 Põhja maksuja tollikeskus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HkMS § 30 lg 2, § 471 lg 2 ja 3)

HALDUSKOHTULE ESITATUD TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED 1. 16. märtsil 2010 saabus Tallinna Halduskohtule Maksuja Tolliameti Põhja maksu ja tollikeskuse juhataja taotlus seada maksukorralduse seaduse § 1361 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks kohtulikud hüpoteegid järgmistele kinnisasjadele: - V.L.i omandis olevale kinnistule registriosa numbriga nr xxxxxxxxx (Saue vald Alliku küla xxxxxxxxxx) summas 157 912 krooni; - V.L.’i omandis olevale ½ suurusele mõttelisele osale kinnistust registriosa numbriga xxxxxxxxxx (Viimsi vald xxxxxxxxxx) summas 157 912 krooni; - K.R. omandis olevale 1/10 suurusele mõttelisele osale kinnistust registriosa numbriga xxxxxxxxxxx (Tallinn xxxxxxxxxx) summas 315 824 krooni; - B.A.’u omandis olevale kinnistule registriosa numbriga xxxxxxxxx (Tallinn xxxxxxxxxxx) summas 315 824 krooni; - D.S. omandis olevale kinnistule registriosa numbriga nr xxxxxxxx (Saue vald Alliku küla xxxxxxxxxx) summas 157 912 krooni; - D.S. omandis olevale kinnistule registriosa numbriga nr xxxxxxxx (Saue vald Alliku küla xxxxxxxxx) summas 157 912 krooni; 2. Taotluse kohaselt olid V.L., K.R., B.A. ja D.S. 21. novembrist 2003 kuni 17. juulini 2009 OÜ BKVD Ehitus juhatuse liikmed. Maksuja Tolliameti 26. mai 2009 maksuotsusega nr 12-2.1/4002 pandi OÜ-le BKVD Ehitus kohustus tasuda 1 334 624 suurune maksuvõlg, kusjuures maksuotsuses tuvastati, et OÜ BKVD Ehitus deklareeris maksustamisperioodidel juuni 2007 – oktoober 2007 sisendkäibemaksu Sharkst OÜ ja OÜ Ergomer Ehitus poolt väljastatud arvete alusel, tegelikkuses nimetatud arvetel kajastatud teenuseid Sharkst OÜ- lt ja OÜ-lt Ergomer Ehitus saamata. Maksuhaldur on püüdnud OÜ-le BKVD Ehitus tehtud maksuotsust sundtäitmisele pöörata, ent selle käigus on selgunud, et nimetatud äriühing on vahetult pärast maksuotsuse koostamist võõrandatud U. E.’ile, kellel puudub maksuhaldurile teadaolevalt kindel töökoht ning sidevahendid, samuti on maksuhaldur arestinud OÜ BKVD Ehitus pangakontod AS-is Swedbank ja AS-s SEB Pank, kus arestimise hetkel oli konto jääk 12 krooni ja 20 senti. maksuhaldur on tuvastanud, et ainsa registrisse kantud varana kuulub BKVD Ehitus OÜ-le sõiduk Volkswagen Caddy Kasten, millele on seatud käsutamise keelumärge Maksuja Tolliameti kasuks. Samuti on maksuhaldur koostanud 22. jaanuaril 2010 täitmisavalduse nr 13-5/375-1 kohtutäitur Terje Tšapisele täitetoimingute jätkamiseks OÜ BKVD Ehitus suhtes, ent käesoleva ajani ei ole kohtutäituri täitetoimingute tulemusel samuti suudetud OÜ BKVD Ehitus maksuvõlga sisse nõuda. Eeltoodut arvestades on maksuhaldur seisukohal, et OÜ-t BKVD Ehitus ei õnnestu maksuvõlga sisse nõuda. 3. Maksuhaldur on halduskohtule esitatud taotluses asunud seisukohale, et OÜ BKVD Ehitus on oma endiste juhatuse liikmete V.L.i, K.R., B.A.u ja D.S. tegevuse tulemusel muutunud maksevõimetuks ning nimetatud olukord ei ole ajutine. Seda silmas pidades on maksuhaldur alustanud OÜ BKVD Ehitus endiste juhatuse liikmete V.L.i, K.R., B.A.u ja D.S. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel, millega kavatsetakse viimastele panna kohustus tasuda OÜ BKVD Ehitus maksuvõlg summas 1 263 294 krooni. Taotluse kohaselt on maksuhaldur vastutusmenetluse käigus kogutud materjalide analüüsi tulemusel asunud seisukohale, et OÜ BKVD Ehitus maksujõuetuse tekkimise põhjuseks oli juhatuse liikmete V.L.i, K.R., B.A.u ja D.S. tegevus,

3 mille tulemusena tekkis olukord, kus OÜ BKVD Ehitus jättis osaliselt maksud deklareerimata (või deklareeris valesti) ja seega ka tasumata. 4. Maksuhaldur on taotluses asunud seisukohale, et vaatamata MKS § 1361 sõnastusele, tuleneb sellest sättest halduskohtule volitus maksuhalduri taotluse alusel teha määrus hüpoteegi seadmise kohta. Seejuures viitab maksuhaldur Tallinna Halduskohtu lahenditele haldusasjas 3-06-2696. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Kohus leiab, et maksuhalduri taotlus on sisuliselt põhjendatud ning tuleb rahuldada selliselt, et halduskohus annab loa maksuhalduri poolt soovitud täitetoimingute tegemiseks. Võimaliku vastutusotsuse täitmise tagamiseks vajalike täitetoimingute põhjendatust analüüsitakse alljärgnevate põhjenduste I jaos. Samas leiab kohus, et vaatamata varasemale sellekohasele kohtupraktikale ei saa halduskohus teha maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 alusel määrust hüpoteegi seadmise kohta, vaid saab anda maksuhaldurile üksnes loa hüpoteegi seadmise taotlemiseks. Selle seisukoha põhjendused esitatakse käesoleva määruse põhjendava osa II jaos. Viimaks selgitab kohus menetlusosaliste ringi ning määruse peale edasi kaebamisega seotud küsimusi (III) I 6. MKS § 1361 lõikes 1 on sätestatud, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksuja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud. Sellise taotluse rahuldamine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks see, et on olemas põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus leiab, et eelviidatud sättes kasutatud mõiste maksude tasumise õigsuse kontrollimine hõlmab ka menetlust, mille eesmärk on teha vastutusotsus MKS § 40 lg 1 alusel. Viimatinimetatud sätte kohaselt vastutab seaduslik esindaja, kes rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus või vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse või vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks et kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Käesoleval juhul on maksuhaldur kinnitanud, et toimetab maksumenetlust, mille eesmärk on teha vastutusotsus BKVD Ehitus endistele juhatuse liikmetele V.L.ile, K.R.le, B. A.le ja D.S.le. Maksuhaldur on põhistanud oma väidet, et kõnealused isikud vastustavad MKS § 40 lg 1 alusel BKVD maksuvõla eest. Samuti nähtub maksuhalduri taotlusest ning äriregistri andmetest, et kõnealused isikud on võõrandanud enda osalused OÜ-s BKVD Ehitus vahetult pärast seda, kui maksuhaldur tegi sellele äriühingule maksuotsuse, millega pani talle kohustuse tasuda 1,3 miljoni krooni suurune maksuvõlg, samuti nad peatselt pärast äriühingule maksuotsuse tegemist taandunud selle juhatusest. Kõnealune maksuotsus tehti OÜ-le BKVD 26. mail 2009, äriregistri andmetel on kõnealuse äriühingu osanikuks K.R., D.S., V.L.i ja B. A. asemel alates 09. juunist 2009 U. E., kes on alates 16. juulist 2009 ka selle äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks. Maksuhalduri taotluse kohaselt on tegemist isikuga, kellel puudub kindel töökoht ning sidevahendid. Seega näib võimalik, et äriühingu endised osanikud ja juhatuse liikmed on pärast maksuhalduri poolt äriühingule maksuotsuse tegemist püüdnud äriühingu nö. maha jätta, võõrandades osaluse isikule, kes ilmselt reaalselt selle äriühingu tegevust juhtima ega korraldama ei asunud. Arvamust, et

4 BKVD Ehitus OÜ endised osanikud ja juhid ei pruugi oma kohustustesse nõuetekohaselt suhtuda ning võivad astuda samme võimalike tulevaste kohustuste täitmise vältimiseks, tugevdab ka see, et maksuotsuse tegemine OÜ-le BKVD Ehitus oli sisuliselt tingitud asjaolust, et kõnealune äriühing osales käibemaksupettuses, kajastades maksuhaldurile esitatud deklaratsioonides nö. fiktiivseid arveid. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et maksuhalduril on põhjendatult tekkinud kahtlus, et OÜ BKVD Ehitus endised juhatuse liikmed võivad, saades teada nende suhtes toimetatavast vastutusotsuse menetlusest, hakata oma vara võõrandama selliselt, et vastutusotsuse tegemise korral ei oleks ka vastutusotsuse sundtäitmine võimalik. Selle vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võiamliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. 7. Kuivõrd V.L., K.R., B. A. ja D.S. olid kõik BKVD Ehitus OÜ juhatuse liikmed, vastutavad nad äriühingu maksuvõla eest (kui vastutusotsusega selline vastutus tuvastatakse) eelduslikult solidaarselt. See tähendab, et kohustuse täielikku või osalist täitmist oleks maksuhalduril õigus nõuda kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seetõttu sobivad täitmise tagamiseks meetmed, mis on suunatud täitmise tagamisele kas ühe või mitme eeldusliku solidaarvõlgniku vara arvelt. Kohtu hinnangul on maksuhaldur V.L.ile, K.R.le, B.A.ule ja D.S.le kuuluvate kinnisasjade kohta käivate kinnistusregistri kannete põhjal teinud põhjendatud järelduse, et arvestades nende kinnistute eelduslikku väärtust ja neil juba lasuvate hüpoteekide suurust, ei oma ükski neist iseseisvalt sellist väärtust, mis võimaldaks maksuhalduri nõude rahuldamist. Kokku on maksuhaldur taotlenud hüpoteekide seadmist summas 157 912 +157 912 +315 842 + 351 842+ 157 912 +157 912 = 1 335 332 krooni, mis ei ole ebamõistlikult suur võrreldes kavandatava vastutusotsusega eelduslikult isikutelt väljamõistetava summaga, milleks on maksuhalduri väitel 1 263 294 krooni. 8. Põhja maksuja tollikeskus on muuhulgas taotlenud hüpoteegi seadmist V.L.ile kuuluvale ½ suurusele mõttelisele osale kinnistust registriosa numbriga 8364702. Esitatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt ei ole kõnealune kinnistu kaasomandis, vaid V.L.i ja J. L. ühisomandis. Asjaõigusseaduse § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. See tähendab, et ühisomandis ei ole ühisomanike osad kindlaks määratud ning ühisomandis olev asi ei saa olla tsiviilkäibes osade kaupa. Seetõttu ei ole võimalik hüpoteegi seadmine ühele osale ühisomandis olevast kinnisasjast, vaid see tuleb seega kinnisasjale tervikuna. II 9. Maksuhaldur on esitatud taotluses soovinud, et halduskohus seaks kinnistutele hüpoteegid. Selline lahendus ei ole kohtu hinnangul siiski võimalik. MKS § 1631 kohaselt annab halduskohus loa selleks, et maksuhaldur saaks sooritada MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 51 kohaselt on maksuhalduril õigus taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale, kusjuures hüpoteegi suhtes kohaldatakse asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 3 lg 1 p 2 kohaselt on halduskohtu pädevuses haldustoiminguks loa andmine. Sellise loa andmise menetlus on reguleeritud HkMS §-s 29. Kohus leiab, et ei MKS ega HkMS sätetest ei tulene, et halduskohus võiks maksuhalduri taotlusel ise kinnisasjadele hüpoteeke seada. Halduskohtu pädevuses on üksnes selleks vajaliku loa andmine. Loa saamisel võib maksuhaldur taotleda MKS § 130 lg 51 alusel kinnisasjale hüpoteegi seadmist täpselt samamoodi nagu ta taotleks seda juhul kui see oleks vajalik juba kindlaksmääratud maksukohustuse (nt. maksuotsuse või vastutusotsuse) sundtäitmiseks. Olles teadlik, et kõnealuses küsimuses on kohtupraktika vastandlik, ei pea kohus käesoleva asja lahendamisel võimalikuks lähtuda haldusasjas 3-09-2696 tehtud määruses võetud seisukohast. Seejuures tuleb möönda, et MKS § 1361 sisalduv regulatsioon ei pruugi olla kõige eesmärgipärasem ning võib-olla tõesti oleks efektiivsem kui hüpoteegi saaks sarnasel juhul kinnisturaamatusse kanda otse halduskohtu määruse alusel. Samas ei saa halduskohus teha toiminguid, milleks seadus sõnaselget volitust pole. Asjaolu, et halduskohus saab kinnisasjale hüpoteegi seada esialgse

5 õiguskaitse korras, ei ole siinkohal oluline, kuna MKS § 1361 sätestatud loa andmise näol ei ole tegemist esialgse õiguskaitse kohaldamisega ning ei selles sättes ega ka HkMS §-s 29 ei viidata analoogiale esialgse õiguskaitse kohaldamist puudutavate normidega. Halduskohus ei saa ainuüksi menetlustõhususe ja mõistlikkuse kaalutlusele tuginedes asuda seadusandja asemele – normi loomine on seadusandja ülesanne. Normi kohaldavad haldusorganid ja kohtud peavad normi küll tõlgendama, muuhulgas selle eesmärgi valguses, ent ei saa siiski pelgalt seadusandja üllale eesmärgile osundades selle eesmärgi saavutamiseks loodud halba või ebaefektiivset normi ümber sisustada. Kohus leiab, et MKS ega HkMS normid ei anna halduskohtule volitust maksuhalduri nõude täitmise tagamiseks hüpoteegi seadmiseks – halduskohtu volitused on piiratud maksuhaldurile MKS § 130 lg 1 punktis 51 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks (hüpoteegi taotlemine) loa andmiseks. Eeltoodu ei anna siiski alust jätta Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse taotlust sootuks rahuldamata, kuna sisuliselt on taotlus põhjendatud ning taotluse formuleerimisel on maksuhaldur lähtunud varasematest jõustunud kohtulahenditest. III 10. HkMS § 29 lõikes 3 sätestatakse, et isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel. Isikuteks, kelle suhtes loa andmist taotletakse on isikud, kellel varale taotleb maksuhaldur hüpoteegi seadmist. Neilt isikutelt arvamuse küsimist seadus ette ei näe. HkMS § 30 lg 2 p 2 kohaselt on isikul, kelle suhtes haldustoiminguks luba anti, õigus haldustoiminguks loa andmise määruse peale määruskaebus esitada vaid juhul kui tal oli õigus esitada taotluse kohta seletuse vastavalt HkMS § 29 lõikele 3. See tähendab, et käesoleval juhul on määruskaebuse esitamise õigus üksnes Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse juhatajal.

Kristjan Siigur Kohtunik