2-09-54215/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-09-54215

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2010. a , Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-54215 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi Txxxxx Vxxxxxx vastu võla, intressi ja viivise nõudes Hagihind 23 134,66 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn); Hageja esindaja: Silva Kark (aadress Rakvere 5, Jõhvi 41592; elektronpost: Silva.Kark@swedbank.ee); Kostja: Txxxxx Vxxxxxx(isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Txxxxx Vxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 29 171 (kakskümmend üheksa tuhat ükssada seitsekümmend üks) krooni 20 senti, millest laenu põhiosa võlg on 23 134,66 krooni, intressivõlg 2153,56 krooni ja viivis otsuse tegemise seisuga 3882,98 krooni. 3. Välja mõista Txxxxx Vxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt (23 134,66 krooni) alates 17.03.2010.a kuni põhinõude täitmiseni. 4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud TxxxxxxVxxxxxxxkanda. 2. Välja mõista TxxxxxxVxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks tasutud riigilõiv summas 5250 (viis tuhat kakssada viiskümmend) krooni. 3. Välja mõista Txxxxx Vxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud

2-09-54215 menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik Swedbank AS esitas 20.10.2009. a kohtule hagiavalduse Txxxxx Vxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla 23 134,66 krooni, intressi summas 2153,56 krooni, viivise perioodi 15.11.2007.a kuni 16.10.2009.a eest summas 3117,41 krooni ja alates 17.10.2009.a sissenõutavaks muutuva viivise põhinõude täitmiseni põhiosa võlgnevuselt saamiseks.

Kohus võttis hagi 26.10.2009.a menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostja elukohas 02.01.2010.a kätte kostja vennale VxxxxJxxxxxxVxxxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja taotles hagis tagaseljaotsuse tegemist TsMS § 407 alusel, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 01.10.2007. a käenduseta väikelaenulepingu, mille alusel anti kostjale laenu 25 000 krooni, intressiga 18 % aastas ja laenusumma tagastamise tähtajaga 15.10.2011. a. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud laenumakseid nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hageja ees seisuga 16.10.2009. a on kokku 28 405,63 krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest 23 134,66 krooni, intressist 2153,56 krooni ja viivisest põhiosalt 3117,41 krooni. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on

2-09-54215 võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast ja arvestanud seisuga 16.10.2009.a viiviste suuruseks 3117,41 krooni. Kohus arvestas perioodil 17.10.2009-16.03.2010 viiviste suuruseks 765,57 krooni, mis tuleb samuti otsusega välja mõista. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja hagis. Selle põhjal on hageja menetluskuluks nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 5250 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maimu Laumets Kohtunik