Legislator Case Law & Legislation
2-09-71060/2 AI generated

2-09-71060/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-09-71060/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

märts 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-71060 Tsiviilasi OÜ H (registrikood xxx, asukoht xxx) avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 025/2009/2422 Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Legislator headnote

AI generated

2-09-71060/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Keywords

AI generated
financial crisis financial hardship financial sector measures financial policy financial stability banking law
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni tn kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Määruse tegemise aeg ja koht

15. märts 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-71060 Tsiviilasi OÜ H (registrikood xxx, asukoht xxx) avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 025/2009/2422 Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta avaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta OÜ H kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud OÜ H esitas avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 025/2009/2422. Avalduse kohaselt on täitemenetluse jätkamine võlgniku suhtes ebaõiglane, sest majandustegevus on jätkuvalt pidurdunud vääramatu jõu – finantskriisi tõttu. Täitemenetlus kahjustab sissenõudja Eesti Vabariigi huve, sest majandustegevuse jätkamise võimatuse tõttu ei ole võimalik maksta palka ning sellega suureneb töötute arv, lepinguliste kohustuste mittetäitmine võib viia avaldaja pankrotini. Uute selgunud asjaolude tõttu on võimalik kohtu eksitamine, ettevalmistamisel on teistmisavalduse koostamine. Kuna avaldaja arved on täituri poolt blokeeritud, ei ole võimalik tasuda makse, riigilõive ja teistmisavalduse kautsjoni. Avaldaja toob avalduse lisas ära ka toimunu kronoloogilise ülevaate.

Kohus küsis arvamust täiteasja menetlevalt kohtutäiturilt. Kohtutäitur Kaire P avaldusele ei vastanud.

Kohtu seisukoht Täitemenetluse peatamise avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluses ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2 järgi vaatab kohus avalduse läbi kirjalikus menetluses. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 „kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.“ Kohus selgitas täitemenetluse asjaolusid. 08.10.2008 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-08-9064 on avaldaja süüdi tunnistatud karistusseadustiku § 389‘ lg 3 järgi ning karistatud rahalise karistusega 210 000 krooni. Kohus mõistis avaldajalt välja ka sundraha 6 525 krooni ning rahuldas Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse tsiviilhagi summas

2 098 123 krooni.

Käesoleva avaldusega palub avaldaja peatada täitemenetlus tsiviilasja osas avalduses toodud asjaoludel.

Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Ülemaailmne majanduskriis ei välista täitemenetluste läbiviimist ega ole aluseks täitemenetluse peatamiseks. Samuti suudab Eesti Vabariik oma õigusi ja huve ise kaitsta ning avaldaja väited sissenõudja huvide kahjustamise kohta tuleb seetõttu kõrvale lükata. Antud tsiviilhagi on välja mõistetud kohtulahendiga ning jõustunud kohtulahendit tuleb täita. Kui on selgunud uued asjaolud, on seaduses sätestatud tingimustel õigus pöörduda teistmisavaldusega kohtu poole, nagu avaldaja on ka märkinud. Käesolevas menetluses neid asjaolusid tuvastada aga ei saa. Seetõttu tuleb avaldus jätta rahuldamata.

TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Meelis Eerik kohtunik