2-09-66848/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2010.a., Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-09-66848 Tsiviilasi E L ’i hagi R P’i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: E L, isikukood xxxxx, elukoht xxxx Kostja: R P, isikukood xxxxx, elukoht xxxxxx Eelistungi toimumise aeg 15.03.2010.a. Istungil osalesid hageja ja kostja Resolutsioon: Rahuldada E L’i hagi R P’i vastu elatise nõudes tervikuna. Välja mõista R P’ilt (isikukood xxxx) E L’i (isikukood xxxx) kasuks elatis nende lapse L P ’i (sündinud xxxx.a.) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 16.03.2010.a.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele ei ole õigust apellatsioonkaebust esitada.

I. Asjaolud. Hagiavalduse kohaselt on poolte 2004.a. maikuust alanud kooselust sündinud xxx.a. tütar L P , kes elab hageja juures ja on tema ülalpidada. Pooled elavad lahus 2008.a. septembrikuust. Kostja on last toetanud viimase aasta jooksul summaga 7 668 krooni ja 97 senti. Hageja on käesoleval palgata puhkusel ja tema sissetulek on 300 krooni lapseraha. Juhindudes PKS § 60 lg. 1 ja § 61 sätteist palub hageja kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks välja mõista kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 2 175 krooni, kuid mitte alla seaduses sätestatud elatusraha miinimumsuuruse lapse kohta. Ühtlasi teatab hageja, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja kohtule 05.01.2010.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, kuna see põhineb mittetõestel andmetel. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega ja peab võimalikuks asja kokkuleppel lahendamist. Kohus 27.01.2010.a. määras eelistungi toimumise aja. Eelistungil 15.02.2010.a. hageja palub hagi

rahuldada ja elatis välja mõista, sest kostja pole oma kohustust last ülal pidada täitnud. Kostja eelistungile ei

2 ilmunud, palus eelistung edasi lükata. 15.03.2010.a. toimunud eelistungil kostja võttis hagi õigeks ja on nõus elatise väljamõistmisega ning igakuise elatusrahaga 2 175 krooni.

II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kostja võttis eelistungil hagi õigeks. TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigekvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu väljendanud eelistungil. Hagi õigeksvõtt on protokollitud. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Hageja palub välja mõista elatis igakuise elatusrahana 2 175 krooni. Nõutav elatusraha on kooskõlas seaduses sätestatuga. Seega tuleb kostjalt elatis välja mõista igakuise elatusrahana

2 175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS §-le 70 lg. 1 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 10.12.2009.a. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg. 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 630 lg. 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70, TsMS §-de 164, 173, 440-442, 468, 632 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 16.märtsil 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas