2-09-27005/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Koidula Laurisaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-27005

Tsiviilasi

Swedbank Liising AS hagi JK vastu 4 183,54 krooni ja

viivise nõudes

Hagi hind

3 974,29 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank Liising AS (endine AS Hansa Liising

Eesti ),

Hageja esindaja: Anett Suuder

Kostja: JK (isikukood xxx, elukoht xxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

15.03.2010.a, kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista JK’lt võlgnevus 4 183,54 EEK (neli tuhat ükssada kaheksakümmend kolm

krooni ja 54 senti) Swedbank Liising AS kasuks.

3. Välja mõista JK’lt Swedbank Liising AS kasuks viivis protsendina põhinõudest (3 974,29

Eesti kroonilt) alates 09.062009.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras (EKP intress + 7% aastas).

4. Välja mõista JK’lt menetluskulu summas 1 000 EEK (üks tuhat krooni) Swedbank Lii-

sing AS kasuks.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möö-

dumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsu-

sest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingi-

tud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) või

Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille te-

gemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista

kostja ja KAS vahel sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust tuleneva võla summas 4 183,54

krooni, millest põhivõlgnevus on 3 974,29 krooni, intress 159,25 krooni ja menetlustasu 50

krooni ning viivis 235,52 krooni.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudest (3 974,29 krooni) alates

hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras ning menetlus-

kulud.

Menetluse käik

15.03.2010.a toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud.

Hageja esitas taotluse, milles palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile

ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse

tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud,

kostja kohtu määratud kohtuistungile ei ilmunud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tege-

mist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja

esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaselja-

otsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt

on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele.

VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõu-

da võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele ko-

haldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täit-

miseni.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvita-

tavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on kandnud menetluskulu summas 1 000 krooni riigilõivu tasumisel.

Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks menetluskulu summas 1 000 krooni.

Koidula Laurisaar

kohtunik