2-09-28733/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-28733

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2010, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-28733 Tsiviilasi Swedbank AS hagi Reelika Huik vastu 58 042,24 krooni ja viiviste väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

48 764.74 krooni

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Menetlusosalised ja nende esindajad - Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn, esindaja Silva Kark, Rakvere 5, 41592 Jõhvi); - Kostja: Reelika Huik

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Reelika Huik’ilt Swedbank AS kasuks 58 042.24 krooni.

3. Välja mõista Reelika Huik’ilt Swedbank AS kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) põhinõudelt (48 764.74 krooni) alates 12.06.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega Jätta menetluskulud Reelika Huik´i kanda. Välja mõista Reelika Huik’ilt Swedbank AS kasuks menetluskulud 8962.94 krooni. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lõige 4). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi Reelika Huik vastu 58 042,24 krooni ja lisanduvate viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb 58 042.24 krooni suurune võlgnevus laenulepingust nr 07-172083-VV järgmiselt: laenu põhiosa 48 764.74 krooni, intress 6809.14 krooni ajavahemiku 13.04.2008.a. kuni 09.12.2008.a. eest ja põhiosa viivis 2468.36 krooni ajavahemiku 13.04.2008.a. kuni 11.06.2009.a. eest. 10.03.2010 esitas kostja kohtule avalduse, milles tunnistab tema vastu suunatud nõudeid.

Seega on kostja hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja nii kirjeldava kui põhjendava osa. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus Swedbank AS hagi Reelika Huik vastu 58 042,24 krooni ja lisanduvate viiviste väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lõike 6 alusel jätab kohus käesolevas asjas menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 8962.94 krooni (1462.94 krooni tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning 7500 krooni hagiavalduse esitamisel). Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 1 alusel kostjalt välja menetluskuluna riigilõivu 8962.94 krooni.

TsMS § 177 lõike 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Kohtunik