2-09-58153/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2010, Tartu kohtumaja

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

15.03.2010.a. kell 14.00, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-09-58153

Hagi ese

OÜ EGE KatuseGrupp hagi AS Eviko vastu

35 372.10 kroonis nõudes

Tsiviilasja hind

26 270.10 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: OÜ EGE KatuseGrupp (rk 11477076,

asukoht Tiigi 61a, Tartu 51003)

• Hageja esindaja: Fred Sooläte; noiser@hot.ee)

• Kostja: AS Eviko (rk 10321432, asukoht

Õpetaja 9a, Tartu 51003)

• Kostja esindaja: vandeadvokaat Tauri Sokk

(Advokaadibüroo De Lege OÜ, Vanemuise 54,

Tartu 50410; taurisokk@hotmail.com)

RESOLUTSIOON

Juhindudes

TsMS § 435, § 436, § 438, § 439, § 442,

VÕS § 76 lg 1, § 108, § 110 lg 1, § 158-159, § 197, § 635 lg 1,

kohus

o t s u s t a s:

1. Jätta rahuldamata OÜ EGE KatuseGrupp hagi AS Eviko vastu.

2. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta kõik menetluskulud OÜ EGE KatuseGrupp kanda.

4. Menetlusosaline

võib

nõuda

Tartu

Maakohtult

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on

detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud

seoses kohtumenetlusega.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. 12.11.2008.a. hageja ja kostja alltöövõtu lepingu nr 675/05. Lepingu objektiks oli

Tartu Maarja Kooli õppekäsitöökodade hoone katuse ja lae ehitustööd. Lepingu

kohaselt pidi kostja tasuma hagejale teostatud tööde eest tasu vastavalt lepingus

sätestatule. Hageja andis kostjale teostatud tööd aktide alusel üle. Maksete aluseks oli

lepingu punkti 8.3 kohaselt töövõtja (hageja) poolt alla kirjutatud tööde teostamise akt

ning selle alusel esitatud arve.

2. 23.02.2009.a. esitas hageja kostjale teostatud lisatööde akti nr 3, mille allkirjastas

pretensioone esitamata kostja volitatud esindaja Peeter Treier. Samuti esitas hageja

arve nr 2009-04 summas 26 270.10 krooni, mille Peeter Treier allkirjastas. Vastavalt

lepingu punktile 8.6 oli arve tasumise tähtaeg 7 päeva alates arve esitamise

kuupäevast, maksega hilinemisel on alltöövõtjal õigus nõuda viivist 0,15% tasumata

summalt päevas. Kostja arvet ei tasunud. Hageja saatis kostjale 30.09.2009.a.

sellekohase teate, millele kostja vastas, et ei tunnista nõuet ning hoiatas hagejat

leppetrahvi eest. 07.10.2009.a. edastas kostja hagejale leppetrahvi nõude summas

76 861 krooni, millega tasaarveldas hageja arve nr 2009-04 ning nõudis hagejalt

50 591 krooni tasumist. Hageja on seisukohal, et selline leppetrahvinõue on

põhjendamatu ja hea usu põhimõttega vastuolus.

3. Hageja palub mõista kostjalt välja 35 372.10 krooni, millest 26 270.10 krooni on

põhisumma ning 9102 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. (tl 1-3).

KOSTJA VASTUS

4. Oma 02.12.2009.a. esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Lepingu punkti 3.2

kohaselt pidi hageja tööd lõpetama 23.12.2008.a. Kostja õigeks ajaks töid ei

lõpetanud, Üleandmis-vastuvõtu akt koostati alles 18.09.2009.a, seega esines tööde

teostamisel hagejapoolne viivitus. Pooled olid lepingus (punkt 7.1.3) kokku leppinud

leppetrahvis, mida tuleb tasuda lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel – 0.5%

lepinguliste tööde kogumaksumusest iga viivitatud päeva eest. Seetõttu on kostja

leppetrahvinõue õigustatud. Samuti arvestades viivitamise pikkust, oleks käesolevaks

ajaks viivisenõue ületanud lepinguliste tööde maksumust. Leppetrahv, mida kostja

nõuab, moodustab üksnes 10% lepinguliste tööde kogumaksumusest. Kostjapoolse

leppetrahvinõude alusel on väljastatud ka arve, mille hageja on kätte saanud. Lisaks

märgib kostja, et vastavalt lepingu punktile 11.2 kohustus hageja andma

garantiiperioodi ajaks (s.o 5 aastat alates tööde üleandmisest-vastuvõtmisest)

krediidiasutuse garantiikirja 2% ulatuses tööde lõplikust maksumusest. Hageja ei ole

garantiikirja tänaseni esitanud. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata (tl

29-31).

5. 30.12.2009.a. esitas hageja oma seisukohad kostja vastuse osas. Hageja selgitab, et

viivitamise

tingis

asjaolu,

et

lepingu

täitmise

ajal

muudeti

objekti

projektdokumentatsiooni ja sellest lähtuvalt teostas hageja kostja soovil lisatöid.

Samuti on kostja esitanud kohtule dokumendid, millest nähtub, et tööde teostamist

takistasid ka teised alltöövõtjad. Vaatamata formaalsele viivitusele tasus (ja seeläbi

aktsepteeris) kostja teised arved, mis hageja esitas 2009. aasta jooksul. Leppetrahvi

nõude

osas

asus

hageja

seisukohale,

et

see

on

esitatud

pahatahtlikult.

Võlaõigusseaduse (VÕS § 159 lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi

nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-28-08

tulenevalt, kui näiteks nõude aegumistähtaeg on 3 aastat, mahub leppetrahvi nõudest

teatamine kolm kuud (möödunud on 1/10 aegumistähtajast) pärast kohustuse

rikkumise avastamist VÕS-is nimetatud mõistliku aja raamidesse. Mõistlik aeg

leppetrahvi nõudest teatamiseks hakkas kulgema 23.12.2008.a., kostja esitas oma

nõude aga alles 07.10.2009.a. Garantii osas märgib hageja, et ei ole tõepoolest

esitanud krediidiasutuse garantiikirja, kuna lepingu punkt 11.2 võimaldab ka

alternatiivse garantii andmise viisi maksetest kinnipidamise näol. 18.09.2009.a.

üleandmis-vastuvõtu akti kohaselt on töövõtjal õigus viimasest aktist kinni pidada

garantiiaegse tagatise summa kuni garantiiaja lõpuni juhul, kui alltöövõtja ei ole

pangatagatist esitanud. Akt on allkirjastatud ja lepingulised tööd selle alusel üle antud.

Hageja on seisukohal, et garantiiaegse tagatise summa on kostja poolt juba kinni

peetud (tl 34-35).

KOHTUISTUNG

6. 25.01.2010.a. toimunu kohtuistungil avaldas kostja, et kostja huvi oli saada objekt

kätte õigeaegselt, tähtaeg läks aga üheksa kuud üle. Hageja kinnitas kostja väidet

tähtaja osas, kuid lisas, et leppetrahvi nõue on samuti esitatud üheksa kuu möödudes.

Seaduse kohaselt tuleb aga leppetrahvi nõue esitada mõistliku aja jooksul. Kostja sai

28.12.2008.a. teada, et tööd õigeaegselt valmis ei saa, seega oleks pidanud siis

leppetrahvi nõude esitama. Kostja selgitas, et esitas leppetrahvi nõude pärast kõikide

tööde vastuvõtmist 18.09.2009.a. Hageja selgitas, et kostja andis pidevalt teha lisatöid,

mille eest ka tasuti, tasumata jäigi üks arve. Kostja selgitas, et tasumata arve osa tehti

tasaarveldus. Kompromissi pooled kohtuistungil ei saavutanud.

7. Pooled avaldasid, et on nõus asja kirjalikus menetluses jätkamisega. Kohus tegi

vastavasisulise määruse 21.01.2010.a. ning andis pooltele aega kuni 10.02.2010.a.

täiendavate taotluste ja seisukohtade esitamiseks.

8. 05.02.2010.a. saabus hageja seisukoht. Hageja selgitab veelkord, et kostja poolt senini

tasumata arve nr 2009-04 oli esitatud lisatööde teostamise eest. Objekti

projektdokumentatsiooni muudeti oluliselt, sellest tulenevalt teostas hageja kostja

soovil lisatöid, mis omakorda viis hageja põhitöö üleandmisega viivitusse. Hageja

möönab, et nõupidamisprotokollides on märgitud, et töövõtja kavatseb leppetrahvi

nõuda, kuid nõuet kui sellist ei ole võlaõiguslikus tähenduses kunagi esitatud. Samuti

toimis pooltevaheline koostöö vaatamata viivitamisele edasi. Hageja esitas kostjale

sama alltöövõtulepingu raames mitmeid arveid, mille kostja on vastu võtnud,

aktsepteerinud ja tasunud. Nõuete tasaarveldamine oli kostja ühepoolne otsus ja

õigustühine, kuna kostja ei ole leppetrahvi nõude esitamisel järginud VÕS § 159

lõikes 2 sätestatud mõistlikku tähtaega. Garantii osas jääb hageja oma 30.12.2009.a.

esitatud seisukohtade juurde (tl 78-80).

9. 10.02.2010.a.

esitas

kostja

oma

lõplikud

seisukohad.

Kostja

kordab,

et

leppetrahvinõude esitamise õigus tuli pooltevahelisest lepingust. Leppetrahvi nõude

esitamist teavitati hagejat alates 2009. aasta jaanuarikuust nõupidamistel, millised on

kõik kirjalikult protokollitud. Kostja on seisukohal, et ei esine ühtegi asjaolu, mis

viitaksid kostja tegevusetusele leppetrahvinõude esitamisel. Tasaarvestus on lubatud

VÕS §197 lõigete 1 ja 2 ning § 198 alusel (tl 84-85).

KOHTU SEISUKOHT

10. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama

või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

11. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

12. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 12.11.2008.a. alltöövõtulepingu

nr 675/05. Lepingu punkti 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks Tartu Maarja Kooli

õppekäsitöökodade

hoone

katuse

ja

kipsplaatlae

ehitustööd

vastavalt

projektdokumentatsioonile. Lepingu punktiga 3.2 määrati lepinguliste tööde

üleandmise ajaks 23.12.2008.a. Samuti ei ole poolte vahel vaidlusi asjaolu üle, et

tööde üleandmine viibis. Lepingu punkti 7.1.3 kohaselt oli kostjal lepingutähtaegade

ületamisel õigus nõuda leppetrahvi 0,5% lepingulisest maksumusest iga lepingu

tähtaega ületanud päeva kohta, kusjuures leppetrahv arvestatakse maha viimasest

arvest või nõutakse sisse eraldi. Lepinguliste tööde kogumaksumuseks määrati lepingu

punkti 8.1 kohaselt 651 367 krooni (ja lisanduv käibemaks).

13. Vaidlusi on tekitanud 23.02.2009.a. poolte poolt allkirjastatud teostatud lisatööde akti

nr 3 alusel esitatud arve nr 2009-04 summas 26 270.10 krooni. Lepingu punkti 8.3

kohaselt on maksete teostamise aluseks töövõtja, s.o hageja poolt alla kirjutatud tööde

teostamise akt ning selle alusel esitatud arve. Kohus märgib, et nii nimetatud akt kui

ka arve on mõlema poole, s.t nii kostja kui hageja poolt alla kirjutatud, seejuures

pretensioone esitamata. Eeltoodud põhjendustel tuleb nimetatud akt ja arve lugeda

kostja poolt aktsepteerituteks. Lepingu punkti 8.3 ja VÕS § 76 lg 1 kohaselt on seega

kostjal kohustus nimetatud arve tasuda.

14. Kostja viidetele leppetrahvi nõude ja tasaarvestuse osas märgib kohus järgmist.

Lepingu punkti 7.1.3 kohaselt võib leppetrahvi maha arvestada viimasest arvest või

selle eraldi sisse nõuda. Toimikumaterjalidest nähtuvalt ei ole seni tasumata arve näol

tegemist küll hageja viimati esitatud arvega, kuid sellele vaatamata saab kostja

leppetrahvi kinni pidada, kuivõrd üleandmis-vastuvõtu akt koostati pärast viimase arve

esitamist (hageja on oma 04.02.2010.a. esitatud seisukohas loetlenud kostjale esitatud

arved, viimane 09.09.2009.a., leppetrahvi arve esitas kostja aga 07.10.2009.a.).

15. Pooled on koostanud töö üleandmis-vastuvõtu akti 18.09.09. (tl 52), akti on märge

katusetööde lõpetamise kohta hilinemisega – märts 2009.a Seega on hageja rikkunud

pooltevahelise lepingu (tl 5) tähtaega. Toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled

oleksid leppinud kokku lepingu täitmise pikenemise osas. Tööde üleandmise-vastu

aktist nähtub, et lepinguga ettenähtud katusetööd lõpetati märtsis 2009.a, seega ca

kolmekuulise hilinemisega. Lepinguga võttis hageja endale kohustuse teostada

kokkulepitud tööd perioodil 14.12.08. – 23.12.08. Kohus leiab, et taoline lühike

tähtaeg pidi hagejat kohustama lepingut täitma erilise hoolsusega.

16. Asja materjalidest nähtub, et hageja on teinud kostjale lisatöid (tl 12, 40-45). Nende

lisatööde osas ei ole kohtule esitatud kokkuleppeid võimalike tähtaegade kohta.

Samuti ei ole kohtule esitatud andmeid lisatööde sisu kohta, va hagi aluseks olev akt

nr 3 (tl 12), millest nähtub, et teostatud on kipsplaadi paigaldus koos

kulumaterjalidega veebruaris 2009.a. Kostja on lisatööde eest tasunud vastavalt

esitatud arvetele ning sellega aktsepteerinud lisatööde mahtu, maksumust ja muid

tingimusi. Kostja ei ole nimetatud arvele sisulisi vastuväiteid esitanud. Seetõttu oli

kostjal kohustus tasuda ka arve 2009-04 23.02.09. (tl 13).

17. Leppetrahvi nõude esitamise osas seadus mingisuguseid vorminõudeid ei sätesta.

Kostja on toimikumaterjalidest nähtuvalt esimest korda leppetrahvi nõudmisest teada

andnud 10.03.2009.a. toimunud nõupidamisel, see on ka protokollitud (tl 59). Asjaolu,

et hagejat seal kohal ei olnud, ei ole oluline. Järgmisel nõupidamisel, s.o 17.03.2009.a.

oli hageja kohal ja sai teada leppetrahvi nõude esitamisest. Protokollis on öeldud: kuna

pole lepingulistest tähtaegadest kinni peetud, käitub peatöövõtja lepingu punkti 7.1.3

kohaselt (tl 57). Seega on kostja teavitanud hageja pädevat isikut (juhatuse liige

Andreas Eelmäe) oluliselt varem, kui koostati konkreetne leppetrahvi arve (tl 51) ning

selle esitamine ei saanud hagejale olla üllatuseks. Kohus leiab, et kostja ei ole

hilinenud leppetrahvi esitamisega, kuna seda on tehtud vähem kui kuu aja jooksul

peale üleandmis-vastuvõtu akti koostamist. Alles vastava dokumendi koostamisega on

poolte lepingulised suhtes lõppenud ning hageja võimalikud nõuded seoses

pooltevahelise lepinguga muutnud sissenõutavaks VõS § 637 lg 4 kohaselt.

18. Tasaarvestuse osas märgib kohus järgmist. Kuna tasaarvestuse näol ei ole tegemist

kokkuleppe ehk lepinguga, ei ole selleks vaja ka teise poole nõusolekut. Tegemist on

kujundusõigusega,

mille

kasutamise

korral

pooltevahelised

vastastikused

samaliigilised nõuded kattuvas ulatuses lõpevad. Tasaarvestuse toimub avalduse

tegemisega teisele poolele VõS § 198 kohaselt. Antud juhul ongi kostja teinud

sellekohase avalduse 07.10.09. (tl 70).

19. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on tasaarvestus VÕS §

197 lõigete 1 ja 2 ning § 198 alusel lubatud. Seoses tasaarvestuse tegemisega hagejal

puudub nõue kostja vastu.

20. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire.

Hageja on palunud hagi rahuldada ja kostjalt 35 372.10 krooni välja mõista. Kostja on

palunud hagi rahuldamata jätmist. Kostja ei ole esitanud nõuet leppetrahvi

väljamõistmiseks kostjalt. Kuna kohus on eeltoodud sätetega seotud, jätab kohus OÜ

EGE KatuseGrupp hagi AS Eviko vastu rahuldamata.

21. TsMS § 162 lõikest 1 lähtudes ning hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb kõik

menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtunik