2-09-3085/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Krista Kirspuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-3085

Tsiviilasi

AS E hagi OÜ Tvastu 49 919,85 krooni ja viivise nõudes

Hagi hind

49 919,85 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS E (registrikood XXX, asukoht XXX),

Hageja esindaja: Ruth K (XXX),

Kostja: OÜ T(registrikood XXX, aadress XXX)

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista OÜ-lt T55 276,60 EEK (viiskümmend

viis tuhat kakssada seitsekümmend kuus krooni ja 60

senti) AS E kasuks.

3. Välja mõista OÜ-lt T AS E kasuks viivis 0,02%

päevas põhinõudest (49 919,85 Eesti kroonilt) alates

27.01.2009.a kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

Välja mõista OÜ-lt T menetluskulu summas 7 500

EEK (seitse tuhat viissada krooni) AS E kasuks.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möö-

dumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsu-

sest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingi-

tud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) või

Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille te-

gemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista

hageja ja kostja õiguseellase OÜ C vahel sõlmitud müügilepingust tuleneva võlgnevuse summas

49 919,85 krooni ja viivise 5 356,75 krooni.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 27.01.2009.a 0,02% päevas põhivõlast kuni

põhinõude täitmiseni ning menetluskulud jätta kostja kanda.

Menetluse käik

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 10.01.2010, milline asjaolu on tõendatud toimikus

oleva väljastusteatega.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ula-

tuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud,

kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaot-

suse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja

esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaselja-

otsus tagatiseta viivitama täidetav.

Kostja ja hageja vahel on 08.01.2007.a sõlmitud müügileping. Kostja on jätnud kaupade eest

tasumata arved summas 49 919,85 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista samuti viivised

(lepingu p 9).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt

on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele.

VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõu-

da võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täit-

miseni.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvita-

tavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on kandnud menetluskulu summas 7 500 krooni riigilõivu tasumisel.

Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks menetluskulu summas 7 500 krooni.

Krista Kirspuu

Kohtunik