2-09-33203/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-33203 Tsiviilasi AS M hagi V S vastu 10 980 krooni ja viivise nõudes Hagi hind 6 080 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS M (registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja esindaja: Alisa B Kostja: V S (isikukood xxx, aadress xxx) Resolutsioon 1. Hagi rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista V S ’lt võlgnevus 9 480 EEK (üheksa tuhat nelisada kaheksakümmend krooni) AS M kasuks. 3. Välja mõista V S ’lt AS M kasuks viivis 1,5% päevas põhinõudelt (3 000 kroonilt) alates 09.07.2009.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 4. Jätta rahuldamata AS M nõue V S ’lt leppetrahvi 1 500 krooni väljamõistmiseks. 5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus Välja mõista V S ’lt menetluskulu summas 1 400 EEK (üks tuhat nelisada krooni) AS M kasuks.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille te-

2 gemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva võla summas 10 980 krooni, millest laenu põhiosa on 3 000 krooni, intress 590 krooni, viivis 5 490 krooni, leppetrahv 1 500 krooni ja meeldetuletuse tasu 400 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis 1,5% päevas võlgnetavalt laenusummalt alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku rahuldamiseni ja menetluskulud.

Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 08.12.2009, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega osaliselt rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja taotleb kostjalt välja mõista leppetrahv 1 500 krooni. Hagiavalduses kirjeldatud ja hagi aluseks olevatest faktilistest asjaoludest järelduvalt on leppetrahvi nõue seotud kostja poolt krediidi tagastamise kohustuse rikkumisega. Kohus leiab, et tarbijakrediidilepingu rikkumise puhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus tühine. Lepingus, mille pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust (VÕS § 42 lg 3 p 5). Käesoleval juhul on leppetrahvi suurus kindlaks määratud ja ei sõltu kahjustatud lepingupoole tegelikust kahjust. Eeltoodust tulenevalt on leppetrahvi kokkulepe tarbijakrediidilepingus tühine. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-08 õiguse ühetaolise kohaldamise huvides leppetrahvi teemat käsitlenud ning leidnud, et tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärjed on VÕS § 415 lg-s 1 ammendavalt reguleeritud. Viidatud säte ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamisel leppetrahvi, krediidiandja saab võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda tarbijalt üksnes viivist ja

3 kahju hüvitamist. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hageja taotluse mõista kostjalt välja leppetrahv.

Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse hagi rahuldamise suurt ulatust ning seda, et kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata kõrvalnõude osas, peab kohus õigeks jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on kandnud menetluskulu summas 1 400 krooni riigilõivu tasumisel. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks menetluskulu summas 1 400 krooni.

Tiia Mõtsnik Kohtunik