2-09-22592/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-22592 Tsiviilasi JM’i hagi V L’i vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind

27 225 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JM (isikukood xxx elukoht xxx) Kostja V L (isikukood xxx, elukoht xxx) Istungi toimumise aeg 08.03.2010 Istungil osalenud isikud Hageja JM Kostja V L RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista V L’ilt JM’i kasuks igakuine elatusraha 3 025 (kolm tuhat kakskümmend viis) krooni poeg AL’i (sünd xxx) ülalpidamiseks alates 01.09.2008 kuni poja täisealiseks saamiseni s.o xxx.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa poolte kuleppel apellatsioonkaebust esitada

Esitatud asjaolud 18.05.2009 kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3 025 krooni poja AL’i ülalpidamiseks alates septembrist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

20.06.2007 sündis poolte kooselust poeg AL, kes elab hageja juures. Kostja vabatahtlikult lapse ülalpidamises ei osale. Hageja sissetulekuks on peretoetus 900 krooni kuus. Lapsele kulub kuus keskmisel 3 400 krooni (eluasemekulud 800 krooni, toit 1 000 krooni, tervishoid 200 krooni, hügieenitarbed 300 krooni, riided ja jalanõud 600 krooni, vältimatud püsikulutused 600 krooni).

Kostja kirjalik vastus Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja märgib, et ei ole võimeline maksma lapse ülalpidamiseks hagiavalduses nõutud summat, vaid on võimeline maksma lapse ülalpidamiseks 1 500 krooni kuus.

Kostja ei nõustu hagis toodud kulutustega lapsele. Võttes arvesse, et hageja on lapsehoolduspuhkusel ja hageja sissetulekuks on 900 krooni ei ole mõeldav, et lapsele kulub kuus 3 400 krooni. Kostja leiab, et kulutused eluasemele 800 krooni, toidule 1 000 krooni, riietele ja jalanõudele 600 krooni ja muud kulutused 500 krooni on põhjendamata ja liialdatud. Kostja on seisukohal, et lapsele kulud kuus kõige rohkem 2 800 – 3 000 krooni kuus, sh. eluasemekulud 600-700 krooni, toit 800 krooni, tervishoid 200 krooni, hügieenitarbed 300 krooni, riided ja jalanõud 500 krooni, muud kulutused 400 krooni. Samuti märgib kostja, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit lapse kulude kohta. Kostja elab koos emaga aadressil xxx, Tallinn ning õppis juuni 2009. Kostjal puudub sissetulek ning kostjat toetab tema ema. Kostja poja ülalpidamiseks annab kostja ema igakuuliselt 1500 krooni. Seega suudab kostja maksta hagejale poja Aleksandri ülalpidamiseks igakuiselt 1500 krooni.

Maakohtu põhjendused

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.

Sünnitunnistusega CL 0346995 on tõendatud, et AL’i ema on JM ja isa V L (tl 8). Ekspertiisiakti kohaselt DNA analüüsi tulemuste alusel tõenäosus, et V L on AL’i bioloogiline isa, on 99,999995 %. Seega DNA analüüsi tulemuste alusel antud eksperdi arvamuse kohaselt V L (isikukood xxx) saab väga suure tõenäosusega olla AL’i (isikukood xxx) bioloogiline isa.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg

2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Samuti tuleb arvestada, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Nimetatud tulumaksu saab elatusraha maksnud pool riigilt tagasi taotleda järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitamisel. PKS §

70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3 025 krooni (2500 krooni + 21 % tulumaksu osa 525 krooni) poja AL’i ülalpidamiseks alates septembrist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Lapsele kulub kuus keskmisel 3 400 krooni (eluasemekulud 800 krooni, toit

1 000 krooni, tervishoid 200 krooni, hügieenitarbed 300 krooni, riided ja jalanõud 600 krooni, vältimatud püsikulutused 600 krooni).

08.03.2010 toimunud istungil nõustus kostja tasuma lapsele igakuist elatist summas 3 025 krooni alates septembrist 2008. Seega on kostja vastavalt TsMS § 440 lg 1 kohaselt kohtuistungil hagi õigeks võtnud.

Kuna kostja on nõus maksma poja ülalpidamiseks igakuist elatist summas 3 025 krooni alates septembrist 2008 ja kostja on hagija nõude õigeks võtnud, siis kohus rahuldab hagi. Seega kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks poja ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatis summas 3 025 krooni ( 2500 krooni + 21 % tulumaksu osa 525 krooni) alates 01.09.2008 kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o 20.06.2017.

PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise uurust muuta.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel.

Tulenevalt TsMS § 630 lg 2 ei saa poolte kokkuleppel antud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.

Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätta poolte endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik