2-07-40837/44 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-07-40837

Kohtuotsuse tegemise aeg ja 08. märts 2010, Jõhvis

koht

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Märge Tamme

Kohtuasi

O.G.kaebus KÜ Estonia pst. 21 04.09.2007

üldkoosoleku otsuse peale

Menetluse vorm

Kirj alik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O.G.'i kaebus Korteriühistu Estonia pst 21

04.09.2007 üldkoosoleku otsuse peale

1.1 Tunnistada Korteriühistu Estonia pst.21 04.09.2009 üldkoosoleku päevakorrapunktis nr

3 vastu võetud otsus kehtetuks

2. Jätta menetluskulud kostja kanda

Edasikaebamise kord

Käesolevale kohtuotsusele võivad menetlusosalised esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

Tartu Ringkonnakohtusse Viru Maakohtu kaudu

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on O.G.i kaebus KÜ Estonia pst 21 04.09.2007.a üldkoosoleku otsuse

peale. Kaebaja taotleb nimetatud otsuse p 3 tühistamist tuginedes Korteriühistuseaduse § 13 lg 3.

Otsuse p 3 käsitleb alternatiivküttele üle läinud korterite puhul tasu suuruse (protsendi) määramist

kaudselt tarbitud kütuse (soojuse) eest.

Kaebaja leiab, et protsent on liiga kõrge ning põhjendab, miks ta protsenti liiga kõrgeks peab.

Korteriühistu vaidleb vastu kaebaja nõudele ning esitab põhjendused, miks protsent olevat

määratud õiglaselt.

Kaebaja peab 04.09.2007.a koosolekut esmaseks koosolekuks kaudselt tarbitud soojuse küsimuse

arutelul, korteriühistu aga korduvkoosolekuks.

Korteriühistu esitas viimasel, 09. juunil 2009.a kohtuistungil kohtule korteriühistu põhikirja ja

rõhutas, et selle p 60 järgi on teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek otsustusvõimeline

1(6)

sõltumata kokkukutsutud liikmete arvust. Sama põhikirja punkt sätestab, et algselt kokkukutsutud

koosolek on otsustusvõimeline kui kohal on üle poole liikmetest.

Seega kohtul oli eelkõige vaja võtta seisukoht kas koosolek oli esmane või korduvkoosolek, kas ta

oli otsustusvõimeline või ei olnud. Alles seejärel kui koosolek osutuks otsustusvõimeliseks, saaks

kohus asuda analüüsima kas kaudselt tarbitava soojuse protsendi määramine alternatiivküttega

korterites on õiguspärane või ei ole.

Vaheotsuse tegemist küsimuses, kas on tegemist esmase või korduskoosolekuga, pooled taotlenud

ei ole. Vaheotsuse tegemist taotles kostja küsimuses, mis käsitles kaebaja kaebeõigust kui

üldkoosoleku protokollis ei kajastu vastuväide otsusele selliselt, nagu kostja seda näha oleks

soovinud. Kohus kostja taotlust ei rahuldanud.

Kohus leidis, et kui korduvkoosolekul kvoorumi nõuet ei ole ning koosolek on igal juhul

tuginedes korteriühistu põhikirja p 60-le otsustusvõimeline, siis esmase koosoleku puhul on

vajalik vähemalt poolte korteriühistu liikmete kohalolek ning kohtul oleks vaja teada korteriühistu

liikmete üldarvu või liikmete nimekirja.

Kuna kohtule esitati korteriühistu põhikiri alles viimasel kohtuistungil 09. juunil 2009, ei olnud

kohtul võimalust sellega varasemalt tutvuda ning oma seisukohti täiendavate tõendite vajalikkuse

osas kujundada. Tuginedes TsMS § 437 lg 1-le tegi kohus menetluses vea kiirustades asja

arutamise lõpetamisega enne kõikide vajalike tõendite lisamist kohtumaterjalidele, mis looksid

eeldused Õiglase kohtulahendi koostamiseks.

09. juuni 2009 kohtuistungil muutis hageja oma taotlust - ta soovis korteriühistu Estonia pst. 21

04.09.2007 a üldkoosoleku päevakorrapunktis 3 otsuse kehtetuks tunnistamist.

Kohus koostas 29.juunil 2009 kohtumääruse, millega uuendas menetluse ning andis pooltele

võimaluse esitada kohtule korteriühistu Estonia pst. 21 liikmete nimekiri või teatada

korteriühistu juhatuse tõendatud allkirjaga korteriühistu liikmete üldarv.

Kohtusse saabus 15.oktoobril 2009 kaebaja O. G.avaldus, milles ta palus lisada tsiviilasja juurde

kinnistu nr.423607 väljatrüki, milles kajastuvad nii korterite koguarv kui korteriomanikud.

Kostja esindaja kohtule ühtegi täiendavat dokumenti ei saatnud.

Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOSTJA VASTUSED

Kostja ei nõustu kaebusega. Oma 27.11.2007 kirjalikus vastuses viitab kostja sellele, et kaebajal

puudub kaebeõigus, kuna ta ei ole lasknud 04.09.2007 koosolekul enda vastuväidet otsusele

protokollida.

Kostja leiab, et asja ei saa kohtus arutada kui puuduvad dokumentide tõlked.

06. mai 2008 kohtuistungil esitas kostja suulised ja kirjalikud seisukohad oma vastuväidetega

ning 27. mai 2008 kirjalikus taotluses kohtule taotles kostja vaheotsuse tegemist. Hageja vaidles

oma 20.06.2008 vastuses sellele vastu.

Kohus kostja vaheotsuse tegemise taotlust ei rahuldanud ning teatas sellest kostjale põhjendatud

kirjaga 03.09.2008 nr 2-07-40837/45495(tl 123).

Kostja esitas oma seisukohad kohtule ka 12.01.2009 ,kus leidis, et ei ole aluseid koosoleku

otsuse tühistamiseks, taotles endiselt vaheotsuse tegemist, alternatiivina taotles ekspertiisi

läbiviimist Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi poolt, kes määraks kaebajale

kuuluva korteri küttejääkkoormuse protsendi.

2(6)

DOKUMENTAALSED TÕENDID

Kohtule on esitatud järgmised dokumentaalsed tõendid :

- Hageja korteriomandust tõendav kinkeleping korterile Estonia pst.21-80, Kohtla-Järve (tl 8),

kinnistusameti väljatrükk (tl 214-218)

- Ettevõtteregistrist ning registriosakonnast väljavõtted korteriühistu Estonia pst. 21

registreerimise kohta mittetulundusühinguna (tl 21 ja 31) -KÜ Estonia pst. 21 04.09.2007

(kordus) koosoleku protokolli tõlge eesti keelde (tl 42-44) -KÜ Estonia pst. 21 05.12.2004

(korduv) koosoleku protokolli tõlge eesti keelde (tl 63-65) -KÜ Estonia puiestee 21 09.01.2005

korteriomanike korduva koosoleku protokoll (tl 78-81, 146-149)

-OÜ ENOCEF Kohtla-Järve Estonia pst. 21 asuva elamu veekeskküttesüsteemi koormuse

muudatuste ja köetava j ääkpinna arvutus korteri nr 80 ümberseadistamisel teisele kütteliigile-tõlge

eesti keelde (tl 45- 48)

-Eksperdi otsus korteriühistute Estonia pst. 21 ja Toome pst. 8 soojuskulude kohta

korterites, millised on välja lülitatud maja keskküttest ja Estonia pst. 21 korterelamu

soojuskadude arvestus (ekspert A.) (tl 71- 77, 161-164)

-Soojuskoormuse muutmise ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestus, keskkütte süsteemist

täieliku väljalülituse korral, arvestuse teostaja OÜ Virgas (tl 95- 99)

-Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi eksperthinnang korterelamutes

üksikute korterite keskküttesüsteemist väljalülitamise kohta Kohtla-Järvel (tl 104- 110)

- Kohtla-Järve Linnavolikogu määrus 11. november 1998 nr. 44 (tl 92-94)

-Kohtla-Järve Linnavolikogu määrus 22. detsembrist 2004 nr. 88, tunnistab kehtetuks

11.11.98.a.määruse (tl 181-185)

-Mittetulundusühingu Korteriühistu Estonia pst. 21 põhikiri (tl 186-194)

Kohus loeb tõenditeks ka tunnistajate protokollitud ütlused.

KOHTUISTUNGID

24. jaanuari 2008 kohtuistungil asja sisuliselt ei arutatud, kuna hageja teatas, et ei ole kostja

vastust kätte saanud ning ei ole seega sellega kursis. Kostja palub hagejal kaaluda protsessi

mõttekust.

01. aprillil 2008 kohtuistungil leiab hageja, et tema hagi on seadusega kooskõlas. Ta oli esitanud

oma vastuväited koosolekul ja seejärel kolme kuu jooksul vaidlustanud otsuse kohtus. Ta oli

teinud korteriühistule ettepaneku korteri kütte jääkkoormuseks arvestada 15%. Korteriühistu

juhatuse liige V.Y. ütles, et konkreetse korteri kohta on teinud ekspertiisi FIE J. A.. Kostja

esindaja Ahu rõhutas, et koosolekul ei ole protokollitud hageja vastuväidet. Korteriühistu juhatuse

liige P. selgitas, et Järve Soojus esitab üldise arve ning korteriühistu ise peab arvestuse tegema

elanike vahel. Ühistul ja elanikel olid suured võlad. Koosolekud on toimunud selles küsimuses 09.

oktoober 2004, 09. jaanuar 2005. Täielikult alternatiivkütet kasutav korter pidi maksma 30%

temale arvestatavast soojusest. Need, kes olid omavoliliselt lõiganud radiaatorid välja osaliselt,

pidid maksma 100 % soojuse eest, sest nad jätsid radiaatorid alles korteri külmemas osas ja kütsid

nendega ikka tervet korterit. Gaasiküttel korterid maksid 15 %. Enocefi arvestust korteriühistu ei

arvestanud, selle oli tellinud hageja enda korterile, see arvestus oli teistele korteritele kahjulik.

Majas on 6 altematiivküttega korterit. Ainult hageja ei ole selle arvestusega nõus. Korteriühistu

juhatuse liige V.Y. ütles, et A. tegi arvestuse ehitusplaani järgi, Enocef tegi konkreetse korteri

visuaalsest ülevaatusest lähtudes. KÜ juhatuse liige P. tunnistas, et protokoll on natuke

puudulikult vormistatud, sest pole täpselt välja lugeda kes ja mille poolt oli. Kaebaja G. ütles, et ta

oleks olnud nõus maksma 15% ja siis ei oleks ta kohtusse pöördunud. Ta on soojendanud oma

seinad kipsplaadi ja penoplastiga, on vahetanud 2007 ja 2008 aknaid, tema kütteperiood algab

septembris, mitte oktoobris nagu teistel. Keegi seda ei arvesta. Tal on 2007 augustis sündinud

laps, kes on pidevalt kodus, küte on sees.

3(6)

Kohus kohustab kostjat esitama kõik korteriühistu koosoleku protokollid tõlgituna eesti keelde,

mis mõjutasid 04. septembri 2007 korteriühistu üldkoosoleku otsuse tegemist koosoleku

päevakorrapunktis nr.3, samuti soojatarbimise maksustamise arvutuse, nn. A. arvutuse.

06. mai 2008a kohtuistungil selgitas kostja esindaja ,et kuna koosoleku kokkukutsumise nõudeid

ei ole rikutud, mida tunnistas ka hageja, ei saa koosoleku otsust tühistada. Kehtetuks seda

tunnistada ka ei saa, kuna hageja ei esitanud vastuväiteid koosolekul. Vaheotsuse osas on kostja

kaalunud avalduse tegemist põhiseaduslikkuse järelevalve korras, kuna tsiviilkohtumenetluses on

seadusesõnastus liigselt piiritletud. Kostja esindaja esitab istungil ka oma järjekordsed kirjalikud

seisukohad, KÜ Estonia pst. 21 05. detsembri 2004 koosoleku protokolli, ekspert

J. A. otsuse korterelamu soojuskadude arvutusega, KÜ Estonia pst. 21 koosoleku

protokolli 09. jaanuarist 2005.

Kohtuistungil esitavad pooled küsimusi tunnistajale OÜ Econef spetsialistile V. P..

Spetsialist ütleb, et teostas arvestuse konkreetsele korterile. Talle on mõistmatu kuhu kaovad

rahad kui alternatiivküttega korterite elanikud maksavad 30 %. Kui poleks tema arvestust, ei

oleks hageja teinud seda alternatiivkütet. A. arvamus ei ole õige, mul on litsents ja

tegevusluba.

Kostja esindaja leiab, et tuleb kaaluda teiste korteriomanike kaasamist.

Kohus selgitab veel ühe spetsialisti kaasamise võimalust. Hageja ütleb, et on nõus ,kuid tal ei ole

maksta üle 1000 krooni. Kohus lükkab istungi edasi eksperdile küsimuste esitamiseks ning

eksperdi isiku kohta ettepanekute tegemiseks 20. maiks 2008.

03.märtsi 2009 kohtuistungile ilmus peale menetlusosaliste ka hageja esindaja volikirja järgi,

kellel on juriidiline haridus. Esindaja leidis, et puudub esmakoosoleku protokoll, kohtule on

esitatud ainult korduskoosolekute protokollid. Järelikult ei olegi esmakoosolekut toimunud.

Hageja esindaja toetub oma nõuetes Mittetulundusühingute seaduse § 24 ' lg 1-le.

Kostja ütleb, et esmakoosolek toimus, aga midagi ei otsustatud, kuna puudus kvoorum. Hageja

ütleb, et kui koosolek toimus ilma kvoorumita, siis pidi seda ikkagi protokollitama.

Kohus annab hagejale tähtaja selgelt formuleeritud haginõude esitamiseks.

09.06.2009 toimunud kohtuistungil

Hageja esitab Kohtla-Järve Linnavalitsuse arvamuse alternatiivkütte puhul sooja eest maksmise

kohta, samuti korteriühistu põhikirja. Hageja ütleb, et tugineb oma nõudes MTÜS § 24 lg 1.

Kostja ütleb, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse arvamust ei tule arvestada, see on soovituslik. Hageja

on tunnistanud, et koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Järelikult ei saa tugineda

otsuse tühisusele. Otsuse kehtetusele MTÜS § 24 järgi ei saa aga sellepärast tugineda, et G. oli

04.09.2007 koosolekul ja ei lasknud vastuväiteid protokolli kanda. Et ta ei vaidlustanud 2005 a

otsust, siis nüüd püüab ta uuesti probleemi üles tõsta. See probleem kui palju keegi maksma peab,

on juba 2005a lahendatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohtusse esitatud hagis on kaebaja kaevanud korteriühistu Estonia pst. 21 04.09.2007a toimunud

üldkoosoleku otsuse peale. Kaebuses nõuab hageja otsuse tühistamist, viimasel toimunud

kohtuistungil 09.06.2009 muudab oma nõuet ja soovib otsuse kehtetuks tunnistamist. Kostja on

kõikidel toimunud kohtuistungitel ja oma vastustes ning selgitustes kohtule põhjendatult

üldkoosoleku otsuse tühistamisele vastu vaielnud, ka hageja ise on kohtuistungil 01.04.2008 (tl 57)

tunnistanud, et koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud. Kuna koosoleku kokkukutsumise korda

ei ole rikutud, siis kohus leiab samuti, et vaidlustatud üldkoosoleku otsus ei saa olla tühine.

Mittetulundusühingute seaduse § 24 ' lg 1 järgi, millele kaebaja on esialgselt viidanud, ei saa

vaidlustatud üldkoosoleku otsus tühine olla, kuna nimetatud sätte järgi üldkoosoleku otsus on tühine,

4(6)

kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või

kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu

võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele

kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

Seega vaidlustatud üldkoosoleku otsus ei ole tühine, vaid kaebaja saab seda vaidlustada muudel

alustel, mida ta on teinud 09.06.2009 kohtuistungil. Kaebaja on leidnud, et otsus on kehtetu tuginedes

Mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 1. Selle sätte alusel saab kehtetuks tunnistada üldkoosoleku

otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga.

Viimasel kohtuistungil esitas kaebaja kohtule ka mittetulundusühingu põhikirja, mille p 60 ütleb, et

koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud

nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu

jooksul. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud

liikmete arvust.

Kuigi pooled andsid 09.06.2009 kohtuistungil oma nõusoleku kohtumenetluse lõpetamiseks ning

kohus pidi hakkama tegema kohtuotsust, uuendas kohus menetluse(tl 201), kuna kohtul puudusid

andmed korteriühistu liikmeskonna kohta.

Kaebaja esitas kohtule Ida-Viru Kinnistusameti väljatrüki kinnistu korterite ning nende omanike

kohta.Siinkohal saab kohus eeldada, et korteriomanikud on ka korteriühistu liikmed,kuna

korteriühistu põhikiri p 9 (tl 186) seda lubab.

Estonia pst 21 on 90 korteriga korterelamu, kus korteriühistu liikmeskond ületab korterite

arvu,kuna mõned korterid on kaasomanduses. Ühele isikule mitut korterit ei kuulu.

Korteriühistu Estonia pst. 21 04.09.2007 koosoleku protokollist on lugeda, et koosolekust võttis osa

29 isikut (tl 42), kusjuures pooled ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et tegemist oleks

korduvkoosolekuga. Kohus tuginedes TsMS § 230 lg 2 tegi 01.04.2008 kohtuistungil ettepaneku

täiendavate tõendite esitamiseks, mida kohtule ei esitatud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi

üldkoosoleku protokolli, mis võinuks toimuda kuni kuu aega enne 04.09.2007a koosolekut. Ainult

selle koosoleku protokollile tuginedes saanuks kohus teha järelduse, et 04.09.2007 a koosolek oli

korduvkoosolek ning et tuginedes korteriühistu põhikirja p 60-le ei mõjuks koosoleku

otsustusvõimelisusele koosolekust osavõtnud korteriühistu liikmete arv. Seega saab kohus järeldada,

et koosolek oli esmane ja sellest ei võtnud osa põhikirjaga nõutavat otsustusvõimelist kvoorumit,

Estonia pst 21 on 90 korteriga korterelamu (tl 214-218) ning kui koosolekust võtab osa 29 KÜ liiget

(korteriühistu koosoleku protokoll tl 42), ei ole koosolek põhikirja p 60 järele otsustusvõimeline,

kuna vastav põhikirja punkt märgib otsustusvõimeliseks kvoorumiks üle poole korteriühistu liikmete

liikmeskonnast.

Peale kohtule esitatud vaidlusaluse üldkoosoleku protokolli on kohtule esitatud ka veel 2 KÜ

üldkoosoleku protokolli, mida on samuti nimetatud korduskoosolekute protokollideks. Need on

üldkoosolekute protokollid 05.12.2004a. ning 09.01.2005a. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole

tähtsust, kas mitu aastat enne vaidlusaluse koosoleku toimumist toimunud koosolekud olid

korduskoosolekud või ei olnud. Esitatud protokollidest on aga lugeda, et soojuse eest tasu maksmise

küsimus alternatiivküttele üle läinud korteritel on olnud päevakorras ka varem, kuid mõistlikku

lahendust ei ole siiani olemas.

Kohtule on esitatud 4 erinevat ekspertide arvamust kuidas tuleks küsimus lahendada. Ekspertide

arvamused on teineteisele nii vastukäivad, et ilma riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuseta

konkreetset elamut silmas pidades on raske oletada kelle arvamus on õige. Kuna aga kaebaja soovis

tunnistada üldkoosoleku otsuse kehtetuks kvoorumi puudumise tõttu, siis kohtul ei ole vaja hakata

erinevaid ekspertiisiakte analüüsima, et teha kindlaks kaebaja õiguste rikkumine mõnel muul

põhjusel.

5(6)

Kohus on järginud mittetulundusühingute seaduse (MTU seaduse) § 24 lg 3, mis sätestab kaebaja

õiguse kaevata üldkoosoleku otsusele kohtusse vaid siis, kui ta on lasknud koosolekul protokollida

oma vastuväite koosoleku otsusele. Kohus on oma kirjas kostjale (tl 123-124 ) selgitanud, et

kaebaja vastuväited koosolekul on protokollitud, hääletus on samuti protokollitud. Et vastuväited

ei ole protokollitud hääletuse järgselt, vaid vahetult eelnevalt, ei oma siinkohal tähtsust. Negatiivse

hääletustulemusega O.G. suhtes ainult kinnitatakse kaebaja O.G. vastuväidet üldkoosoleku 3-nda

päevakorrapunkti otsusele jätta kaudselt tarbitava soojuse eest maksmise protsendiks 30 %.

Kohtla-Järve Linnavolikogu on võtnud vastu määrused (11.11.1998 nr.44 , tl 92-94; 22.12.04

nr.88,tl. 181-185), milles mõlemis on sätestatud, et alternatiivküttele üle läinud korterites on 15%

kaudseid soojuskulusid, mille eest tuleb korteriomanikul maksta. 1998a määrus on

soovituslik,kuid hilisem, 2004.a. määrus tühistab selle ning oma sisult on see määrus kohustav.

Majasisesest võrgust eraldunud ja alternatiivküttele korteri üleviinud korteriomanik, kelle korter

on varustatud soojusega kaudselt kaugkütte teel (püstakud, laed, seinad, põrandad), on kohustatud

maksma tarvitatud soojuse eest üldjuhul kuni 15 %(tl 185).

01.04.2008a a kohtuistungil ütles korteriühistu juhatuse liige Pavlov, et ühistul ja elanikel olid

suured võlad (tl 55 1 .lõik). Kohus ei pea õigeks võlgade likvideerimist alternatiivküttele üle läinud

isikute arvelt, vaid soojuskoormuse jäägi küsimus tuleb korteriühistul üle vaadata korteriühistu

enamuse liikmetest koosneva kvoorumiga üldkoosolekul ning asjakohaseid ekspertiise arvestades.

Menetluskulud

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

St.hagejal on õigus esitada kohtule avaldus menetluskulude väljamõistmiseks käesolevas

tsiviilasjas viidetega kohtutoimikus sisalduvatele kuludokumentidele.

Märge Tamme

kohtunik

6(6)