2-09-57575/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-09-57575

K O H T U M Ä Ä R U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

1 Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Tartu mnt 85 15083 Tallinn

Kohtunik Raivo Einula

Sekretär Kristiina Vürst Tõlk Tatjana Talja Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2010. a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-57575

Kohtuasi AS versus DK elatise nõudes LK ülalpidamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine poolte kompromisslepingu kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS(isikukood XXX), elukoht XXX; esindaja IK(isikukood XXX), elukoht XXX
Kostja: DK(isikukood XXX), elukoht XXX

Kohtuistungi toimumise aeg, koht 12.03.2010. a, Tallinn, Tartu maantee kohtumaja

Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2-09 09 09 09-57575 57575 57575 57575

2

RESOLUTSIOON:

1. Kinnitada AS ja DK vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja DK kohustub tasuma Anna Silakovale Swedbank pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX poolte ühise lapse LK(isikukood XXX ) ülalpidamiseks alates 01. aprillist 2010 igakuist elatusraha summas 2631 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend üks) krooni ja 75 senti kuus kuni LK täisealiseks saamiseni (so kuni XXX ) või kuni elatise suuruse muutmiseni, kusjuures elatis tuleb maksta maksmisele kuuluva kuu 9. kuupäevaks. 2. Kostja DK kohustub tasuma Anna Silakovale (Swedbank pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX) poolte ühise tütre LK(isikukood XXX ) ülalpidamiseks ettenähtud elatusraha võlgnevuse perioodi august 2009 kuni märts 2010 eest summas 18 000 (kaheksateist tuhat krooni) osade kaupa kaheksateistkümne järjestikuse kalendrikuu jooksul alates aprillist 2010 võrdsetes osades igakuise osamaksega 1000 (üks tuhat) krooni hiljemalt selle kuu, mille eest makstakse, 9. kuupäevaks. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-57575.

Edasikaebamise kord Pooled on määruskaebuse esitamise soovist loobunud. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

I. ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on AS hagi DK vastu elatise nõudes poolte ühise tütre LK(isikukood XXX ) ülalpidamiseks. 12.03.2010. a kohtuistungil sõlmisid pooled elatise nõudes kompromisslepingu, palusid kohtul see kinnitada ning asjas menetlus lõpetada.

II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4). Kohtulahendi tegemise ajal on väikseim võimalik elatusraha suurus Eesti Vabariigis 2175 krooni. Elatisele liidetakse tulumaks, mis on 21 %.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus

Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2-09 09 09 09-57575 57575 57575 57575

3 kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte ühise lapse huvidest ning hageja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita.

TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva.

TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras. TsMS § 164 lg 1 kehtestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab vajalikuks teha viide Riigikohtu 27.04.2009 lahendile nr 3-2-1-2-09, mille kohaselt kui kohtu poolt kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatise suurus ei vasta enam lapse vajadustele ja vanema võimalustele, siis on vanemal õigus esitada uuesti hagi elatise suuruse muutmiseks. Kuid see ei anna isikule alust nõuda PKS § 70 lg 2 alusel elatise suurendamist tagasiulatuvalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei näe ette õigustatud vanema õigust nõuda kohtulahendi, sh kohtu kinnitatud kompromissi muutmist tagasiulatuvalt. PKS § 70 lg 2 ei ole TsMS § 459 lg 2 märgitud seaduseks. Isik võib nõuda kohtu kinnitatud kompromissi alusel makstava elatise suurendamist, kui pärast asja arutamise lõpetamist muutusid elatise suurust mõjutavad asjaolud.

Raivo Einula Kohtunik