2-09-60305/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2010. a Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-60305

Tsiviilasi

OÜ Ahagi NS’i vastu võlgnevuse 4 720,86 krooni

nõudes

Tsiviilasja hind

2 360,93 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ A(registrikood xxx, asukoht xxx), esindaja

OÜ Julianus Inkasso

Kostja NS (isikukood xxx, elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista NS’ilt OÜ A kasuks AS Tja NS’i vahel sõlmitud lepingust tulenev

võlgnevus 4 720,86 krooni (neli tuhat seitsesada kakskümmend krooni ja 86

senti), mis moodustub põhivõlgnevusest 2 360,93 krooni ja viivisest 2 359,93

krooni.

3. Välja mõista NS’ilt OÜ Akasuks menetluskulud summas 1 700,00 (üks tuhat

seitsesada) krooni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse

kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab

vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas

kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli

mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides

viitenumber 3100057358.

Hagi aluseks olevad asjaolud

16.11.2009.a. esitas OÜ A kohtule hagi NS’i vastu võlgnevuse 4 720,86 krooni

väljamõistmiseks, s.h. põhinõue 2 360,93 krooni ja viivis 2 359,93 krooni. Nõue tuleneb TAS

ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust , mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale

mobiilside teenust ja kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt

esitatud arvetele tasuma. Kostja on hageja esitatud arvete alusel jätnud teenuste eest tasumata.

19.10.2005.a loovutas TAS nõude OÜ-le A. Menetluskulud, s.h maksekäsu kiirmenetluse

avalduselt tasutud riigilõiv 200,00 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000,00

krooni ja õigusabikulud 2 500,00 krooni, palub hageja välja mõista kostjalt.

Menetluse käik maakohtus

Hagiavaldus koos lisadega ja kirjaliku vastuse esitamise nõue on kostjale 16.02.2010.a.

isiklikult allkirja vastu üle antud. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja

vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks

andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava

ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes

õigusliku põhjenduse märkimisega.

Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on hagiavalduses esitanud kohtule

taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning

puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus

loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib

võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab

võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

Menetluskulud

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS

§ 174¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad

menetluskulud. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt maksekäsu

kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 200,00 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 1 000,00 krooni ja õigusabikulud 2 500,00 krooni, kokku 3 700,00 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise

esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise

kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei ole vajalik ja põhjendatud õigusabikulude

väljamõistmine

summas

2 500,00

krooni.

Käesolevas

asjas

on

hageja

kandnud

õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest, kohtuistungit peetud ei ole. Kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses. Kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse

koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas

2 500,00 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 500,00 krooni

ulatuses.

Vastavalt TsMS §-le 144 p 7 on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul,

kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483

lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu

pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Harju Maakohus jättis 15.09.2009.a. määrusega OÜ A

avalduse maksekäsu kiirmenetluses NS’i vastu rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel.

Kohtumääruse sai hageja kätte 20.10.2009.a. Hagiavaldus esitati kohtusse 16.11.2009.a.,

seega ühe kuu jooksul avalduse rahuldamata jätmise määruse kättesaamisest

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 500,00 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200,00

krooni ja hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 000,00 krooni, kokku 1 700,00

krooni.

Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

Maie Seppo

kohtunik