3-09-2477/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-09-2477

Haldusasi

Uuesalu Lasteaed OÜ kaebus Rae Vallavalitsuse

vastu 83 850 krooni tasumiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 23. veebruaril 2010

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Uuesalu Lasteaed OÜ

seaduslik esindaja Karmo Kaas-Lutsberg;

lepinguline esindaja Ingrid Tomson-Kärner;

Vastustaja: Rae Vallavalitsus,

lepinguline esindaja Martin Minn.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja teha Rae Vallavalitsusele ettekirjutus tasuda Uuesalu

Lasteaed OÜ-le (registrikood 11461187) 93 600 (üheksakümmend kolm tuhat

kuussada) krooni, millest 83 850 (kaheksakümmend kolm tuhat kaheksasada

viiskümmend) krooni lepingulise kohustuse täitmata jätmise eest ja 9750 (üheksa

tuhat seitsesada viiskümmend) krooni kantud menetluskulude katteks.

2. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse

kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Kaebaja ja vastustaja sõlmisid 30.07.2008 koolieelse eralasteasutuse toetamise lepingu nr

13-5/5.2/102 (edaspidi leping). Lepingu puntki 1 kohaselt oli lepingu eesmärk määrata

kindlaks Rae valla eelarvest koolieelsete eralasteasutuste toetuse kasutamise tingimused.

Lepingu punkti 2 kohaselt toetab Rae Vallavalitsus Uuesalu Lasteaed OÜ-d sihtotstarbeliselt

personalikulude ning õppevahendite kulude katmiseks lapse kohta igakuiselt 3300 krooniga.

Lepingu punkti 3.1. kohaselt antakse toestust igakuiselt Uuesalu Lasteaed OÜ arve alusel ja

puntki 3.2. kohaselt kohustub Rae Vallavalitsus tasuma toetust ajavahemikul 01.10.2008 kuni

31.08.2009. Vastavalt lepingu punktile 4.1. võib lepingut muuta poolte kokkuleppel.

26.01.2009 on sõlmitud lepingule lisa nr 1, millega muudeti lepingu punktis 2.1. kokkulepitud

toetuse summat ja määrati uueks summaks 3500 krooni.

2. 10.03.2009 võttis Rae Vallavalitsus vastu määruse nr 12, millega muutis Rae Vallavalitsuse

27.12.2005 määrust nr 32 „Koolieelsete eralasteasutuste toetamise rakenduskord“ ning

määras toetuse suuruseks lapse kohta kuus 2000 krooni. Rae Vallavalitsus edastas nimetatud

määruse 12.03.2009 e-kirjaga kaebuse esitajale. Kirjale lisati ettepanek sõlmida lepingule uus

lisa. 12.05.2009 saatis Rae Vallavalitsus kaebuse esitajale e-kirja, milles nõudis tulenevalt

vallavalitsuse 10.03.2009 määrusest kaebuse esitaja poolt esitatud maikuu arvete muutmist.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

3. Kaebaja leiab, et Rae Vallavalitsus on jätnud täitmata halduslepingust tuleneva kohustuse.

Lepingut ei ole muudetud selliselt, et toetuse summa väheneks. Vastavalt 26.01.2009 lepingu

lisale nr 1 oleks pidanud olema toetuse summa 3500 krooni lapse kohta kuus. Vastustaja on

täitnud alates aprillist 2009 lepingut mittenõuetekohaselt, nõustudes tasuma vaid 2000 krooni

lapse kohta kuus. Selle tulemusena on vastustaja tasunud kogu lepingu kehtivusaja jooksul

kaebuse esitajale 83 850 krooni vähem, mille kaebuse esitaja nüüd halduskohtu kaudu sisse

nõuab. Kaebaja kinnitab ka, et lõpetas tegevuse 2009 septembri lõpus.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja

leiab, et toetuse vähendamise aluseks on 10.03.2009 Rae Vallavalitsus määrus nr 12, millega

muudeti Rae Vallavalitsuse 27.12.2005 määrust nr 32 „Koolieelsete eralasteasutuste toetamise

rakenduskord“ ning määrati toetuse suuruseks lapse kohta kuus 2000 krooni. Vastustaja viitab

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 103 ja leiab, et kuivõrd halduslepingu õiguslik

alus on muutunud, on haldusleping ise tühine. Vastustaja hinnangul on seega lepingu õiguslik

alus muutunud ja see tõi automaatselt kaasa lepingu muutumise. Vastustaja selgitab, et seoses

Rae valla eelarve vähenemisega on lasteaedade ülalpidamiseks raha vähendatud, see peaks

kehtima nii munitsipaallasteaedade kui ka eralasteaedade osas ja eralasteaiad ei peaks olema

eelisseisus

juhul,

kui

kehvades

majandustingimustes

on

munitsipaallasteaedade

ülalpidamiskulusid vähendatud. Sarnaselt kaebuse esitajaga on vastustaja vähendanud ka

kõikidele teistele eralasteaedadele makstavat toetust. Vastustaja tegi kaebuse esitajale

ettepaneku lepingu muutmiseks, kuid kaebuse esitaja keeldus sellest. Vastustaja juhib

tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud 10.03.2009 määrust. Vastustaja viitab

erakooliseadusele ja väidab, et sellest õigusaktist tulenevalt ei ole kohalikul omavalitsusel

kohustust eralasteaedade toetamiseks, see on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid

nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendatud, tõendatud ja tuleb

rahuldada. Kaebuse esitaja kantud menetluskulud tuleb vastustajalt täies ulatuses välja mõista.

Kohtu põhjendused on järgmised.

6. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel oli sõlmitud haldusleping eralasteasutuse

toetamiseks, mis kehtis kuni 31.08.2009. Samuti puudub vaidlus selles, et vastustaja on

vähendanud alates aprillist 2009 kaebuse esitajale lepingu järgi makstava toetuse suurust,

tasudes 3500 krooni asemel 2000 krooni lapse kohta kuus. Vastustaja ei vaidle vastu sellele, et

seeläbi on ta tasunud kaebuse esitajale lepinguga kokkulepitust 83 850 krooni vähem.

Vastustaja tegi eelnevalt kaebuse esitajale ettepaneku lepingus kokkulepitud toetussumma

3500 krooni muutmiseks 2000 krooniks, kuid kuna kaebuse esitaja sellise ettepanekuga ei

nõustunud, siis lepingu muudatust ei sõlmitud. Kohus leiab, et vastustaja on jätnud kehtivast

halduslepingust tuleneva kohustuse täitmata ning et vastustaja selline tegevus oli õigusvastane.

7. Ilmselgelt asjakohatu on vastustaja seisukoht, justkui pidanuks kaebuse esitaja oma õiguste

kaitsmiseks vaidlustama 10.03.2009 määruse nr 12, millega muutis Rae Vallavalitsuse

27.12.2005 määrust nr 32 „Koolieelsete eralasteasutuste toetamise rakenduskord“. Kaebuse

esitaja on esitanud vastustaja vastu nõude nende vahel kehtinud halduslepingust tulenevalt

ega tugine oma nõude alusena 10.03.2009 määrusele. Juhul, kui vastustaja ja kaebuse esitaja

vahel halduslepingut ei oleks ja kaebuse esitaja oleks saanud toetust 27.12.2005 määrusest nr

32 tulenevalt, oleks kaebuse esitaja oma õiguste kaitseks pidanud tõepoolest nimetatud

määruse vaidlustama ja selle kehtimajäämisel leppima 2000 kroonise toetusega. Kohus

rõhutab aga veelkord, et kaebajale ei makstud toetust 27.12.2005 määrusest nr 32 tulenevalt,

vaid selle aluseks oli poolte vaheline lepinguline suhe.

8. Kohtu hinnangul ei toonud 10.03.2009 määruse nr 12 vastuvõtmine vaidlusalusesse

lepingusse muudatusi. HMS § 98 lõike 1 kohaselt võib haldusorgan haldusakti andmise

asemel sõlmida üksikjuhtumi reguleerimiseks halduslepingu isikuga, kellele haldusakt oleks

muidu suunatud, kui seadus või määrus ei näe otseselt ette üksnes haldusakti andmist. Seda

ongi Rae Vallavalitsus käesolevas asjas teinud, kuivõrd 30.07.2008 lepingu asemel oleks

võinud kaebuse esitajale määrata toetuse ka haldusaktiga (või jätta üldse määramata ja sellisel

juhul oleks tulnud kaebuse esitajal toetuse saamise õigus 27.12.2005 määrusest nr 32).

Vaidlusaluses lepingus on pooled leppinud kokku toetuse summa ja selle maksmise perioodi.

Toetus on lepitud kokku konkreetse rahas väljendatud summana ega ole seotud Rae

Vallavalitsuse 27.12.2005 määruses nr 32 „Koolieelsete eralasteasutuste toetamise

rakenduskord“ sätestatud toetuse summaga. Seetõttu ei too ka määruses toetussumma

vähendamine kaasa lepingu alusel makstava toetussumma vähendamist. Lepingus isegi ei

sisalda viiteid vallavalitsuse 27.12.2005 määruses nr 32. Vaidlusaluse lepinguga on Rae vald

võtnud omale kohustuse tasuda kuni 31.08.2009 toetust iga lapse kohta alates 26.01.2009

3500 krooni kuus ja seda kohustust tuli täita lepingu kehtivuse lõpuni 31.08.2009.

9. Eraõiguslikul isikul, kes on halduslepingu pooleks, on halduslepinguga talle antud

soodustuse kehtimise osas suurem usaldus, kui talle haldusaktiga antud soodustuse osas, kuna

halduslepingu teine poole (haldusorgan) ei saa lepingut ühepoolselt muuta (saab seda teha

oluliselt piiratumatel juhtudel kui tühistada või muuta isiku suhtes soodustusi andvat

haldusakti). Halduslepingu täitmisel tuleb juhinduda VÕS sätetest. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lõike 3 kohaselt loetakse

kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule

õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. Haldusasjas kogutud tõendid näitavad üheselt ka seda, et kaebuse esitaja ei

nõustunud kohustuse mittenõuetekohase täitmisega vastustaja poolt, kuna ta ei korrigeerinud

arveid ja esitas vastustajale rahalise nõude, samuti koos teiste eralasteaedadega 30.03.2009

vastuse Rae vallavalitsuse ettepanekule lepingu muutmise kohta.

10. Lepingus on toetuse erakorralise vähendamise alusena lepitud kokku vaid laste arvu

vähenemine eralasteasutuses (p 3.4.). Lepingu puntki 3.10.1. kohaselt on toetuse andjal õigus

leping lõpetada ja toetus tagasi nõuda ning edaspidi eralasteasutust mitte toetada, kui toetuse

saaja ei kasuta toetust lepingus sätestatud sihtotstarbel (personalikulud ja õppevahendid) ja

puntki 3.10.2. kohaselt ka juhul, kui toetuse saaja esitab ebaõigeid andmeid ja dokumente või

ei esita nõutud dokumente või aruandeid. Vaidlust ei ole aga selles, et nimetatud asjaolusid

käesolevas asjas ei ilmnenud.

11. Toetuse sihtotstarbe osas on vastustaja väitnud, et kuivõrd Uuesalu Lasteaed tegutses

vaatamata toetuse vähendamisele 2009 aprillikuus kuni septembrini 2009, siis järelikult oli

lasteaial ka võimalus tasuda vaatamata vähendatud toetusele personalikulusid ja soetada

õppevahendeid. Sellest tulenevalt väitis vastustaja, et kaebuse esitajal puudus toetuse

saamiseks reaalne vajadus ja toetus ei olnud seega sihtotstarbeline (viidates lepingu p 2.1.).

Sellised vastuväited on ilmselgelt asjakohatud. See, et kaebuse esitaja sai eralasteaia

majandatud ka väiksema toetusega, ei ole mingil viisil aluseks teisele lepingupoolele

lepingulise kohustuse mittenõuetekohaseks täitmiseks. Arusaadavalt on eralasteaed kasumit

taotlev, mistõttu võib eeldada, et toetuse vähenemine tõi kaasa lasteaia omanikule väiksema

kasumi. Vastustaja ei ole väitnud ega tõendanud, et kaebuse esitaja oleks kasutanud lepingu

sõlmimisest kuni 2009 aasta märtsikuuni lepingujärgset toetust mittesihtotstarbeliselt.

12. HMS § 102 kohaselt muudetakse ja haldusleping lõpetatakse tsiviilseadustes sätestatud

korras, arvestades käesolevas paragrahvis kehtestatud erisusi. HMS § 102 lõike 2 kohaselt

võib haldusorgan halduslepingut ühepoolselt muuta või halduslepingu lõpetada, kui see on

tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist. Lepingu täitmine

käesoleval juhul avaliku huvi rasket kahjustamist ilmselgelt kaasa ei oleks toonud ja vastustaja

ei ole selliseid asjaolusid ka esile toonud. Valla eelarve vähenemine selliseks asjaoluks ei ole,

kuna vastustaja ei ole toonud välja, milliseid kõrgendatud avalikust huvist kantud kohustusi

vastustaja nimelt vaidlusaluse lepingu täitmise tõttu täita ei oleks saanud. Lisaks peab HMS

§ 103 lõike 3 kohaselt halduslepingu muutmise või lõpetamise korral haldusorgan hüvitama

lepingu teisele poolele sellega tekitatud varalise kahju, mis teeks aga rahalise nõude puhul

põhimõtteliselt sama välja.

13. HMS 102 lõike 4 kohaselt kui halduslepingu täitmine on pärast selle sõlmimist muutunud

oluliselt raskemaks, võib raskustesse sattunud pool, keda ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud (ehk siis eraõiguslikust isikust pool), nõuda halduslepingu muutmist vastavalt

uutele oludele. Kui see ei ole võimalik või kui teine pool sellest keeldub, võib raskustesse

sattunud pool pöörduda kohtusse halduslepingu lõpetamise taotlusega. Seega annab HMS

täitmisraskuste tõttu lepingu muutmise nõudeõiguse vaid eraõiguslikust isikust poolele ja

haldusorganil seda õigust ei ole.

14. Vastustaja väited tema eelarve mahu vähenemise kohta ei ole VÕS-s sätestatud võimalus

lepingu mittenõuetekohase täitmise. Kui vastustaja võttis enda kanda kohustuse, mille

täitmine muutus ebamugavaks, on see olnud vastustaja enda risk. Kummastav on seejuures, et

veel 1,5 kuud enne 10.03.2009 määruse vastuvõtmist on vastustaja sõlminud kaebuse esitajaga

lepingule lisa 1 toetuse tõstmiseks 3500 kroonini kuus lapse kohta. Vastustaja ei saa lepingu

täitmist vabandada oma lühinägeliku käitumisega. Vastustaja on viidanud riigi sõnamurdlikule

käitumisele tema ees seoses tulumaksu laekumise vähendamisega, kuid see ei anna alust jätta

vastustajal endal võetud kohustusi täitmata ja käituda seega ise sõnamurdlikult.

15. Vastustaja väited selles osas, nagu oleks haldusleping muutunud peale 10.03.2009

määrusega toetuse summa muutmist tühiseks, on ilmselgelt asjakohatud. HMS § 103 kohaselt

on haldusleping tühine kahel juhul: 1) kui tühine oleks sama sisuga haldusakt;

2) kui esinevad asjaolud, mis tingivad tsiviilõigusliku lepingu tühisuse. Kumbagi nimetatud

asjaoludest käesoleval juhul ei ilmnenud. HMS § 63 lõike 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui:

1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat;

3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise;

5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul

objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Ühtegi nimetatud alust ei esine.

16. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja on toiminud kaebajale nende vahelise

halduslepingu järgset tasu kokkulepitust vähemas summas õigusvastaselt. Kohus teeb Rae

Vallavalitsusele ettekirjutuse vähemmakstud summa 83 850 tasumiseks. Kuna ettekirjutuse

tegemise eeldus on Rae Vallavalitsuse tegevuse õigusvastasus, mille kohus käesolevaga

tuvastas, ei ole toimingu õigusvastasust otsuse resolutsioonis vaja eraldi ära märkida, kuna see

konstateering sisaldub juba kohtupoolse ettekirjutuse tegemises.

17. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse esitaja on esitanud taotluse õigusabikulude summas 9500 krooni ja riigilõivu summas

250 krooni väljamõistmiseks. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja rahuldab selle

täielikult, mõistes kaebuse esitaja kantud menetluskulud summas kokku 9750 krooni

vastustajalt välja.

Kadriann Ikkonen

Kohtunik

TALLINNA RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rae Vallavalitsuse apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2010. a otsus haldusasjas nr 3-09-2477

menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Teha selles osas uus otsus,

millega mõista Uuesalu Lasteaed OÜ kasuks Rae Vallavalitsuselt välja kaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni, ülejäänud esimese

astme kohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Muus osas

jätta halduskohtu otsus muutmata.

3. Mõista Rae Vallavalitsuselt Uuesalu Lasteaed OÜ kasuks välja apellatsiooniastmes

kantud menetluskulud 6675 (kuus tuhat kuussada seitsekümmend viis) krooni.

Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.