3-10-595/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-10-595

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2010. a Tallinn Haldusasja number 3-10-595 Haldusasi

K. K.i kaebus Muinsuskaitseameti kirjas nr 1.1-7/4107/1 väljenduva otsuse tühistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: K. K.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada K. K.i kaebus HkMS § 11 lg 31 p 5 alusel.

2. Saata määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab kaebuse esitaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 11 lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

1. K. K. esitas 09. märtsil 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles on formuleeritud taotlus tühistada Muinsuskaitseameti 28. detsembri 2009 resolutsioon nr 1.1-7/4107/1 ja nõuda sisse töö tellijalt kahjutasu vastavalt seadusele. Kaebusele on lisatud Muinsuskaitseameti kiri Lääne Politseiprefektuurile, mis kannab numbrit 1.1-7/4107/1, ent mille saatmiskuupäevaks on 29. jaanuar 2010. Samas kirja päises nimetatud kuupäev 28.12.2009 tähistab ilmselt vastuse aluseks oleva kirja saatmiskuupäeva.

2. Hinnates kaebuses esitatud seisukohti ning asjassepuutuvaid õigusnorme, leiab kohus, et K. K.i kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 11 lg 31 p 5 alusel. Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

3. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib HkMS § 7, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Isikul puudub ilmselgelt halduskohtu poole pöördumise õigus, kui on ilmne, et haldusakt või toiming, mida isik vaidlustada soovib, ei saa tema subjektiivseid õigusi rikkuda või kui isikul ei saa olla sellist subjektiivset õigust, mille kaitset ta kohtust otsib. Kohtu hinnangul on ilmne, et Paide Vallimäel toimunud mullatöödega seotud muinsuskaitseliste kooskõlastuste andmine, kooskõlastustele eelnenud vajalike uuringute läbiviimine või nende läbi viimata jätmine ei saa kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Ainuüksi asjaolu, et Muinsuskaitseamet võib olla teatud õigusvastaseid toiminguid teinud, ei anna igaühele alust nende vaidlustamiseks halduskohtus. Asjaolust, et seadus paneb Muinsuskaitseametile kohustuse enne teatud kooskõlastuste andmist nõuda mingisuguste uuringute läbiviimist, ei tulene igaühele õigust vaidlustada kohtus Muinsuskaitseameti sellealaseid tegematajätmisi. Lisaks sellele nähtub Muinsuskaitseameti poolt politseiprefektuurile saadetud kirjast, et sellega vastatakse isiku taotlusele väärteomenetluse algatamiseks. Kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei saa kuidagi rikkuda see, et Muinsuskaitseamet on nimetatud kirjas asunud seisukohale, et Paide Vallimäel teostatud mullatööde käigus ei ole muinsuskaitseseadust rikutud (ning väärteomenetluse algatamiseks puudub alus). Kaebusest ei nähtu, et K. K.il oleks mistahes isiklik puutumus Paide Vallimäe või seal toimunud mullatöödega ning seega ei saa tema õigusi rikkuda nende mullatööde tegemisega seotud haldusotsustused ning talle ei saa sellega olla tekkinud ka kahju, mille hüvitamist kaebuses nõutakse. Seadusest ei tulene ka võimalust taotleda halduskohtult hüvitise väljamõistmisest mõne teise isiku või organi kasuks.

Kristjan Siigur kohtunik