2-04-1197/19 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedViru Maakohtu menetluses on J P hagi Kreenholmi Valduse AS vastu töövaidluses. Pooled esitasid Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.
Legislator headnote
AI generated2-04-1197/19 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 2(3) Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4 ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-04-1197
1(3)
K O H T U M Ä Ä R U S
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada J P ja Kreenholmi Valduse AS kompromiss järgnevalt:
1.1. Tsiviilasjas nr 2-04-1197 arutatava töövaidluse lõpetamiseks tasub Kreenholmi Valduse AS J P 13 000 (kolmteist tuhat) krooni. Nimetatud summa, millelt peetakse kinni kinnipidamisele kuuluvad maksud, kantakse käesoleva kompromisslepingu kinnitamise kohtumääruse jõustumise päevale järgneval päeval üle J P arvelduskontole nr XXX Swedbank.
1.2. J P kinnitab tagasivõtmatult, et pärast käesoleva kompromisslepingu sõlmimist puuduvad tal igasugused varalised/mittevaralised nõuded, v.a kompromisslepingu p 6, (kohtumääruse resolutsiooni p 1.1. – kohtu märkus) Kreenholmi Valduse AS vastu (s.h J P ja Kreenholmi Valduse AS vahel sõlmitud töölepingust tulenevad nõuded) ning puudub ka alus selliste nõuete esitamiseks.
1.3. Pooled lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohtumääruse peale määruskaebus esitamise tähtaega 2 (kaks) tööpäevani.
2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-04-1197 menetlus.
3. Jätta J P menetluskulud J P enda kanda.
4. Jätta Kreenholmi Valduse AS menetluskulud Kreenholmi Valduse AS kanda.
5. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Kohtuasja number 2-04-1197 Määruse tegemise aeg ja koht
10. märts 2010, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi J P hagi Kreenholmi Valduse AS vastu töövaidluses Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hageja: J P (IK XXX) Kostja: Kreenholmi Valduse AS (RK 10176314) Menetlusosalised ja esindajad
Kostja esindaja: Vandeadvokaadi vanemabi Hillar Villers
2-04-1197
2(3) Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4 ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 2
(kaks) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
Viru Maakohtu menetluses on J P hagi Kreenholmi Valduse AS vastu töövaidluses. Pooled esitasid
09. märtsil 2010 kohtule kompromisslepingu.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
Pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku huvi; komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi.
Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Menetluskulud
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.
TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
Pooled on seisukohal, et menetluskulud tuleb jaotada vastavalt seadusele.
Poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise
2-04-1197
3(3) määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
Pooled menetluskulude nimekirja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramiseks ei esitanud, kuna leidsid, et menetluskulud tuleb jaotada vastavalt seadusele, mille kohaselt jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
Kohus leiab, et menetluskulude rahalist suurust ei saa kindlaks määrata, kuna pooled ei soovi menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
Edasikaebamine
Kompromisslepingus pooled vähendasid edasikaebamise tähtaega 2 tööpäevani.
Lähtuvalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse tööpäeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.
Aarne Lõhmus Kohtunik