2-10-6574/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-6574

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2010. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-10-6574 Tsiviilasi Sxxxx Kxxxxxxx-Mxxxxxx hagi AxxxxMxxxxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes Tsiviilasja hind

27 225 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Sxxxx Kxxxxxxx-Mxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxxxelukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx; e-post: xxxxx Kostja: Axxx Mxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Sxxxx Kxxxxxxx-Mxxxxxx taotlus asja menetluse peatamiseks.

2. Kinnitada hageja Sxxxx KxxxxxxxxMxxxxxx ja kostja AxxxxMxxxxxx vahel 02.03.2010. a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 2.1.AxxxxMxxxxx kohustub maksma Sxxxx Kxxxxxxx-Mxxxxxxxx lapse MxxxxxxMxxxxxx ülalpidamiseks elatist 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus alates märtsist 2010. a. 2.2.AxxxxMxxxxx kohustub maksma elatise SxxxxxKxxxxxxx-Mxxxxxx pangakontole nr 10152006983001 SEB Pangas hiljemalt jooksva kuu 25.- ks kuupäevaks.

3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-10-6574 menetlus Sxxxx KxxxxxxxxMxxxxxx hagis Axxx Mxxxxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes.

Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Sxxxx Kxxxxxxx-Mxxxxx esitas 10.02.2010.a kohtule hagiavalduse Axxx Mxxxxxx vastu elatise nõudes. Sxxxx Kxxxxxxx-Mxxxxx palus kohtul AxxxxMxxxxxxxx tema kasuks lapse Mxxxxx Mxxxxxx ülalpidamiseks välja mõista elatis 3025 krooni (elatis 2500 krooni + tulumaksuosa 525 krooni) kuus tagasiulatuvalt alates 01.01.2009. a. Kohus võttis hagi 18.02.2010 a määrusega menetlusse, edastas kostjale hagimaterjalid ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. AxxxxMxxxxx teatas 26.02.2010 a kirjalikus vastuses, et on nõus maksma oma tütrele Mxxxxx Mxxxxxxxx elatist 2500 krooni kuus. 19.02.2010 a esitas hageja kohtule avalduse, milles taotles menetluse peatamist, kuna ta soovib sõlmida kostjaga kokkulepet. 03.03.2010 a esitasid pooled kohtule poolte vahel 02.03.2010. a sõlmitud kompromissi.

Kohtu seisukoht Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse menetluse peatamiseks, kuna selleks puudub alus. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kinnitamiseks kohtule. Vastavalt TsMS §

428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kuigi hageja esitas menetluse peatamise taotluse, jätab kohus selle rahuldamata, sest hageja on olnud nõus sõlmima kompromissi ja esitanud selle ka kohtule kinnitamiseks. Kompromissi kinnitamisel menetlus lõpetatakse ja peatamisel ei ole mõtet.

Kohus selgitab pooltele menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lisaks selgitab kohus menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kompromissiga kokku menetluskulude kandmises, seega jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel nende endi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik