2-09-67881/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-67881

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2010.a., Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-09-67881 Tsiviilasi Pxxxx-Rxxx Pxxxxxxxx hagi Rxxxx Axxxxxxx vastu lapsele elatise saamiseks Hagi hind

19 575.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Pxxxx-Rxxx Pxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Kostja: RxxxxxAxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; viibib Murru Vanglas, Haapsalu mnt 11, Rummu, Vasalemma vald, Harjumaa 76102, registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses vastavalt 02.02.2010 määrusele

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista välja RxxxxAxxxxxxxxx Pxxxx-Rxxx Pxxxxxxxx kasuks elatis Mxxxxxxx Sxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 15.12.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni 13.08.2022.a.

3. Elatis tasuda Pxxxx-Rxxx Pxxxxxxxx arveldusarvele nr 221024862922 AS-s Swedbank, selgitusse märkida „lapse elatis“.

4. Kohtuotsus on viivitamata täidetav ühe kuu elatise, s.o 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni ulatuses.

5. Kohtu 17.12.2009.a määrusega kohaldatud hagi tagamine tühistada käesoleva otsuse jõustumisel.

Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud Rxxxx Axxxxxxx kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue Pxxxx-Rxxx Pxxxxxxx esitas 15.12.2009.a kohtule hagiavalduse Rxxxx Axxxxxxx vastu elatise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista laps Mxxxxxxx Sxxxxx ülalpidamiseks elatis alates 01.01.2008.a 4000 krooni kuus, millele lisandub tulumaks. Hagiavalduse kohaselt elab laps koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Lapse igakuised kulud on kokku 3600.- krooni. Hagejal sissetulek puudub. Vaatamata kohtu järelepärimisele hageja oma nõuet ei täpsustanud.

Kostja vastuväited Kostja Rxxxx Axxxxxx teatas 08.01.2010.a kirjalikus vastuses hagile, et on esitatud elatise nõudega nõus ega esita nõudele vastuväiteid.

Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära pooled ning uurinud ja hinnanud tõendeid, leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on alaealine laps: 13.08.2004.a sündinud tütar Mxxxxxxx Sxxxx (t lk 9). Pooled ei vaidle, et tütar elab koos hagejaga. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapse vajadused on hageja nimetanud hagiavalduses summas 3600 krooni. Kostja lapse kuludele vastuväiteid ei esitanud ja kohtu arvates on esitatud kulud põhjendatud. Lapsele on vajalik igapäevane turvalisus ja toimetulek, mis eeldab toitu, riideid, korras ja sooja eluaset, väikelapsele ka arendavaid mänguasju, lasetaiakohta juhuks, kui vanem ei ole kodune jms.

Pooled ei ole teatanud, et neil oleks vara ja mõlemal puudub sissetulek. Seega ei ole kummagi vanema varaline seisund oluliselt parem teise vanema omast. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise 4000 krooni. Kohus leiab, et nõuet ei ole võimalik nimetatud suuruses rahuldada, kuna see ei ole hageja poolt esitatud asjaolude ja tõenditega põhistatud. Hageja märgib lapse kuludeks 3600 krooni, mis on 400 krooni võrra vähem kui hageja soovib elatiseks. Seega soovib hageja, et kostja peaks osaliselt ülal ka teda, kuid sellist nõuet ta põhjendanud ei ole.

Kohus leiab ka, et kuna poolte majanduslik olukord on üheväärne ja ei esine muid PkS § 61 lg 6 esitatud asjaolusid (lapsel endal piisav sissetulek, kostja või hageja töövõimetus vms), siis ei ole ka põhjendatud jätta kõik lapse kulud kostja kanda. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt peaks lapsele tehtavad kulud jagunema eeldatavalt vanemate vahel võrdselt ja ainult vanemat väga erinev majanduslik olukord või siis PrkS § 61 lg 5 ja 6 märgitud asjaolud võimaldavad ühe vanema kas osaliselt või täielikult täielikult vabastada lapsele tehtavate kulude kandmisest.

Seega ei pea kohus võimalikuks mõista kõiki lapse kulusid välja kostjalt ja sellega sisuliselt vabastada hageja kulude kandmisest. Kohus on seisukohal, et elatisena tuleb välja mõista seaduses sätestatud elatise miinimum, kusjuures nimetatud summa on enam kui pool lapse kuludest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni.

Kuna hageja ei ole põhistanud ka seda, et ta tulumaksukohuslane, siis kohus tulumaksu elatisele ei lisa.

Hageja on palunud elatise välja mõista alates 01.01.2008.a, kuid kohus ei saa nimetatud nõuet rahuldada. PkS § 70 lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 15.12.2009.a ja seetõttu on elatis võimalik välja mõista alates 15.12.2008.a. Lähtudes PrkS § 60 lg 1 mõistetaks elatis välja kuni lapse täisealiseks saamiseni.

TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks ühe kuu elatisesumma 2175 krooni ulatuses. Kohtu 17.15.2009.a hagi tagamise määrus tühistada käesoleva otsuse jõustumisel, sest ühe kuu elatise ulatuses on otsus nagunii viivitamata täidetav. Kohus määrab lähtuvalt TsMS § 445 lg 1 kindlaks otsuse täimise korra.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg

2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets Kohtunik