3-09-2171/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. märts 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-09-2171

Haldusasi

Christmas Rose OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 01.09.2009 intressinõude nr 13-

3/6483 tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Christmas Rose OÜ;

Esindaja: adv. S. Jegorov, v. adv. Helmut Pikmets;

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus,

Esindaja: Kristi Sääsk.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt:

- tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 01.09.2009 intressinõue nr

13-3/6483 osas, millega kaebajale arvestati 21.08.2008 ajatamisotsusega nr 13-1/280 ajatatud

maksusummadelt 12-kuulisel ajatamisperioodil intresse kõrgema (0,06%), mitte 21.08.2008

ajatamisotsusega nr 13-1/280 määratud vähendatud (0,03%) määraga;

- tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 01.09.2009 intressinõue nr

13-3/6483 aegunud, so enne 02.09.2008 tasutud maksudelt arvestatud intresside osas;

- teha Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele ettekirjutus arvutada kaebuse

esitaja intressid ümber vastavalt resolutsiooni eelmistes lõikudes märgitule ja teha selle

kohta intressinõue 15 (viieteistkümne) päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates;

2. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt Christmas Rose OÜ

(registrikood 10680616) kasuks välja menetluskulud summas 418 (nelisada kaheksateist)

krooni.

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse kinnitatud

paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

VAIDLUSTATUD INTRESSINÕUE

1. 05.07.2008 esitas Christmas Rose OÜ Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele

(edaspidi maksuhaldur) taotluse maksuvõla ajatamiseks. 21.08.2008 otsusega nr 13-1/280 rahuldati

OÜ Christmas Rose maksuvõlgade tasumise ajatamise taotlus. Otsuse kohaselt kinnitati

maksuvõlgade tasumise ajakava seisuga 18.08.2008 summas 807 043 krooni kaheteistkümneks

kuuks. Samuti vähendati ajatatud maksuvõlalt arvestatavat intressi määra 50% võrra otsuse

vastuvõtmise päevast arvates.

2. OÜ Christmas Rose esitas 28.07.2009 maksuhaldurile uue taotluse maksuvõla ajatamiseks

ajatamisperioodi pikendamise eesmärgil. 17.08.2009 otsusega nr 13-1/3016 jäeti OÜ Christmas

Rose taotlus rahuldamata.

3. Maksuhaldur esitas 01.09.2009 OÜ-le Christmas Rose intressinõude nr 13-3/6483 summas

33 433 krooni.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

4. Kaebaja on seisukohal, et intressinõude esitamisel on rikutud seaduse nõudeid, mistõttu on

intressinõue õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Intressinõude puhul on rikutud maksukorralduse

seaduse (edaspidi MKS) § 46 lg 3 punkti 5, kuna haldusaktist ei selgu selle andmise faktiline ja

õiguslik alus. Intressinõudest ei selgu, millistelt maksusummadelt intressi on arvestatud. Samuti on

intressinõudes näidatud intressimäärana 0,06%, kuigi maksuhaldur vähendas 21.08.2008 otsusega nr

13-1/280 otsuse vastuvõtmise päevast ajatatud maksuvõlalt arvestatavat intressi määra 50% võrra.

Kaebaja on seisukohal, et selline rikkumine on võrdsustatav faktilise aluse puudumisega ning

intressinõue on seega ebaseaduslik ja tuleb tühistada.

5. Kaebaja lisas oma täiendavas seisukohas, et vaidleb vastu nii intressi suurusele, kui ka selle

määramisele ja vastustaja vastupidine seisukoht on väär. Kaebaja märkis, et käesoleva vaidluse

õigeks lahendamiseks tuleb jõuda selgusele küsimuses, millistelt ajatatud summadelt ja missugusel

õiguslikul alusel on arvestatud intressi määraga 0,06%, kuigi ajatamisotsusega oli ajatatud

maksusummadelt arvestatava intressi määr alandatud 0,03 %-ni. Vastustaja kinnitab fakti, et osaliselt

arvestati ajatatud maksuvõlalt intressi ajatamisotsuses kehtestatust erineva määraga, põhjendades

seda argumendiga, et ajatamisgraafiku rikkumise korral ei ole võimalik arvestada intressi soodsama

määraga. Vastuse põhjendustest võib järeldada, et intressinõudega oli ajatatud maksusummadelt

arvestatav intress tagasiulatuvalt arvestatud 0,06% määraga vastavat MKS § 113 lõikele 1. Kaebaja

on seisukohal, et MKS § 113 lg 1 sätestatud meetmete kohaldamine eeldab eraldi põhjendatud

haldusakti tegemist maksuhalduri poolt. Sättest tuleneb otseselt, et ajatamisotsus ja intressimäära

vähendamine võidakse kehtetuks tunnistada, mis aga eeldab vastava haldusakti tegemist. Ka sättes

märgitud kolmanda alternatiivi teostamine (intressi tagasiulatuv arvestamine) peab toimuma eelneva

põhjendatud otsustuse alusel, kuna MKS § 113 lg 1 nimetatud meetmete rakendamise puhul on

tegemist ajatamisotsuse täieliku või osalise kehtetuks tunnistamisega. Kaebaja seisukohta kinnitab ka

rahandusministri 30.04.2002 määrusega nr 60 kehtestatud riiklike maksude maksuvõla tasumise

ajatamise korra § 7, mis sätestab, et kui maksuhaldur tunnistab MKS § 113 sätestatud alustel

maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks või tunnistab kehtetuks § 117 lõike 2 alusel

vähendatud intressimäära või arvestab ajatatud maksusummalt tagasiulatuvalt intressi § 117 lõike 1

alusel kehtestatud määras, on ta kohustatud maksumaksjat sellest viivitamata kirjalikult teavitama.

Maksuvõla tasumise ajatamise kehtetuks tunnistamise, vähendatud intressimäära tühistamise või

tagasiulatuvalt intressi arvestamise otsus jõustub selle vastuvõtmise päevast arvates ja toimetatakse

maksumaksjale kätte vastavalt MKS 4. peatükis sätestatule.

6. Kaebaja juhib tähelepanu ka ajatamisotsuse punktile 3, mille kohaselt oli vastustaja pädev tegema

ettepanekut Maksu- ja Tolliametile MKS § 113 lg 1 tulenevate meetmete rakendamiseks juhul, kui

leiab aset ajatamisgraafiku rikkumine. Kaebaja rõhutab, et ajatamisotsus tehti Maksu-ja Tolliameti

poolt, mistõttu oli MKS § 113 lg 1 tulenevate meetmete rakendamise õigus (vastava haldusakti

andmine) MTA-l, mitte aga vastustajal. Vastustaja ei ole esitanud kohtule ühtegi dokumenti, mis

kinnitaks asjaolu, et ajatamisotsuse kehtivuse ajal oleks vastustaja teinud MTA-le ettepaneku intressi

tagasiulatuvaks arvestamiseks 0,06% määra järgi. Samuti ei esitanud vastustaja kohtule MTA otsust,

millega vastustajale oleks antud volitus intresside tagasiulatuvaks arvestamiseks kõrgema määra järgi.

Ajatamisotsuse ja selle kehtetuks tunnistamise pädevus on maksuhalduri keskasutuse ja

struktuuriüksuste vahel jaotatud rahandusministri 30.04.2002 määrusega nr 60 kehtestatud riiklike

maksude maksuvõla tasumise ajatamise korras (edaspidi Kord). Korra § 3 lg 1 kohaselt teeb Maksu-

ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kohta

otsuse, kui ajatamist taotleb füüsiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või kui ajatatav maksuvõlg ei

ületa 10 000 000 krooni ja taotletav tasumise ajakava ei ületa 24 kuud. Ülejäänud juhtudel edastab

piirkondlik struktuuriüksus maksuvõla tasumise ajatamise taotluse kümne päeva jooksul koos

omapoolse seisukohaga Maksu- ja Tolliametile. Ametisisene pädevus ajatamisotsuse tegemiseks oli

seega määratletud kooskõlas eelnimetatud rahandusministri määrusega.

7. Kaebaja selgitas ajatamisotsuse vaidlustamisel, et 2008. aasta suvel esitas kaebaja maksuhaldurile

taotluse maksuvõla ajatamiseks 36 kuuks. Maksu- ja Tolliameti 21.08.2008 otsusega nr 13-1/280

rahuldas maksuhaldur kaebaja taotluse ja ajatas maksuvõla tasumise esialgu üheks aastaks.

Maksuhaldur ei pidanud võimalikuks teha ajatamisotsust kohe kolmeks aastaks, kuid maksuhaldur ja

kaebaja jõudsid ajatamisperioodi osas kokkuleppele, et ajatamisgraafiku pikendamiseks peab kaebaja

pöörduma Maksu- ja Tolliameti poole üks kuu enne esialgse ajatamisotsusega kinnitatud

ajatamisperioodi lõppemist. Seega, arvestades taotletava tasumise ajakavaga, oli ajatamisotsuse

tegemise pädevus maksuhalduri keskasutusel. 27.03.2007 lahendis nr 3-3-1-7-07 võttis Riigikohtu

halduskolleegium

seisukohta

haldusorgani

sisemise

pädevuse

ületamise

küsimuses.

Halduskolleegium leidis, et sisemise pädevuse ületamisel HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt

tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Kohtupraktikas loetakse haldusakt tühiseks vaid

tingimusel, et haldusakt on ilmselgete puudustega. Kaebaja leiab, et 21.08.2008 ajatamisotsusega

ajatatud maksusummadelt intresside tagasiulatuva arvestamise puhul intressinõudes on tegemist

ilmselge pädevuse ületamisega vastustaja poolt. Tegemist on kaalutlusotsusega, mille langetamise

pädevus on antud juhul maksuhalduri keskasutusel. Otsustamispädevus 21.08.2008 ajatamisotsuse

kehtivuse üle (s.h. arvestatav intressimäär) oli antud juhul selgelt määratletud nii rahandusministri

30.04.2002 määrusega nr 60 kehtestatud riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise korras kui

ka 21.08.2008 ajatamisotsuse punktis 3. Eeltoodu alusel on kaebaja seisukohal, et intressi

tagasiulatuv arvestamine kõrgema intressimäära järgi on õigusvastane. Pädevuse ületamise tõttu on

intressinõue tulenevalt HMS § 63 lg 2 punktist 3 tühine.

8. 29.11.2006 lahendis nr 3-3-1-74-06 asus Riigikohus seisukohale, et intresside määramise

aegumise osas põhjendatud seisukoha võtmiseks tuleb kohtul eraldi iga maksu osas teha kindlaks,

millal ja millistes osades on põhivõlg tasutud. Vastavad andmed peab kohtule ja kaebajale esitama

maksuhaldur. Vastuses möönis vastustaja, et intressinõude lisaks olev tabel võib näida arusaamatu,

kuna nimetatud tabelis toodud summade ja nendelt arvestatud intresside arvestamisel tuleb lisaks

arvestada ajatamisgraafiku korrektset täitmist. Kaebuse argumentidest tulenevalt esitati

intressinõudes ebaõige intressiarvestus, mis on suunatud maksuvõla suurendamise poole ja seetõttu

on kaebaja seisukohal, et kaebaja poolt tasutud summadega peab olema kaetud intressinõude

esitamise aluseks võetud maksusummast suurem maksukohustus. Sellest tulenevalt ei kajasta

vastustaja poolt kohtule esitatud tõendid ajatatud maksuvõla tasumise kohta õigeid andmeid.

9. Kaebaja lisab, et intressinõue on aegunud intressisummade osas, mis on arvestatud kuni

01.09.2008 tasutud summadelt. MKS § 118 lg 1 kohaselt on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks

aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku

tasumise või tasaarvestamise päevast. Intressinõude lisas kajastatud andmete põhjal võib järeldada,

et intressinõue sisaldab ka selliseid intressisummasid, mis olid intressinõude esitamise ajaks juba

aegunud. Kaebaja palub eeltoodust tulenevalt tuvastada intressinõude tühisus või nõude

rahuldamata jätmisel alternatiivselt tühistada intressinõue.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja märgib esiteks, et

kaebaja etteheited vastustajale seoses intressinõudega tulenevad vaid asjaolust, et intressinõudesse ei

ole märgitud 21.08.2008 otsusega nr 13-1/280 ajatatud maksuvõlalt arvestatud intressi määra 50%

võrra vähendamine. Kaebaja ei vaielnud esialgses kaebuses vastu intressi määramisele ega ka

määratud intressi suuruse üle. Vastustaja selgitab, et intressinõude kohaselt arvestatakse vastavalt

MKS § 115 lõikele 1 ja § 117 lõikele 1 tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi 0,06% päevas

alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise

või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Seejuures on maksuhaldur intressi arvestamisel

võtnud arvesse asjaolu, et 21.08.2008 otsusega nr 13-1/280 vähendati ajatatud maksuvõlalt

arvestatavat intressimäära 50% võrra otsuse vastuvõtmise päevast arvates, mis nähtub üheselt ka

intressinõude lisaks olevast tabelist. Seega on kaebaja etteheited intressinõude ebaseaduslikkuse ning

faktilise aluse puudumise kohta alusetud. Vastustaja peab oluliseks märkida, et vähendatud

intressimäära puhul on tegemist seaduses sätestatust soodsama määra rakendamisega ja arvestades

asjaolu, et nimetatud määra võeti intressisumma arvestamisel arvesse, ei ole selle sõnaselgelt välja

toomata jätmine isiku õiguste rikkumine. Otsuse õigusvastasusest võiks rääkida, kui maksuhaldur

oleks intressisumma arvestamisel jätnud soodsama intressimäära arvestamata või üleüldse

rakendanud mingisugust kõrgemat määra, raskendades sellega isiku olukorda ning jättes seejuures

viitamata haldusaktis sellele, mis alusel seda tehakse.

11. Vastustaja märgib teiseks, et 21.08.2008 otsusega nr 13-1/280 vähendati ajatatud maksuvõlalt

arvestatavat intressimäära 50% võrra otsuse vastuvõtmise päevast. Soodsam intressimäär kehtis vaid

ajatatud maksuvõla suhtes – uute, igakuiselt tekkinud maksuvõlgade suhtes jäi kehtima endiselt

seadusest tulenev intressimäär 0,06%. Lisaks kohaldus soodsam intressimäär vaid nende ajatatud

maksuvõlgade suhtes, mille maksukohustuslane tähtaegselt ja vastavalt ajatamisgraafikule tasus.

Seega, kui maksukohustuslane hilines ajatamisgraafiku järgsete maksete tasumisega, siis arvestati

hilinenult tasutud summadelt intressi 0,06% määraga. MKS § 115 lõike 1 ja § 117 lõike 1 kohaselt

arvestatakse tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi 0,06% päevas alates päevast, mis järgneb

päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani,

viimane kaasa arvatud. Seega tuli kaebajal ajatamise graafiku järgsete maksete tähtpäevaks tasumata

jätmisel tasuda ka kõrgemat intressimäära. OÜ Christmas Rose ajatamisgraafikutest nähtub

ajatamisgraafiku täitmine kuupäevaliselt. Maksuhalduri maksuarvestussüsteemi ettemaksukonto

toimingute väljavõttest nähtub selgelt, mis kuupäeval on OÜ Christmas Rose ajatamisgraafiku

järgseid makseid tasunud ning mille katteks nimetatud summad kantud on. Dokumentidest nähtub,

et ajatamisgraafiku tähtaegselt täitmata jätmisel arvestati ka ajatatud maksuvõlalt tähtaegselt tasumata

summade pealt intressi 0,06% määraga. Ajatamisgraafiku korrektselt tasutud summade puhul

arvestatavaks intressimääraks 0,03%. Vastustaja on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et intressi

tagasiulatuv arvestamine kõrgema määra järgi on õiguspärane.

12. Vastustaja möönab, et intressinõude lisaks olev tabel võib esmapilgul näida arusaamatu, kuna

nimetatud tabelis toodud summade ja nendelt arvestatud intresside arvestamisel tuleb lisaks

arvestada ajatamisgraafiku korrektset täitmist. See puudutab eelkõige soodsama intressimäära

kohaldamist, kuna ajatamisgraafiku mittetähtaegsel täitmisel langes ära ka soodsama intressi

kohaldamise võimalus. Vastustaja märgib, et samas ei anna intressivõla kujunemise

maksukohustuslase jaoks arusaamatuks jäämine alust intressinõude tühistamiseks. Esiteks on MKS

§ 14 kohaselt maksuhalduril maksukohustuslasele teabe andmise kohustus ja kaebajal oleks

arusaamatuse puhul olnud võimalik selgituste saamiseks pöörduda maksuhalduri juurde. Teiseks

juhib vastustaja tähelepanu sellele, et MKS § 56 lg 2, § 88 lg 1 ja § 115 lg 1 kohaselt on maksuvõla ja

intressi arvestamise kohustus ka maksukohustuslasel endal ning ta peab ise maksuvõla suuruse üle

arvet pidama. Kaebaja ei ole esitanud endapoolset, tema arvates õiget intressiarvestust, samuti ei ole

kaebaja vaielnud vastu määratud intressi suuruse üle. Seega on intressinõue vastustaja hinnangul

seaduspärane. Kolmandaks märgib vastustaja, et kõige paremat ülevaadet, millal, milliste maksude

eest ning kas ajatamisgraafiku järgselt või seda rikkudes on OÜ Christmas Rose makseid tasunud,

omab OÜ Christmas Rose ise. Sellest tulenevalt peaks isikule ka selge olema, kuidas ja miks mingi

perioodi eest intressi täpselt arvestatud on ning etteheited maksuhaldurile intressinõude ebaselguse

eest on alusetud.

13. Vastustaja märgib viimaks intressi aegumise osas, et kaebaja ei ole maksusummat täielikult

tasunud ja sellest tulenevalt ei ole alanud ka intressi aegumise kulgemine. OÜ Christmas Rose ei ole

enda kaebuse täienduses samuti konkreetselt välja toonud, milliste summade osas peab äriühing

intressinõuet aegunuks ega toonud välja endapoolset intressiarvestust. Tegemist on kaebaja

paljasõnalise ja alusetu väitega, kuna intressinõue ei ole (ka osaliselt mitte) aegunud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

14. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus

tuleb rahuldada osaliselt ning intressinõue tühistada esiteks ajatamisotsusega ajatatud

maksusummadelt ajatamise perioodil kõrgema intressi määraga arvestamise osas ja teiseks aegunud

intresside arvestamise osas (intressid, mis on arvestatud enne 02.09.2008 tasutud maksudelt).

Vastustajalt tuleb proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga mõista välja kaebaja tasutud riigilõiv.

Kohtu põhjendused on järgmised.

15. Kohus käsitleb kõigepealt kaebaja väiteid intressinõude faktilise ja õigusliku aluse puudumise ja

selguse kohta, seejärel intressimäära õiguspärast suurust ning viimaks intressi arvestamise aegumist.

MKS § 115 lõike 3 kohaselt tuleb intressinõudes näidata viivitatud päevade arv, intressimäär,

tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Sama sätte kolmanda lause kohaselt

kohaldatakse intressinõudele maksuotsuse kohta käivaid sätteid. MKS § 95 lõikest 2 tulenevalt peab

intressinõue vastama MKS § 46 sätestatud nõuetele, ning sellest peab selguma, kuidas on tasumisele

kuuluv intressisumma määratud. MKS § 46 lg 3 punkt 5 sätestab, et haldusaktis peab sisalduma nii

õiguslik kui ka faktiline alus. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 01.09.2009

intressinõude nr 13-3/6483 esimesel lehel on toodud ära haldusakti andmise faktiline alus ja õiguslik

alus. Intressinõudes on märgitud, et selle esitamise tingis asjaolu, et maksukohustuslane on jätnud

täitmata MKS § 105 lõikes 1 sätestatud kohustuse arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata

maksusummalt intressi. Kohus leiab, et maksuhalduri haldusaktis on selgelt ja üheselt mõistetavalt

välja toodud maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata jäetud

maksusummadelt arvestatud intress summas 33 433 krooni. Haldusakt on eeltoodust tulenevalt

motiveeritud, selge ja üheselt mõistetav. Kohus leiab, et haldusakt on kontrollitav ja kaebaja väited

seega alusetud.

16. Kohus märgib intressinõude selguse osas, et kaebajale pidi intressinõue ja selle arvestamise

metoodika olema arusaadav. Kohus nõustub vastustajaga esiteks selles, et MKS § 56 lõike 2, § 88

lõike 1 ja § 115 lõike 1 koosmõjust tuleneb kaebajale otsene kohustus pidada ise intressiarvestust.

Kuigi intressinõue koos sellele lisatud kontokaardiga võib jääda esmapilgul arusaamatuks, kuid

kaebaja peab olema teadlik nii enda poolt deklareeritud maksude tasumise tähtaegadest kui ka

kuupäevadest, mil maksud tasuti. Lisaks nõustub kohus vastustajaga selles, et maksuhalduril on

MKS § 14 tulenev kohustus anda maksukohustuslasele selgitusi ja teavet. Arvestades ka vastustaja

poolt kohtumenetluses antud selgitusi, võib intressinõuet lugeda piisavalt selgeks. MKS § 115 lg 3

kohaselt tuleb intressinõudes näidata viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv

intressisumma ja tasumise tähtaeg. Riigikohtu halduskolleegium märkis 17.04.2000 otsuses

haldusasjas nr 3-3-1-9-00 punktis 2, et maksuhaldur peab haldusaktis, millega määratakse tasumisele

kuuluv intressisumma, näitama tasumisele kuuluvate intresside summa ja intresside arvestamise

metoodika. Vaidlustatud intressinõudes on välja toodud nii intressimäär, tasumisele kuuluv

intressisumma kui tasumise tähtaeg. Samuti on välja toodud intressi arvestamise metoodika.

Kontokaardil kajastub maksuhalduri poolt peetud intressarvestus ajavahemikus 12.12.2006 -

01.07.2009. Kontokaardil on kajastatud järgmised andmed: 1) nõude liik; 2) nõude tekkimise ja

täitmise tähtpäevad; 3) päevade arv, mil nõue oli tasumata; 4) tasumata nõude suurus, millelt intressi

arvestati; 5) intressi määr; 6) intressi summa. Kohus leiab, et intressisumma kujunemist on võimalik

kontrollida, kasutades olemasolevaid andmeid maksude ajatamise ja tasumise kohta. Seega on

põhjendamatud kaebaja väited, et intressinõudest ei selgu, millistelt maksusummadelt intressi on

arvestatud ja kuidas intressisumma on kujunenud. Kohus leiab, et intressinõude lisas märgitud

andmete alusel arvestatud intressisummade õigsust on võimalik kontrollida haldusaktis märgitud

intressi määra ja arvestamise valemit kasutades.

17. Kohus lisab intressinõude lisas vähendatud intressimäära näitamise osas, et kaebaja oli väga hästi

teadlik enda maksuvõlgnevuse ajatamisest. Kohus leiab, et intressinõudes suuremale intressimäärale

viitamine ei ole kaebaja õigusi rikkunud. Intressinõude lisast nähtuvalt on maksuhaldur arvestanud

maksuvõla ajatamisel kõikidelt maksusummadelt vähendatud intressimäära, mistõttu ei ole

vähendatud intressimäära intressinõudes mittekajastamine viinud kaebaja maksukohustuse

suurenemiseni. Kohus märgib, et vastustaja on küll osaliselt arvestanud ajatamise perioodil intressi

suurema määraga, kuid seda mitte intressinõudes suurema määra märkimise tõttu, vaid tulenevalt

maksuhalduri enda seisukohast, et ajatatud maksuvõlgnevust mittetähtaegselt tasudes tuleb tähtaega

ületanud osas arvestada intressi suurema määraga.

18. Kaebaja suhtes kohaldus MKS § 115 ja seega on maksuvõla intressi määraks vastavalt MKS §

117 lõikele 1 0,06% päevas. Ajatatud maksuvõlalt vähendati 21.08.2008 ajatamisotsusega nr 13-

1/280 intressi määra 50% otsuse vastuvõtmise päevast alates. Kohus leiab, et vastavalt Korra §-le 7

puudus maksuhalduril õigus arvestada ajatamise graafikus sisalduva maksuvõla tasumisega

hilinemisel hilinenult tasutud summadelt intressi 0,06% määraga. Seega on intressinõue ajatamise

perioodi vältel ajatatud maksuvõlalt 0,06% määraga arvestatud intresside osas õigusvastane ja

kuulub tühistamisele. Kohus märgib, et nõustub kaebaja väitega, et vastustajal puudus pädevus

hakata rakendama MKS § 113 lõikes 1 sätestatud meetmeid ilma kaebajat eraldiseisvalt kirjalikult

teavitamata. Vastustaja ei ole siiski käesoleva kohtumenetluse jooksul esitanud ka ühtegi tõendit või

isegi väitnud, et Korra § 7 kohane otsus oleks tehtud ja kaebajale kätte toimetatud. Vastustaja ei ole

väitnud ka seda, et ta kohaldas kõrgemat intressimäära MKS § 113 lõikest 1 tuleneva meetmena.

Kohus märgib, et vastustaja pädevuses on igal juhul MKS § 115 lõike 3 kohase intressinõude

esitamine kaebajale, sh ka ajatatud maksuvõlalt arvestatud intressi (0,03% määraga) osas. Isegi kui

vastustaja oleks teinud MKS § 113 lõike 1 kohase ettepaneku ja Maksu-ja Tolliamet vastavaid

meetmeid rakendanud, oleks intressinõude esitamine olnud vastustaja pädevuses. Asjaolu, et

vastustaja jättis Maksu- ja Tolliametile tegemata ettepaneku MKS § 113 lõikest 1 tulenevate

meetmete rakendamiseks, leides, et tähtaegselt ajatamisgraafiku maksete tasumata jätmine viib

automaatselt 0,06% intressimäära rakendamiseni, ei tähenda seega kohtu hinnangul seda, et

vastustaja oleks ületanud sisemist pädevust. Kohus leiab, et vastustaja on andnud seaduse sättele

tõlgenduse, laiendades MKS § 117 lõikes 1 sätestatud määra ka ajatamisgraafiku täitmisega

hilinemisele. Sellist tõlgendust ei saa pidada õiguspäraseks. Intressimäära on ajatamise puhul

võimalik muuta üksnes ajatamise otsusega (vähendades seda vastavalt MKS § 117 lõikele 2 kuni

50%) ja ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamisega vastavalt MKS § 113 lõikele 1. Maksete

hilinemisel ei tulene ühestki sättest maksuhaldurile õigust arvestada automaatselt intresse hilinetud

päevade osas kõrgema määraga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et intressinõue on selles osas

tühistatav, mitte tühine ning tühistab intressinõude ajatamisotsusega ajatatud maksusummadelt

kõrgema intressimäära arvestamise osas.

19. Kaebaja leidis ka, et intresside arvestamine on osaliselt aegunud. Kohus märgib siinjuures

esiteks, et ei nõustu vastustajaga tõlgendusega, et kaebaja ei ole maksusummat täielikult tasunud,

mistõttu ei ole ka intresside aegumise kulgemine alanud. Kohus leiab, et intresside arvestamise

aegumist ajatamisotsuse tegemine ei peata. Kaebaja maksuvõlgnevuse moodustasid igakuiselt

deklareeritud, kuid tasumata jäänud maksud. Maksete laekumisel kustutati maksuvõlgnevust selle

tekkimise järjekorras, so kõige varasemalt esitatud deklaratsioonil esimesena ja järgnevalt ajalises

järjestuses. Kohus leiab, et deklareeritud, kuid tasumata makse ei saa lugeda ajatamisgraafikuga

ühtseks suureks maksuvõlgnevuseks, eristamata tasumise aega. Iga deklaratsiooni puhul tuleb

maksud lugeda tasutuks summa laekumisel, mitte kogu ajatamisgraafiku täitmisel.

20. Riigikohus on väljendanud asjas nr 3-3-1-44-07, et MKS § 118 lg 1 on rakendatav teadaolevale

maksuvõlale, mis tähendab seda, et intressi määramiseks ei ole vaja kontrollida seda, kas

maksusumma on deklareeritud õigel ajal ja õiges summas. Maksuhaldur kontrollib vaid maksete

tasumise tähtpäeva ja makse laekumise aega ning arvutab nende andmete alusel välja viivitatud

päevade arvu ja intressi suuruse. Üheaastane aegumistähtaeg on kirjeldatud toimingute läbiviimiseks

piisav. Kohus lisab, et ei ole tuvastanud käesolevas asjas ka MKS § 99 sätestatud aegumist peatavaid

asjaolusid. Intressinõue on esitatud seisuga 01.09.2009, seega võib vastavalt MKS § 118 lõikele 1

maksuhaldur arvestada intressi maksusummadelt, mis ei olnud täielikult tasutud seisuga 02.09.2008.

Intressinõudest nähtuvad mitmed nõuded, mis on tasutud enne 02.09.2008. Intressinõue on seega

nende nõuete osas aegunud. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus intressinõude aegunud intresside

arvestamise osas.

21. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

taotles vastustajalt kaebaja kasuks kõigi kantud kohtukulude väljamõistmist. Kaebuse esitaja on

tasunud riigilõivu 250+1422=1672 krooni. Muude menetluskulude osas kaebuse esitaja taotlust ega

kulusid tõendavaid dokumente esitanud ei ole. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 2 jagatakse kaebuse

osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus teeb

vastustajale ettekirjutuse uue intressinõude tegemiseks, millega vähendatakse intresse kooskõlas

käesoleva kohtuotsusega. Kohus ei arvesta seetõttu ise välja konkreetset summat, mille osas

intressinõue on tühistatud. Kohtu hinnangul võib uus intressinõue vähendada kaebaja

maksukohustust maksimaalselt ca neljandiku võrra. Kohus mõistab seetõttu vastustajalt kaebuse

esitaja kasuks välja ¼ kaebaja tasutud riigilõivust, mis on seega 1672:4 = 418 krooni.

Kadriann Ikkonen

kohtunik