2-09-50273/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-50273

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. märts

2010,

Tartu

kohtumaja,

tagaseljaotsus

kirjalikus

menetluses

Tsiviilasja number

2-09-50273

Tsiviilasi

Acme

Finants OÜ

hagi

Vladimir

Taraskin’i

vastu

9941,65 krooni ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

13 874,44 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja Acme Finants OÜ (registrikood 11373767; asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn);

-

hageja lepinguline esindaja Ferenc Koso (OÜ Incure

Inkasso Agentuur; asukoht Mustamäe tee 16, 10617

Tallinn; e-post ferenc.koso@incure.ee);

-

kostja Vladimir Taraskin

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Vladimir Taraskin’ilt Acme Finants OÜ kasuks 10.03.2007 sõlmitud

limiidilepingu nr 485JM20702017 alusel tekkinud võlgnevus 14 099,17 krooni, millest

9941,65 krooni on põhinõue, 1224,73 krooni viivis perioodi eest 25.06.2008 kuni

28.09.2009 ja 2932,79 krooni kahju.

3. Jätta rahuldamata Acme Finants OÜ nõue Vladimir Taraskin’ilt intresside summas

2385,72 krooni ning leppetrahvi summas 1000 krooni väljamõistmiseks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskuludest 80 % Vladimir Taraskin’i ja 20 % Acme Finants OÜ kanda.

Välja mõista Vladimir Taraskin’ilt Acme Finants OÜ kasuks menetluskulud 4848 krooni.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega,

võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1,

§ 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele

kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata

jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS

§ 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2,

§ 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest

välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada.

Limiidilepingust nähtuvalt kohustus kostja tasuma limiidilt intressi määraga 19 % aastas. Intress

on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu tähtaja

saabumisega kaotab võlgnik raha kasutamise õigusliku aluse ja kogu limiidisumma muutub

sissenõutavaks. Sellest hetkest kaotab võlausaldaja intressi arvestamise õigusliku aluse ning

edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine. Hagiavalduse kohaselt on

hageja arvestanud intressi ajavahemiku 25.06.2008 kuni 28.09.2009 eest, saades võlgnetavaks

summaks 2385,72 krooni (9941,65 × 19 % /365 × 461). Samas nähtub asja materjalidest, et

limiidileping öeldi üles 06.03.2008. Seega kaotas hageja limiidi tagastamise kohustuse

sissenõutavaks muutumisest alates, antud juhul lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast ehk

07.03.2008, intressi arvestamise õigusliku aluse. Kuna limiidilepingu üldtingimuste punktis 4.3

ette nähtud limiidisaaja kohustus maksta intressi ka pärast lepingu lõppemist (kuni limiidi

täieliku tagastamiseni) on seaduse olulisest põhimõttest kõrvale kalduv, siis ei ole hageja

intressinõue 2385,72 krooni väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud, mistõttu jätab kohus

kostjalt hageja kasuks intressid välja mõistmata.

Võlausaldaja võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni,

kas seadusjärgses määras või lepinguga ettenähtud intressimääras. Hagist nähtuvalt on hageja

arvestanud viivist ajavahemiku 25.06.2008 kuni 28.09.2009 eest määraga 0,025 % päevas, mis

ei ole ei kokkulepitud intressimäär ega seadusjärgne viivise määr (VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas). Kuna kostja on oma lepingulist kohustust

rikkunud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist tagastamata limiidisummalt, siis rahuldab

kohus hageja nõude, mõistes kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras. Seadusjärgne viivise määr oli alates 25.06.2008 (viivise arvestamise algus)

kuni 09.12.2008 11 % aastas, alates 10.12.2008 kuni 30.06.2009 9,5 % aastas ja alates

01.07.2009 kuni 28.09.2009 (hagi koostamise aeg) 8 % aastas.

Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 25.06.2008 kuni 09.12.2008 summas

503,35 krooni (9941,65 krooni × 11 % × 168 päeva / 365 päeva), perioodi eest 10.12.2008 kuni

30.06.2009

summas

525,27 krooni

(9941,65 krooni × 9,5 % × 203 päeva / 365 päeva)

ja

perioodi

eest

01.07.2009

kuni

28.09.2009

summas

196,11

krooni

(9941,65 krooni × 8 % × 90 päeva / 365 päeva). Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi

eest 25.06.2008 kuni 28.09.2009 summas 1224,73 krooni (503,35 + 525,27 + 196,11).

Kohus

märgib,

et

Riigikohus

selgitas

14.01.2009

kohtuotsuses

nr 3-2-1-120-08

tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu

ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi.

Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt leppetrahvi 1000 krooni

väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui pooles ulatuses (80 % algsest nõudest),

jätab menetluskulud 80 % ulatuses kostja ja 20 % ulatuses hageja kanda.

TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad

menetluskulud. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 3000 krooni ja hageja

esindaja õigusabikulud 3060 krooni, kokku seega 6060 krooni. Hageja poolt tasutud riigilõivu

suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus leiab nõude suurust (hagihinda) arvestades, et hageja lepingulise esindaja kulud

taotletud suuruses on olnud vajalikud ja põhjendatud. Seega tuleb hageja menetluskulude

rahaliseks suuruseks määrata 6060 krooni.

Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 80 % kindlaksmääratud

hageja menetluskuludest, milleks on 4848 krooni (6060 × 80 %).

Kohtunik