2-09-42985/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-42985

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

03. märtsil 2010, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-42985 Tsiviilasi Swedbank AS hagi Rein Karev vastu 107 149.66 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 107149,66 krooni

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); - hageja esindaja Kairi Toomsalu ( ik. 48510046016) ; - kostja Rein Karev Protokollija Sigrid Huik RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Rein Karev’ilt Swedbank AS kasuks 127 864,20 krooni.

3. Välja mõista Rein Karev’ilt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt 107 149,66 kroonilt alates hagi esitamisest 27.08.2009 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas). Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega Jätta menetluskulud Rein Karevi kanda. Välja mõista Rein Karev’ilt Swedbank AS kasuks menetluskulud 12 500 krooni. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lõige 4). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

2 on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi Rein Karev vastu 107 149,66 krooni ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. 127 864,20 krooni suurune võlgnevus tuleneb : 1) lepingu nr 07-138386 võlgnevus kukku summas 85 283,42 krooni (põhinõue 72 137,75 krooni, intress 10 861,44 krooni ajavahemiku 15.08.2008 kuni 17.06.2009 eest, viivis põhinõudelt 2 284,23 krooni ajavahemiku 15.08.2008 kuni 25.08.2009 eest ; 2) Laenulepingu nr 08-002496 –VL tulenev võlgnevus kokku 42 580.75krooni (põhinõue

35 011,91 krooni, intress 6585,60 krooni ajavahemiku 15.08.2008 kuni 17.06.2009 eest põhiosa viivis 983,27 krooni ajavahemiku 15.08.2008 kuni 25.08.2009 eest); Kohtuistungil 03.02.2010 võttis kostja hagi õigeks . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja nii kirjeldava kui põhjendava osa.

Eeltoodut arvestades rahuldab kohus Swedbank AS hagi Rein Karev vastu 127 864,20 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lõige 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kuigi kostja võttis hagimenetluses hagi kohe õigeks, on hagi esitamine tingitud kostja eelnevast käitumisest (oma kohustuste mittetäitmisest), mistõttu jätab kohus TsMS § 168 lõike 6 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on 25.08.2009 tasutud riigilõiv 12 500 krooni. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 1 alusel kostjalt välja menetluskuluna riigilõivu 12 500 krooni.

TsMS § 177 lõike 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Kohtunik