2-09-34576/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

2-09-34576

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. M.O. hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista T.R.`lt (isikukood xxx; elukoht: xxx) M.O. (isikukood xxx; elukoht: xxx) kasuks elatis tütre E. R. (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 16.07.2008.a. summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni tütre E. R. (sünd. 02.07.2000) täisealiseks saamiseni, s.o. 02.07.2018.a. 3. Määrata alaealise lapse E. R. elukohaks tema ema M.O. elukoht aadressil: xxx. 4. Määrata T.R. suhtlemise kord alaealise lapse E. R.`ga järgmiselt: alaealine laps E. R. viibib oma isa T.R. juures isa vaba nädala neljapäeva õhtust kuni sama nädala pühapäeva õhtu kella 18.00-ni. Kohtuasja number 2-09-34576 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märts 2010, Jõhvi kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi M.O. hagi T.R. vastu elatise väljamõistmise, lapse elukoha ja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes. Hagihind 19 575 krooni. Kohtuistungi toimumise aeg 22. veebruar 2010 Menetlusosalised

Hageja: Hageja esindaja:

Kostja:

Kolmas isik:

Kolmanda isiku esindaja: M.O. (IK xxx; elukoht: xxx) K. K. (volikirja alusel)

T.R. (IK xxx; elukoht: xxx)

Kohtla-Järve Linnavalitsus (eestkosteasutusena, asukoht: Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve).

J. S. (volikirja alusel)

2 5. Lapsevanemate omavahE.el kokkuleppel võib üks lapse vanematest osa võtta lapse kasvatamisest ka teistel päevadel. 6. T.R. ja alaealise lapse E. R. kohtumised peavad toimuma isa eelneval kokkuleppel M.O.`ga. 7. Lapse vanemad ei tee teineteisele takistusi lapsega suhtlemisel. 8. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada T.R. poolt elatisena makstud ja/või lapse ülalpidamiseks kulutatud summasid. 9. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. 10. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

M.O. esitas 16.07.2007 Viru Maakohtule hagi T.R. vastu elatise väljamõistmise ja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ja kostja koos alates 1996.a., kooselu lõppes 2008. pärast kooselu lõppu ei ole isa praktiliselt toetanud lapse ülalpidamist, kandes perioodil 11.06.2008 kuni 14.01.2009 lapse kontole 500 krooni. Hageja ülalpidamisel on kaks last, E. ja M. (sündinud xxx). Hageja poolt esitatud kalkulatsiooni kohaselt moodustavad lapse E.`e ülalpidamiskulud 2 845 krooni kuus, millele lisanduvad kulutused elamuasemele 2700 krooni kuus. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis alaealise lapse E. R. ülalpidamiseks summas 2 700 krooni kuus. Samuti palus hageja määrata kindlaks kostja suhtlemise kord nende alaealise lapsega.

21. augustil 2009 kohtule esitatud vastuses (tl. 20-23) nõustus kostja hagiga osaliselt. Kostja väitel osaleb ta lapse ülalpidamises, samuti on lapsega suhtlemise kord määratletud lastekaitsetöötajate juuresolekul sõlmitud kokkuleppega. Kostja ei ole mingeid temale esitatud nõudeid rikkunud. Kostja on nõus suhtlemiskorra kindlaksmääramisega, kuid elatise nõudega kostja ei nõustunud. Kostja väitel elab laps praktiliselt poole ajast tema juures, sel ajal on kostja kandnud ka tema ülalpidamisega seotud kulusid. Samuti on kostja ostnud lapsele vajaminevaid asju (jalatseid, rõivaid, jne), kostja on käinud koos reisil, kandes kõik sellega seotud kulutused. Kostja palus kaasata tsiviilasja menetlusse lastekaitseorgan, kes annaks antud küsimuses oma hinnangu. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda, kuna kostja arvamuse kohaselt oleks võinud kõik küsimused lahendada kohtuväliselt.

18. septembril 2009 esitas hageja esindaja kohtule vastuse kostja 19.08.2009 vastusele (tl. 30-31). Hageja jäi hagis esitatud nõude juurde mõista kostjalt välja elatis summas 2700 krooni kuus, tagasiulatuvalt ühe aasta eest, ja määrata kindlaks lapsega suhtlemise kord ja tingimused.

Viru Maakohtu 21. septembri 2009 määrusega (tl. 34-36) kaasati menetlusse alaealise lapse E. R. (IK xxx) huvide kaitseks iseseisva nõudeta kolmanda isikuna Kohtla-Järve Linnavalitsus (eestkosteasutusena, asukoht: Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve). Kohus

3 kohustas Kohtla-Järve Linnavalitsust kontrollima alaealise E. R. elamistingimusi ja kasvatustingimusi ning selgitama välja, kelle juures soovib elada alaealine E. R. ja kuidas ta soovib suhelda lahus elava vanemaga. Samuti tuli Kohtla-Järve Linnavalitsusel anda vastus järgmistele küsimustele: kelle kasvatada ja ülalpidamisel oli alaealine E. R. kuni 16. juulini 2009 ning kelle kasvatada ja ülalpidamisele peaks alaealine edaspidi jääma; milline elukoht oleks alaealise jaoks kõige parem; kas T.R. osalenud alaealise E. R. kasvatamises ja kui, siis millisel viisil; kas E. R. on olnud T.R. ülalpidamisel ja kui, siis mis ajal; kas T.R.`l on võimalik tagada alaealisele E. R.`le turvaline ja alaealise kõiki vajadusi arvestav elukeskkond; arvestades kõiki asjaolusid, kui suures summas tuleks T.R.`lt välja mõista elatis selle aja eest, kui ta ei kasvata ja ei pea ülal alaealist E. R.`t?

08. detsembril 2009 kolmanda isiku, Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt esitatud arvamusest, sellele lisatud koduülastuse aktidest ja psühholoogi arvamusest (tl.41-46) nähtub, et elamistingimuste poolest on lapsele sobivad nii ema kui ka isa elukoht. Mõlema vanema elukohas on lapsel oma tuba, kodud on ilusa sisustusega, lapsel on oma koht mängimiseks, õppimiseks. Isa juures on lapsel arvuti, ema juures on koduloomad: küülik, koer, papagoid. Selleks, et välja selgitada, kelle juures alaealine laps soovib elada, kaasati psühholoog. Psühholoogi arvamuse kohaselt tuleb lapse elukohaks määrata ema M.O. elukoht, kuna lapse arvamuse koahselt on tal ema juures parem. Ema juures elab veel E.`e vanem vend M. ja vanavanemad. Parimaks variandiks isaga suhtlemiseks oleks, kui E. viibiks isa juures isa vaba nädala neljapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Psühholoog on seisukohal, et M.O. ei tohiks teha takistusi lapse ja isa suhtlemisel, kuna see on tähtis lapse jaoks.

Eestkosteasutus ei saanud anda vastust küsimusele, kes vanematest ja millisel määral on last ülapidamisega kindlustanud, kuna vanemate selgitused on segased ja umbmäärased. T.R. sõnade kohaselt ei näinud ta elatise maksmisel mõtet, kuna laps elas ajaliselt võrdse osa mõlema vanemaga, seega peab last üleval see vanem, kelle juures laps elab.

Eestkosteasutus, lähtudes alaealise lapse huvidest, tegi järgmise ettepaneku: 1) Määrata lapse elukohaks ema elukoht; 2) Määrata T.R. suhtlemise kord alaealise lapse E. R.`ga järgmiselt: alaealine laps E. R. viibib oma isa T.R. juures isa vaba nädala neljapäeva õhtust kuni sama nädala pühapäeva õhtuni. 3) Lapsevanemate omavahE.el kokkuleppel võib üks lapse vanematest osa võtta lapse kasvatamisest ka teistel päevadel. 4) T.R. ja alaealise lapse E. R. kohtumised peavad toimuma isa eelneval kokkuleppel M.O.`ga. 5) Elatis määrata vastavalt PkS § 61 lg 2.

08. veebruaril 2010 esitas kostja vastuse hageja ja eestkosteasutuse arvamuste kohta. Kostja ei nõustunud eestkosteasutuse seisukohaga, et lapsel on parem elada ema juures, kostja arvates on lapsel parem tema juures. Laps omab sissekirjutust oma isa juures, lapse elukeskkonna on eestkosteasutus tunnistanud heaks. Kostja materiaalne olukord on parem kui hagejal. Kostja soovis, et lapse elukohaks määrataks tema elukoht. Kostja ei nõustunud hageja poolt esitatud elatise nõudega, kuna antud nõue on alusetu. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid kulutuste kohta. Kuna laps on poole ajast elanud kostja juures, siis on hageja poolt märgitud kulutused ülepaisutatud. Kostja palus jätta hagi elatise nõudes rahuldamata, määrata lapse elukohaks tema elukoht ja jätta menetluskulud hageja kanda.

KOHTUISTUNG

4 22. veebruari 2010 kohtuistungil palus hageja esindaja hagi rahuldada. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis summas 2 700 krooni kuus tagasiulatuvalt, so kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtusse esitamist. Vastavalt kalkulatsioonile moodustavad kulutused lapsele 5 000 krooni kuus, seega peaks kostja maksma elatist 2 700 krooni. Lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas on hageja põhimõttE.elt nõus eestkosteasutuse poolt pakutud variandiga. Hageja leiab, et isal on õigus võtta laps enda juurde neljapäevast pühapäevani üle 2 nädala, isa tööst vabal nädalal. Vanemate omavahE.el kokkuleppel võib seda korda muuta.

Kostja elatise hagiga ei nõustunud. laps on võrdselt pool aega tema juures, ta toidab last, ostab riideid. Laps on piisavalt vana, et otsustada, kelle juures elada. Ajal, mil kostja on tööl, oleks siis laps ema juures. Samuti ei saa kostja aru, miks ei võiks laps olla tema juures terve nädala, nagu siiani, kui tal on vaba nädal. Kostja ei nõustunud eestkosteasutuse seisukohaga, et laps on tema juurse ainult neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni. Kostja palus määrata lapse elukoht tema juurde, samuti küsima selles osas lapse arvamust, kuna laps on hea meelega tema juures.

Kolmanda isiku, Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja J. Sala ütluste kohaselt on mõlema vanema elamistingimused head, materiaalsed võimalused on võrdsed. Alaealise lapse arvamuse väljaselgitamiseks kaasati psühholoog. Psühholoogi arvamuse kohaselt on lapse jaoks parem, kui alaealine laps E. hakkab elama oma ema juures. Suhtlemiskorra osas on ettepanek, et alaealine laps E. R. viibib oma isa T.R. juures isa vaba nädala neljapäeva õhtust kuni sama nädala pühapäeva õhtu kella 18.00-ni. Esindaja märkis, et lastevanemate omavahE.ed suhted on halvad ning see soosib lapsega manipuleerimist, mis tekitab lapsele psüühilise trauma. Laps kardab öelda, kelle juures ta soovib elada, lapsel on seda väga raske valida, ta kardab vanematele haiget teha. Lapse jaoks peab olema kõik selge, mitte kahemõtteline. Laps peab teadma, kus ta on külas ja kus ta tegelikult elab. Sellest lähtuvalt palub esindaja määrata lapse elukohaks tema ema elukoht, samuti määrata lapsega suhtlemiskord kindlaks nii, et laps on isa juures isa vaba nädala neljapäeva õhtust kuni sama nädala pühapäeva õhtu kella 18.00-ni. Kokkuleppel võivad lapsevanemad seda korda muuta. Kuna isa osaleb lapse ülalpidamises, siis tuleb elatis välja mõista hagi esitamise päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

PkS § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt alates 2008. aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.

E. R. sünnitunnistusest (t.l. 4) nähtub, et M.O. ja T.R. on E. R. vanemad.

Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb

5 arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

Kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde mõista kostjalt välja elatis 2 700 krooni alates 16.07.2008, kuni tütre E. R. täisealiseks saamiseni, s.o. 02.07.2018.a. Samuti palus hageja kindlaks määrata lapse elukoht ja isa ja lapse suhtlemise kord.

Kostja nõustus hagiga osaliselt, suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes. Elatise hagiga kostja ei nõustunud, samuti ei nõustunud kostja sellega, et lapse elukoht oleks tema ema juures. Kostja arvamuse kohaselt peab laps elama tema juures. Kostja ei nõustunud elatise nõudega põhjendusel, et kuna poole ajast on laps elanud tema juures, siis on ta võrdselt hagejaga kandnud lapse ülapidamiskulusid.

PkS § 70 lg 2 kohaselt, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid.

Hageja palus nii hagiavalduses kui kohtuistungil kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt, alates 16.07.2008 (hagi on esitatud 16.07.2009), summas 2 700 krooni kuus.

Alates 14.05.2004. a kehtima hakanud PkS § 61 lg 4 redaktsiooni kohaselt, igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele. Samas arvestab kohus asjaolu, et kostja on vabatahtlikult osalenud lapse ülalpidamises. Sellest lähtuvalt tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt elatisena makstud ja/või lapse ülalpidamiseks kulutatud summasid. Hageja poolt elatise nõue summas 2 700 krooni ei ole kohtu arvamuse kohaselt põhjendatud, kuna hagile lisatud kalkulatsioonist nähtub, et lapse E.`e ülalpidamiseks kulub keskmiselt 2 845 krooni kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud. Koos hagejaga elavad veel tema poeg ja vanemad, seega kokku 5 inimest. Hageja ei ole täpsustanud, kas kommunaalkulud 2 700 krooni hõivavad ka tema vanematega seotud kulutusi. Isegi kui nimetatud kulud jagada hageja ja tema 2 lapse peale, moodustab see 900 krooni ühe inimese kohta, seega moodustavad lapse E.`e ülalpidamiskulud keskmiselt 3 745 (2845+900) krooni kuus. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et laps E. veedab piisavalt aega koos isaga, kes sellel perioodil kannab lapse ülalpidamisega soetud kulutusi. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt, seadusega ettenähtud määras ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 16.07.2008 summas 2 175 krooni kuus, kuni tütre E. R. täisealiseks saamiseni, s.o. 02.07.2018.

Lapse elukoha ja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes pidas kohus vajalikuks TsMS § 552 sätete kohaselt küsida kohaliku omavalituse (eestkosteasutusena) arvamust.

Eestkosteasutus on oma arvamuse andnud nii lapse elukoha kui ka suhtlemiskorra suhtes (tl.41-46). Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt peaks lapse elukoht olema tema ema M.O. juures.

Lapsevanema õigus ja kohustus last kasvatada kestab edasi ka pärast perekonnast lahkumist. Perekonnaseaduse (PkS) § 52 lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 sätestab, et juhul, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus.

6 Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LK) § 25 lg 1, mille kohaselt lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. LKS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga kui ka vanavanematega.

LKS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28). Asja materjalidest nähtub, et poolte ühine laps on 9. aastane. Laps käib koolis ning suhtub mõlemasse vanemasse hästi. Lapse ärakuulamisel psühholoogi poolt avaldas laps arvamust, et ta soovib elada ema juures.

Kuna lapse vanemad ei suuda iseseisvalt jõuda kokkuleppele ei lapse elukoha ega mõlemat poolt rahuldava suhtlemiskorra suhtes, siis määrab lapse elukoha ja lapsega suhtlemise korra kindlaks kohus. Lapse elukoha ja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramisel arvestab kohus eestkosteasutuse arvamusega.

Kohus määrab kindlaks lapse elukoha ja lapsega suhtlemise korra, avaldades seejuures lootust, et lapse vanemad suudavad korra täitmisel tekkinud jooksvad küsimused lahendada rahumeelselt ja lapse huvisid kõige enam arvestades. Kohus leiab, et poolte omavahE.ed ebakõlad ei tohi ega saa piirata kostja õigust lapsega suhelda. Kohus märgib hagejale, et vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Kohus loodab, et vanemad suudavad lapsega suhtlemise korda omavahE.te kokkulepetega reguleerida, sest omavahE.ed kokkulepped toimivad reaalselt paremini, kui kohtu poolt määratud kord. Siiski märgib kohus vanematele, et kui neil peaks tekkima probleeme lapsega suhtlemise korraldamisel, siis on huvitatud isikul võimalik pöörduda kohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 563 alusel lepitusmenetluse läbiviimiseks.

Johannes Külaots Kohtunik

Tartu Ringkonnakohus 06.septembril 2010.a. otsustas: 1. Tühistada Viru Maakohtu 08.03.2010. a otsuse p. 2 elatise suuruse osas ja p. 8. Teha elatise väljamõistmise osas perioodil 16.07.2008.-16.07.2009 uus otsus, millega mõista välja elatis 500 kr kuus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 4. 1 M.O. hagi rahuldada osaliselt.

4.2. Välja mõista T.R.`lt (isikukood xxx; elukoht: xxx) M.O. (isikukood xxx; elukoht: xxx) kasuks elatis tütre E. R. (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 16.07.2008 kuni 16.07.2009 summas 500 (viissada) krooni kuus.

7 4.3. Välja mõista T.R.`lt (isikukood xxx; elukoht: xxx) M.O. (isikukood xxx; elukoht: xxx) kasuks alates 17.07. 2009 kuni tütre E. R. (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. 02.07.2018.a. elatis 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus.

4.4. Määrata alaealise lapse E. R. elukohaks tema ema M.O. elukoht aadressil: xxx.

3.5.Määrata T.R. suhtlemise kord alaealise lapse E. R.`ga järgmiselt: alaealine laps E. R. viibib oma isa T.R. juures isa vaba nädala neljapäeva õhtust kuni sama nädala pühapäeva õhtu kella 18.00-ni.

3.6.Lapsevanemate omavahE.el kokkuleppel võib üks lapse vanematest osa võtta lapse kasvatamisest ka teistel päevadel.

4.7. T.R. ja alaealise lapse E. R. kohtumised peavad toimuma isa eelneval kokkuleppel M.O.`ga.

4.8. Lapse vanemad ei tee teineteisele takistusi lapsega suhtlemisel.

Menetluskulude jaotus Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Kohtuotsus jõustus 07.oktoobril 2010.a. Ringkonnakohtu otsusega.

Nooremreferent Alla Kuzmina