2-09-51291/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-51291

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märts 2010.a., Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-09-51291 Tsiviilasi Kxxxx Sxxxxhagi Rxxx Txxxxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes Hagi hind 9000.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Kxxxx Sxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Rxxx Txxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 15.02.2010.a.

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi osaliselt. 2. Mõista välja Rxxx Txxxxxxxx Kxxxx Sxxxx kasuks elatis Pxxxxxx Sxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 1000 (üks tuhat) krooni kuus alates 07.10.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx.a). 3. Elatis tasuda Kxxxx Sxxxx arveldusarvele nr 1108040194 AS-s Swedbank, selgitusse märkida „lapse elatis“. 4. Kohtuotsus on viivitamata täidetav ühe kuu elatise, s.o 1000 (üks tuhat) krooni ulatuses.

Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud RxxxxTxxxxxx kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue KxxxxxSxxx esitas 07.10.2009.a kohtule hagiavalduse Rxxx Txxxxxx vastu elatise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis 2175 krooni poolte ühise lapse, 02.02.2005.a sündinud Pxxxxxx Sxxxx ülalpidamiseks. Laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Lapse igakuised kulud on kokku 7750.- krooni. Kostja osales lapse ülalpidamises kuni 2009.a maini ja alates sellest ajast enam üldse elatist ei maksa. Hageja ise õpib Tartu Kutsehariduskeskuses ja seetõttu ei ole tal sissetulekut. Vastuseks kostja seisukohtadele märkis hageja, et kostja teise lapse ülalpidamisel tuleb arvestada ka lapse ema sissetulekut. Kuna hagejal elukaaslane puudub, jääks tema juures elav laps halvemasse olukorda kui kostja juures elav laps. Hageja ainsaks sissetulekuks on stipendium 600 krooni ja lastetoetus 300 krooni. Hagejal aitavad toime tulla vanemad. Kuna kostjal on vaid osaline töövõimetus 50% peaks ta siiski püüdma leida tööd, et pidada ülal oma last. Kostja poolt esitatud elatise tasumise andmetele hageja vastu ei vaielnud, kuid märkis, et alates juunist 2009.a ei ole kostja last üldse toetanud. Kohtuistungil oli hageja nõus ka kompromissi korras elatisega 1000 krooni kuus.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tunnistas oma kohustust osaleda lapse ülalpidamises, kuid tal ei ole rahalisi vahendeid, et seda teha. Kostja selgitas, et on töövõimetuspensioni saaja, pensioni suuruseks on 2009.- krooni. Tööd on tal tööpuuduse ja puude tõttu raske leida. Lisaks Pxxxxxxxxx on kostjal veel teine laps, kes elab koos temaga ja kelle ülalpidamises ta osaleb. Vajalikud kulud kannab kostja elukaaslane. Kostja selgitas ka, et kokkuleppe kohaselt tasus ta hagejale elatist 1500 krooni kuni 2008.a oktoobrini, seejärel kuni jaanuarini 2009.a tasus 1000 krooni. Seejärel tasus elatist kostja eest tema ema UxxxxRxxxxvõimaluse piires kuni juunini 2009.a, kui ka tema töö kaotas. Kostja leidis, et lapse vajaduste loetelu on üle paisutatud. Kohtuistungil oli kostja algselt nõus kompromissi korras tasuma elatist 1000 krooni kuus, kuid kuna elatise osas oli tekkinud ka nn võlgnevus, keeldus kompromissist.

Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära pooled ning uurinud ja hinnanud tõendeid, leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on alaealine laps: xxxxxxxxxx.a sündinud poeg Pxxxxxx Sxxx (t lk 6). Pooled ei vaidle, et poeg elab koos hagejaga. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapse vajadused on hageja nimetanud hagiavalduses ja põhjendanud kirjalikus täienduses. Pooled ei vaidle lapse vajaduste üle, kuna hageja on esitanud elatise nõude seaduses sätestatud miinimumelatise välja mõistmiseks summas 2175 krooni. Kohus asja läbivaatamisel lähtub siiski lapse vajadustest. Lapsele on vajalik igapäevane turvalisus ja toimetulek, mis eeldab toitu, riideid, korras ja sooja eluaset, väikelapsele ka arendavaid mänguasju, lasetaiakohta juhuks, kui vanem ei ole kodune jms. Kostja võttis omaks, et ei ole lapse ülalpidamises osalenud alates 2008.a maist. Kohus leiab, et kostja vastuväiteid ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist ja temalt elatise väljamõistmata jätmist. Kohus kaalub lähtudes PrkS § 61 lg 2 lisaks lapse vajadustele ka vanemat varalist seisundit. Pooltel vara puudub. Hageja on Tartu Kutsehariduskeskuse õpilane täiskoormusega õppel (t lk 13), tema sissetuleksuks on stipendium 600 krooni kuus. Kostja sissetulekuks on Tartu Pensioniameti tõendi kohaselt alates 01.04.2009.a pension suurusega 2009.- krooni kuus (t lk 22).

Seega ei ole kummagi vanema varaline seisund oluliselt parem teise vanema omast, pigem on parem kostja varaline seisund. Seetõttu ei ole põhjendatud jätta lapse ülalpidamist täies ulatuse hageja kanda. Kohus märgib aga, et olukorra muutumisel pärast hageja kooli lõpetamist juunis 2010.a, võib olla vanemate varaline seisud muutunud, mis võib tingida elatise jagunemise ümbervaatamist.

PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni.

Kohus leiab aga, et elatist on võimalik vähendada alla seaduses sätestatud minimaalmäära. PrkS § 61 lg 6 p 1 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Kostja esitas koopia 07.05.2007.a arstliku ekspertiisi otsusest, millest nähtub, et tal on tuvastatud töövõime kaotus 50% (t lk 15-16). Kohus leiab, et kuna kostja on töövõimetu vaid osaliselt, ei ole põhjendatud tema vabastamine elatise maksmisest. Kostjal on võimalus asuda tööle, sest ta ei ole täielikult töövõimetu. Asjaolu, et riigi majandusliku olukorra tõttu on rakse tööd leida, ei anna samuti alust elatist üldse mitte välja mõista. PrkS § 61 lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada ka alla seaduses sätestatud minimaalmäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja esitas sünnitunnistuse (t lk 17), millest nähtub, et tal on ka teine laps: xxxxxxxxxx.a sündinud tütar Kxxxxxxxx. Kostja väitel elab tütar temaga koos ja ta peab last ülal koos lapse emaga. Kõike eeltoodut arvesse võttes, asub kohus seisukohale, et kostja poolt saadav pension tuleb jagada tema laste vahel ja mõista hagejal poolte ühise lapse ülalpidamiseks välja 1000 krooni. Sellisel juhul jääb sama suur summa kostja teise lapse ülalpidamiseks. Kostja vastuväidete osas, et temal endal elamiseks raha ei jäägi, märgib kohus, et kostjal tuleks minna tööle ja töötasuna saadud summad oleksid siis suunatud tema enda tarbeks.

PkS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 07.10.2009.a. ja § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni. TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks ühe kuu elatisesumma 1000 krooni. Kohus määrab lähtuvalt TsMS § 445 lg 1 kindlaks otsuse täimise korra.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets Kohtunik