2-09-28586/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-09-28586 Otsuse kuupäev 08.märts 2010

Kohtunik Silvi Maiste Istungisekretär Aino Männik Kohtuasi T.K: hagi M.K.i vastu lapsele elatise nõudes Hageja T.K: ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx x-x, xxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxx) Kostja M.K. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxx xxxxxxx ) Asja läbivaatamise kuupäev 04.märts 2010

Resolutsioon Välja mõista M.K.ilt T.K: kasuks elatis M L ( sündinud xx.xxxxxxxxx xxxx ) ülalpidamiseks 1000 ( üks tuhat) krooni kuus alates 01.aprillist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud Pooltel on sündinud xx.xxxxxxxxx xxxx tütar M L.

Hageja taotles maksekäsumenetluses, et kostjalt mõistetaks välja alates 15.06.2009 elatis 3000 krooni kuus M L ülalpidamiseks.

Kostja on esitanud vastuväite kohtule, et ta kasvatab lisaks oma 3-le lapsele veel 2 last.

Kohtuistungil hageja seletas, et hageja muudab nõuet, kuna kostja on töötu. Nõudeks jääb alates 01.04.2010 elatist 1000 krooni kuus kuni kostja töökoha saamiseni.

Kostja oli kohtuistungil nõus maksma elatist 1000 krooni kuus. Ta on töötu alates 25.09.2009 ja töötuna arvel alates 23.02.2010. Tema sissetulek on 39 krooni päev. Tema ülalpidamisel on veel R K, C K ja S-E K. Tõenditena on kohtule esitatud laste sünnitunnistused ja Eesti Töötukassa otsus 23.02.2010.

Kohtu põhjendused

2 Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. TsMS § 231 järgi ei ole tsiviilkohtumenetluses vaja tõendada asjaolu, mille kohus loeb üldtuntuks või mille teine pool omaks võtab. TsMS § 231 lg 2 teise lause kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohtuistungil seletas kostja, et ta on töötu, tema ülalpidamisel on veel kolm last ja ta ei ole võimeline maksma elatist rohkem kui 1000 krooni kuus. Hageja nõustus, et kohus mõistab välja elatise 1000 krooni kuus lapse ülalpidamiseks alates 01.aprillist 2010.

Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osavõi solidaarvõlgnikena.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Silvi Maiste kohtunik