2-05-15589/33 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi,Viivi Tomson, Egon Konsand

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. märts 2010 Tartu

Tsiviilasja number

2-05-15589

Tsiviilasi

OÜ Holg Maja hagi OÜ Vaarao vastu lepingulise tasu

summas 200 000 krooni ja viiviste summas 100 000 krooni

väljamõistmiseks ning OÜ Vaarao vastuhagi OÜ Holg Maja

vastu hüvitise summas 257 369.80 krooni väljamõistmiseks,

alternatiivnõudena õiguse tunnustamiseks mitte maksta

200 000 krooni kuni uue töö teostamiseni ja kohustada

OÜ Holg Maja teostama uus töö, ja 100 000 krooni

väljamõistmiseks tööde mitteõigeaegse lõpetamise eest

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

557 369.80 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 03.03.2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Vaarao apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja)- OÜ Vaarao (registrikood 10578852),

esindaja advokaat Sergei Politšev

Vastustaja (hageja) - OÜ Holg Maja (registrikood 10579053),

esindaja Silver Peepmaa

RESOLUTSIOON

1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 3. märtsi 2009. a otsus osas,

millega rahuldati OÜ Holg Maja hagi, jäeti rahuldamata

OÜ Vaarao vastuhagi leppetrahvi väljamõistmiseks ning

jäeti menetluskulud tervikuna OÜ Vaarao kanda.

Teha nimetatud osas uus otsus, millega:

1) jätta OÜ Holg Maja hagi lepingulise tasu

200 000 krooni ja viiviste 100 000 krooni OÜ-lt

Vaarao väljamõistmiseks tervikuna rahuldamata,

2) rahuldada

osaliselt

vastuhagi,

mõistes

OÜ-lt Holg Maja välja OÜ Vaarao kasuks

leppetrahvi tööde mitteõigeaegse lõpetamise eest

100 000 (ükssada tuhat) krooni ja

3) mõista OÜ-lt Holg Maja välja OÜ Vaarao kasuks

riigilõiv 5176 (viis tuhat ükssada seitsekümmend

kuus)

krooni

ja

jätta

OÜ

Holg

Maja

menetluskulud tema enda kanda.

3. Muus osas jätta maakohtu 3. märtsi 2009. a otsus

muutmata.

4. Lugeda õigeks kohtuotsuse resolutsioon tervikuna

järgmises sõnastuses:

“1) Jätta OÜ Holg Maja hagi OÜ Vaarao vastu

lepingulise tasu summas 200 000 krooni ja viiviste

summas 100 000 krooni väljamõistmiseks tervikuna

rahuldamata;

2) Rahuldada osaliselt OÜ Vaarao vastuhagi;

2.1) mõista OÜ-lt Holg Maja välja OÜ Vaarao kasuks

leppetrahv

tööde

mitteõigeaegse

lõpetamise

eest

100 000 (ükssada tuhat) krooni;

2.2) muus osas jätta OÜ Vaarao vastuhagi rahuldamata;

3) mõista OÜ-lt Holg Maja välja OÜ Vaarao kasuks

riigilõiv 5176 (viis tuhat ükssada seitsekümmend kuus)

krooni ja jätta OÜ Holg Maja menetluskulud tema enda

kanda;

4) jätta Narva Linnakohtu 28. juuli 2005 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu - käsutamise keelumärge

hageja

kasuks

Riiklikusse

ehitisregistrisse

kostjale

vallasasjana kuuluvale ehitisele, asukohaga Viru pst 6

Sillamäe – kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni.”

Menetluskulude jaotus

ringkonnakohus

Mõista OÜ-lt Holg Maja välja OÜ Vaarao kasuks riigilõiv

apellatsioonikohtus 16 500 (kuusteist tuhat viissada)

krooni ja jätta OÜ Holg Maja menetluskulud tema enda

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest

alates.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

OÜ Holg Maja esitas Viru Maakohtule hagi OÜ Vaarao vastu töövõtulepingu järgse tasu

200 000 krooni ja viiviste 100 000 krooni väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Holg Maja (hageja) ja OÜ Vaarao (kostja) 28.09.2004

lepingu nr 16/2004 (edaspidi leping), mille alusel kohustus hageja teostama poe juurdeehitusel,

asukohaga Viru pst 6 Sillamäe, erinevaid ehitustöid, sh ka katusekatte paigaldustöid

kogumaksumusega 400 000 krooni. 28.09.2004 kooskõlastasid pooled katusekattetööde

eelarve kogusummas 400 000 krooni. Kostja tasus hagejale ettemaksuna 200 000 krooni.

Vastavalt lepingu punktile 2.1.1. oli tööde teostamise lõpptähtajaks 12.10.2004. Seoses

ebasoodsate ilmastikuoludega pikendasid pooled katusetööde teostamise tähtaega 30.11.2004

koostatud akti alusel kuni 2004. a. lõpuni.

Vastavalt lepingu p-ile 2.2. kohustus hageja tööde lõpetamisel teostatud tööd üle andma.

Kostja kohustus teostatud tööd vastu võtma või esitama motiveeritud keeldumise kolme päeva

jooksul peale akti esitamist hageja poolt. Kuigi hageja üritas juba 2004. a lõpus kostja

esindajaga kokku saada, et teostatud tööde akt koostada ja üle anda, leidis kostja esindaja alati

mingi põhjenduse, miks tal ei olnud võimalik hageja esindajaga kohtuda. 03.01.2005 keeldus

kostja tunnistajate juuresolekul teostatud tööde akti vastu võtmast põhjendusi esitamata.

Hageja saatis teostatud tööde akti kostjale 10.01.2005 tähitud kirjaga posti teel. Kuna kostja

poolt reageeringut esitatud aktile ja arvele ei tulnud, saatis hageja ka 21.01.2005 teostatud

tööde akti ja arve tähitud kirjaga posti teel.

26.01.2005 saatis kostja hagejale kirja nr 18, milles teatas üldsõnaliselt, et hageja poolt

teostatud töö on puudustega ja kostja nimetatud töid vastu ei võta. Kostja väldib tööde

vastuvõtmist ja nende eest tasumist.

OÜ Vaarao vaidles hagile vastu.

Vastuväidete kohaselt ei ole kostja kohustatud vastu võtma ebakvaliteetselt teostatud töid.

Hageja ei täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi 28.09.2004 lepingu nr 16/2004 põhjal, millest

on teda korduvalt teavitatud.

Hageja nõue viiviste väljamõistmiseks on põhjendamata. Vastavalt lepingu p-le 3.1. on

teostatud tööde eest tasumise tähtaeg seitse tööpäeva alates tellija poolt arve kättesaamist.

Vastavalt lepingu punktile 2.2.4. kohustub tellija kolme päeva jooksul vastu võtma teostatud

tööd või motiveeritult keelduma teostatud tööde vastu võtmisest.

10.01.2005 saatis hageja kostjale posti teel tähitud kirjaga tööde vastuvõtmise-üleandmise

akti. Kostja sai selle kirja kätte 24.01.2005. 26.01.2005, st kolme päeva jooksul saatis kostja

hagejale kirja nr 18, kus märkis, et akti nr 7 ei saa allkirjastada kuni töös puuduste

kõrvaldamiseni. Kostja märkis konkreetselt, et kaupluse Viru Kaubamaja katuse ehitamise

tööd on teostatud ebakvaliteetselt (rullkate SBS paigaldamine oli teostatud praagiga, osa

kattest oli kinnitamata, õmblused lasid niiskust läbi, mis põhjustab ruumides uputuse). Seega

keeldus kostja põhjendatult ja ettenähtud tähtaja jooksul hageja poolt teostatud töid vastu

võtmast.

OÜ Vaarao esitas vastuhagi hüvitise summas 257 369.80 krooni väljamõistmiseks.

Alternatiivnõudena palus OÜ Vaarao tunnustada tema õigust mitte maksta OÜ-le Holg Maja

200 000 krooni kuni uue töö teostamiseni, kohustada OÜ-t Holg Maja teostama uus töö ja

tasuma 100 000 krooni tööde mitteõigeaegse lõpetamise eest.

Vastuhagiavalduse kohaselt fikseeriti ebakvaliteetne töö 30.11.2004 katuse seisundi

ülevaatuse aktis. Samal päeval garanteeris OÜ Holg Maja katuse kahjustuse eemaldamise

oma kulul kuni 2004. a lõpuni. 21.01.2005 esitas OÜ Holg Maja OÜ-le Vaarao arve nr 1,

200 000 krooni maksmiseks koos aktiga nr 7 jaanuaris 2005. a teostatud tööde kohta.

26.01.2005 teavitas OÜ Vaarao OÜ-t Holg Maja kirjalikult, et ei allkirjasta akti nr 7 ning ei

võta vastu teostatud töid kuni tööde teostamise käigus avastatud praagi täieliku

kõrvaldamiseni. Nimetatud kirjas märkis OÜ Vaarao puudused teostatud töödes ja tegi

ettepaneku OÜ-le Holg Maja koostada kahepoolne akt puuduste kohta. OÜ Holg Maja

ignoreeris ettepanekut, ega esitanud oma arvamust märgitud puudustele, vaid jätkas tasu

nõudmist.

OÜ Holg Maja poolt teostatud töö on täiesti kasutuskõlbmatud. 06.04.2005 pöördus

OÜ Vaarao AR Rühma AS poole, arvamuse saamiseks hoone katuse seisundile. AR Rühma

AS eksperthinnangu kohaselt ei ole OÜ Holg Maja ehitustööde teostamisel kinni pidanud

projektist ega taganud ehitustööde kvaliteeti. OÜ Holg Maja ei ole kõrvaldanud puudusi ega

lõpetanud kõiki töid vastavalt lepingule.

Samuti andis 04.09.2008 arvamuse teostatud tööde kohta Katevara OÜ, milles leidis, et hoone

katusel on paigaldatud ühekordne rullmaterjal, see on kinnitamata, puuduvad tüüblid ning

hoone põhjapoolses osas on servalahendus puudulik. Katevara OÜ tegi ettepaneku puuduste

kõrvaldamise tööde teostamiseks summas 257 369.80 krooni.

Lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 646 lg 5 kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja

töövõtja ei tee seda mõistliku ajajooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja

nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist

OÜ Vaarao esitas korduvalt OÜ-le Holg Maja nõude puuduste kõrvaldamiseks, sealhulgas ka

22.03.2005 kirjas nr 28, kuid puudusi ei ole kõrvaldatud. Lähtudes sellest on hagejal õigus

nõuda kostjalt kulude hüvitamist, mida ta oli sunnitud kandma seoses puuduste

parandamisega teise isiku poolt.

Vastavalt VÕS §-le 647 lg 1 töövõtja loetakse töövõtulepingul oluliselt rikkunuks muu hulgas

siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui

töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda

mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

OÜ Holg Maja rikkus oluliselt töövõtulepingut, kuna peale teavitamist puudustest töös ei

esitanud ta sisulisi vastuväiteid märgitud puuduste kohta ning ei ole kuni käesoleva ajani

puudusi kõrvaldanud. See annab hagejale õiguse nõuda kostjalt uue töö teostamist.

Vastavalt VÕS §-le 11 lg 1 kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused

kohustused, võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool

on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on

kinnitanud, et ta kohustuse täidab.

OÜ-l Vaarao on õigus keelduda 200 000 krooni maksmisest kuni OÜ Holg Maja ei teosta töid

vastavalt töövõtulepingu punktidele 2.1.3 ja 2.1.4.

Vastavalt lepingu punktile 2.1.2. kohustus OÜ Holg Maja töövõtja süül mitteõigeaegse tööde

lõpetamise korral maksma 0,3% suurust lepetrahvi tööde lepingujärgsest maksumusest iga

tasumisega viivitatud päeva eest. Vastavalt lepingu punktile 2.1.1. kohustus kostja teostama

tööd hiljemalt 12.10.2004. Kostja rikkus seda kohustust, kuna käesoleva ajani ei ole ta töid

lõpetanud.

OÜ Holg Maja vaidles vastuhagile vastu.

03.01.2005 keeldus OÜ Vaarao juhatuse liige tunnistajate juuresolekul teostatud tööde akti

vastu võtmast, esitamata mingeid põhjendusi. Eeltoodust tulenevalt oli OÜ Holg Maja

sunnitud teostatud tööde akti saatma OÜ-le Vaarao 10.01.2005 tähitud kirjaga posti teel.

Kuna reageeringut esitatud aktile ega arvele ei tulnud, saatis OÜ Holg Maja 21.01.2005

teostatud tööde akti ja arve teistkordselt tähitud kirjaga posti teel. Vastavalt lepingu punktile

2.2.4. loetakse teostatud tööd OÜ Vaarao poolt vastu võetuks ja kuuluvad tasumisele juhul,

kui OÜ Vaarao ei esita kolme päeva jooksul motiveeritud vastuväiteid. OÜ Vaarao saatis

esmakordselt paljasõnalise ja põhjendamata keeldumise alles 26.01.2005 kirjaga nr 18.

OÜ Vaarao soovib jätta muljet, et tööd on nõuetekohaselt teostamata. Lepingu alusel

teostatud tööd olid üle antud ja OÜ Vaarao poolt vastu võetud 14.01.2005. Ehitise garantiiaeg

algas 15.01.2005 ja lõppes 14.01.2007. Garantii perioodi jooksul ei esitanud OÜ Vaarao

ühtegi nõuet väidetavalt tekkinud puuduste kõrvaldamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

Viru Maakohus rahuldas 3. märtsi 2009 otsusega OÜ Holg Maja hagi ning mõistis

OÜ-lt Vaarao välja OÜ Holg Maja kasuks 200 000 krooni ja viivise 100 000 krooni. OÜ

Vaarao vastuhagi jättis maakohus täies ulatuses rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt tulenevalt VÕS §-st 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud

tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Vastavalt VÕS §-le 636 lg 1 peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma.

Lähtuvalt VÕS § 638 on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli

kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka

juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku

tähtaja jooksul.

Riigikohus on leidnud 28.03.2006 lahendi nr 3-2-1-16-06 p-s 11, et õigust jätta töö vastu

võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb

tervikuna asendada. See põhimõte on kohaldatav juhul, kui leping ei näe tellijale ette

võimalust jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata.

Seega puudus kostjal alus keelduda katusetööde vastuvõtmisest. Hageja edastas 10.01.2005 ja

teistkordselt 21.01.2005 kostjale 04.01.2005 koostatud tööde akti nr 7 ja 21.01.2005 arve nr 1

tööde eest 200 000 krooni tasumiseks. Saadetise kättesaamist 24.01.2005 tõendab Eesti Posti

kinnituskiri. Töövõtulepingu nr 16/2004 p-i 2.2.4. kohaselt kohustus kostja võtma kolme

päeva jooksul vastu või lükkama kirjalikus vormis põhjendatult tagasi tööde vastuvõtmine

töövõtja poolt esitatud akti alusel, ülalnimetatud tähtaja möödumisel loetakse tööd

vastuvõetuks ning nad kuuluvad tasumisele. Kostjal ei olnud õigust keelduda tööde aktis nr 7

märgitud katusetööde vastuvõtmisest, kuna kostja ei teatanud hagejale kolme päeva jooksul

tööde akti kättesaamisest, et tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna

asendada. Pooled ei leppinud kokku, et tellijal oleks võimalus jätta ebakvaliteetne töö

puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata. Põhjendatud keeldumiseks saab lugeda olukorda, kus

töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. Kostja vastavasisulist teadet

hagejale ei esitanud. Kostja viitas 26.01.2005 kirjas nr 1 vaid üksikutele puudustele - osa SBS

ruloonvaibast kattest ei ole kinnitatud ja õmblused lasevad niiskust läbi. Tööde aktis nr 7

märgitud katusetööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks kolme päeva möödumisel

päevast, mil kostja sai kätte akti nr 7, s.o 27.01.2005.

Kostja tellis AR Rühma AS-lt teostatud tööde ekspertiisi, mis viidi läbi 22.04.2005.

Nimetatud tõend ei oma asjas tähendust, kuna ekspertiis on teostatud pärast lepingus

sätestatud tööde vastuvõtmise tähtaja möödumist ning ekspertiisi käigus avastatud puudused

ei mõjuta tööde vastuvõtmist.

Tulenevalt VÕS §-st 637 lg 4 kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see

on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks.

Lepingu p 3.1. kohaselt on teostatud tööde eest tasumise tähtaeg seitse tööpäeva alates tellija

poolt

arve

saamisest

pärast

tööde

vastuvõtmise-üleandmise

akti

allkirjastamist.

Töövõtulepingust nr 16/2004 tulenevad katusetööd olid vastu võetud 27.01.2005. Kostjal oli

kohustus tasuda arve seitsme päeva jooksul pärast tööde vastuvõtmist 27.01.2005, s.o kuni

08.02.2005. Kostja võlgneb hagejale töövõtulepinguga nr 16/2004 kokku lepitud katusetööde

teostamise eest 200 000 krooni.

Vastavalt lepingu p-le 2.5.5 kohustus kostja tasuma hagejale viivist 0,3 % tasumata summast

iga viivitatud päeva eest. Seisuga 03.10.2008 on kostja viivitanud kohustuse täitmisega

44 kalendrikuud, s.o 1320 päeva. Hagejal oli õigus nõuda viivist kokku 792 000 krooni, kuid

hageja vähendas viivise nõuet 100 000 kroonini.

Vastavalt VÕS § 646 lg 5 kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda

mõistliku ajajooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt

selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

OÜ Katevara arvamusest ja hinnapakkumisest nr 80461 selgub, et katuse tööde maksumuseks

kujuneb 257 369.80 krooni. Muid tõendeid teostatud töödes puuduste kõrvaldamisele tehtud

kulutuste osas esitatud ei ole. Seega ei tõendanud OÜ Vaarao kulutuste tegemist hoone Viru 6

Sillamäe katusekatte puuduste kõrvaldamiseks. OÜ Katevara arvamusest ja hinnapakkumisest

nr 80461 ei nähtu, et vastavas väärtuses tööd teostati. Kuna OÜ Vaarao ei ole OÜ Holg Maja

poolt teostatud katusetööde osas puuduste kõrvaldamiseks kulutusi teinud, puudub

OÜ-l Vaarao õigus nõuda kulutuste hüvitamist.

Lähtuvalt VÕS § 111 lg 1 kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused

(vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine

lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või

on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.

OÜ Vaarao võlgneb OÜ-le Holg Maja töövõtulepinguga nr 16/2004 kokku lepitud

katusetööde teostamise eest 200 000 krooni ning võlgnevus on sissenõutav. OÜ Holg Maja

andis katusetööd üle OÜ-le Vaarao 27.01.2005. Töö üleandmisega on OÜ Holg Maja

omapoolsed lepingust tulenevad kohustused täitnud ning OÜ-l Vaarao puudub õigus keelduda

omapoolse kohustuse täitmisest.

Lähtuvalt VÕS § 646 lg 1 ja lg 2 kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda

töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale

ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust

ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust.

Kui tellija ei avalda töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamisel või

mõistliku aja jooksul pärast seda, et ta soovib nõuda töö parandamist või uue töö tegemist,

kaotab ta lepingu täitmise nõude ning võib kasutada üksnes muid õiguskaitsevahendeid.

OÜ Vaarao ei teatanud OÜ-le Holg Maja, et ta soovib nõuda töö parandamist või uue töö

tegemist. OÜ Vaarao teatas OÜ-le Holg Maja 26.01.2005 kirjas nr 1, et katuse tegemise tööd

on teostatud ebakvaliteetselt ning selliste tööde teostamise tehnoloogia rikkumisega.

09.02.2005 kirjas nr 1 märgib OÜ Vaarao, et katuse paigaldamise tööd hoonel Viru pst 6

Sillamäe on osaliselt tegemata või ei ole tehtud nõuetekohaselt ning 22.03.2005 kirjas nr 28,

et katusematerjali paigaldamise tööd on lõpetamata ning teeb ettepaneku lõpetada katuse

kattematerjali paigaldamistööd.

VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija

peab lepingule mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. OÜ Vaarao ei teatanud

OÜ-le Holg Maja töö lepingutingimustele mittevastavusest teadasaamisel, et ta soovib töö

parandamist

või uue töö tegemist. Samuti ei kirjeldanud OÜ Vaarao teadetes

OÜ-le Holg Maja piisava täpsusega puudusi katusekatte tööde osas. Sellega kaotas

OÜ Vaarao õiguse nõuda OÜ-lt Holg Maja töö parandamist või uue töö tegemist.

OÜ Vaarao väitel kohustus kostja vastavalt lepingu p-le 2.1.1. teostama tööd hiljemalt

12.10.2004. OÜ Holg Maja on nimetatud kohustust rikkunud ning kuni käesoleva ajani on

tööd lõpetamata. Vastavalt lepingu p-le 2.1.2. kohustus OÜ Holg Maja mitteõigeaegselt tööde

lõpetamise korral maksma leppetrahvi määras 0,3% tööde lepingujärgsest maksumusest iga

viivitatud päeva eest. Seisuga 13.09.2008 moodustas leppetrahv 1410 päeva eest kokku

(400 000x0,3/100x 1410) 1 692 000 krooni, millest OÜ Vaarao palus välja mõista

100 000 krooni.

Kaupluse juurdeehituse katuse seisundi ülevaatuse aktist 15.11.2004 selgub, et faktiline tööde

lõpetamise aeg oli 29.08.2004. 12.11.2004 oli torm, mille tagajärjel tuli ruloonvaip soojustuse

küljest lahti ning vajalik oli pehme katuse remont hoone juurdeehituse kohal umbes 70-75%

ulatuses. OÜ Holg Maja esitas 30.11.2004 OÜ-le Vaarao kirja, milles märgib, et garanteerib

kaupluse juurdeehituse katuse parandamise vastavalt 30.11.2004 aktile omal kulul soodsate

ilmastikutingimuste korral 2004. aastal. Pooled koostasid 30.11.2004 katuse remondi

teostamiseks katuse ülevaatuse akti. Seega pikendati tööde lõpetamise tähtaega poolte

kokkuleppel kuni 31.12.2004.

OÜ Holg Maja väitel keeldus OÜ Vaarao kohtumisest OÜ Holg Maja esindajaga 2004. aasta

lõpul, et teostatud tööde akt koostada ja vastuhagi hagejale üle anda. Samuti keeldus

OÜ Vaarao tööde vastuvõtmise akti vastu võtmast 03.01.2005. Selle tagajärjel edastas

OÜ Holg Maja teostatud tööde akti OÜ-le Vaarao posti teel 10.01.2005 ja 01.01.2005.

OÜ Vaarao sai teostatud tööde akti kätte 24.01.2005. Töövõtulepingust nr 16/2004 tulenevad

katusetööd tuli lugeda OÜ Vaarao poolt vastu võetuks 27.01.2005. OÜ Holg Maja ei

viivitanud teostatud tööde lõpetamisega ning seetõttu puudub tal kohustus maksta

OÜ-le Vaarao leppetrahvi.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS

OÜ Vaarao esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 3. märtsi 2009

otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta OÜ Holg Maja hagi OÜ Vaarao vastu täielikult

rahuldamata ning rahuldada OÜ Vaarao vastuhagi OÜ Holg Maja vastu, ühtlasi jätta

menetluskulud täielikult OÜ Holg Maja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1. On ebaõige kohtu järeldus selle kohta, et 26.01.2005 kirjas viitas kostja ainult üksikutele

puudustele hageja töös. Kostja osutas ka sellele, et katusekatmise tööd olid teostatud

tehnoloogia rikkumistega - SBS ruloonvaiba paigaldamine teostati ilmse praagiga ja

õmblused lasevad niiskust läbi.

2. Kohtuotsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel tegi kohus järelduse, et ekspertiisi

teostatud töö kvaliteedi kohta ei ole võimalik teostada pärast vastuvõtmise tähtaja möödumist.

Leping ega seadus ei sätesta sellist ajalist piirangut. Kui tellija ei võta määratud tähtajaks töid

vastu puuduste tõttu, töövõtja aga leiab, et töö on teostatud vastavalt lepingu tingimustele, siis

on mõistlik vaidluse lahendamiseks teostada ekspertiis ka pärast tähtaja möödumist. Antud

juhul oli tööde vastuvõtmise tähtajaks kolm päeva. Sellise lühiajalise tähtaja jooksul ei ole

võimalik ekspertiisi läbi viia.

3. Ebaõige on kohtu järeldus, et AR Rühma AS eksperthinnang ei oma asjas tähendust, kuna

ekspertiisi käigus avastatud puudused ei mõjuta tööde vastuvõtmist.

Eksperthinnangust tuleneb selgelt, et tööd on tervikus teostatud tehnoloogia ja projekti

jämedate rikkumistega, töövõtja on projektikohase kahekihilise pehme Isover katte asendanud

ühekihilise Katepal kattega. Ekspert teeb järeldusi, et töövõtja ei ole ehitustööde teostamisel

kinni pidanud projektist ega taganud ehitustööde kvaliteeti. Olukorra parandamiseks tuleb

objekti katusekatte konstruktsioon korralikult kinnitada, mis on käesolevaks ajaks teostatud

vaid kohati. Eksperdi järeldused tõendavad, et teostatud tööd on täiesti kasutuskõlbmatud.

4. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta ka OÜ Katevara arvamuse, kes spetsialistina

teostas tehtud tööde vaatlemist. OÜ Karevara tuvastas, et ühekordne rullmaterjal on

kinnitamata, s.t SBS-kattel puuduvad tüüblid.

5. Kohtuotsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel tegi kohus järelduse selle kohta, et kostja

alates teostatud tööde akti kättesaamisest oli kohustatud kolme päeva kestel teatama hagejale,

et tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada.

Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping nr 16/2004 ega seadus ei sätesta sellist tellija kohustust.

Riigikohus on 28.03.2006 otsuse nr 3-2-1-16-06 punktis 11 asunud seisukohale, et õigust jätta

töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja

tuleb tervikuna asendada. See põhimõte on kohaldatav juhul, kui leping ei näe tellijale ette

võimalust jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata.

Antud juhul on hageja poolt teostatud töö täielikult kasutuskõlbmatu. Töövõtulepingu nr

16/2004 punkt 2.2.4. nägi tellijale ette võimaluse mitte vastu võtta ebakvaliteetset tööd kuni

puuduste kõrvaldamiseni. Kohus andis sellele punktile ebaõige tõlgenduse. Kohus tegi

järelduse, et punkt 2.2.4. annab kostjale võimaluse kirjalikus vormis tagasi lükata tööde

vastuvõtmine. Samas leidis kohus, et pooled ei ole kokku leppinud, et tellijal oleks võimalus

jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata. Kohtu esimene järeldus on

vastuolus kohtu teise järeldusega. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 1 nõudeid.

Lepingu punkt 2.2.4. nägi ette tellija õiguse motiveeritult keelduda töö vastuvõtmisest, kui see

on puudustega, kuni puuduste kõrvaldamiseni. Lepingu tõlgendamisel peab kohus lähtuma

poolte tegelikkust tahtest selle sõlmimisel. Kohus jättis poolte tahteavalduse tähelepanuta.

Lepingu punktidest 2.1.3., 2.1.4. tuleneb, et töövõtja oli kohustatud teostama töid vastavalt

tehnoloogiale, kasutama kvalifitseeritud tööjõudu ja kvaliteetseid materjale, täitma

ehitusnorme ja eeskirju. Sisuliselt kohus tuvastas, et hageja teostas töid puudustega. Lepingu

punkt 2.1.9. viitab sellele, et töövõtja on kohustatud kõrvaldama ehitamise ajal avastatud

praagi nädala aja jooksul, alates kahepoolse akti allkirjastamisest. Hageja rikkus seda

kohustust. 26.01.2005 kirjas tegi kostja hagejale ettepaneku koostada kahepoolne akt töös

esinevate puuduste kohta. Hageja keeldus akti koostamisest ja puuduste kõrvaldamisest.

Tellija on põhjendatult keeldunud tööde vastu võtmisest, kuna töö ei vastanud lepingu

tingimustele ning seega ei tekkinud ka tasumise kohustust.

6. Kohus tegi ebaõige järelduse, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust nr 16/2004 tulenev

kostjapoolne tasu maksmise kohustus muutus sissenõutavaks alates 08.02.2005.

Kostja kohustus maksta hagejale 200 000 krooni ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna hageja

ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 kohustust tuleb täita

vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 3 kohustust loetakse

kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal,

õiges kohas ja õigel viisil. Hageja ei täitnud tööd kindlaksmääratud tähtajaks ning teostatud

tööd ei vasta lepingu tingimustele. Kuna kostjal ei ole tekkinud kohustus tasuda hagejale töö

eest 200 000 krooni, ei tekkinud hagejal õigust nõuda viivist selle summa tasumisega

viivitamise eest.

7. Kohus ei põhjendanud, miks vastavalt VÕS § 646 lg-le 5 ei ole tellijal õigust nõuda

töövõtjalt mõistlike kulutuste hüvitamist, mida tellija on sunnitud kandma tulevikus

tasumiseks töös puuduste kõrvaldamise eest, mida teostab teine isik.

Kohus andis sellele õigusnormile kitsa tõlgenduse. Antud juhul on tellija on kohustatud

tasuma töövõtjale puudustega teostatud töö eest täismaksumuse ja samuti maksma teisele

isikule, kes kõrvaldab puudused. Selline olukord on tellijale koormav.

8. Nii kohus kui ka kostja ei esitanud vastuväiteid eksperdi- ja spetsialisti arvamustele. See

tähendab, et teostatud töö ei vasta lepingu tingimustele, selle kvaliteedi seisukohalt. Samal

ajal tegi kohus järelduse, et kostja on täitnud oma lepingust tulenevad kohustused. Seega on

kohtuotsus vastuoluline ja ebaseaduslik.

9. Kohus ei andnud hinnangut lepingu punktidele 2.1.9., 2.2.6. ja 3.1., millest tuleneb, et

tellija on kohustatud teostama tasumise pärast ilmnenud puuduste kõrvaldamist ja tehtud

tööde vastuvõtmise-üleandmise akti allkirjastamist, isegi kui need puudused on tuvastatud

osaliselt. Kuna puudused olid olemas, annab see õiguse keelduda vastastiku kohustuse

täitmisest. OÜ Vaarao teatas OÜ-le Holg Maja mõistliku aja jooksul, et töö on tehtud

ebakvaliteetselt ja et OÜ Holg Maja on kohustatud kõrvaldama puudused töös.

Kohus, leides, et hageja 26.01.2005 kiri nr 1 ei sisalda sellist teadet, selles hageja ainult teeb

kostjale ettepaneku koostada akt ilmnenud praagi kohta, andis sellele tõendile ühepoolse ja

valikulise hinnangu. Kirjas märkis hageja ka seda, et teostatud töid ei ole võimalik vastu võtta

ning vastuvõtu akti nr 7 ei allkirjastata kuni puuduste kõrvaldamiseni. Kohus ei põhjendanud,

miks nimetatud kirja sisu ei väljenda hageja soovi nõuda kostjalt töö parandamist VÕS § 646

lg 6 mõttes, kuigi see tuleneb otseselt kirja tekstist. Samuti jättis kohus hinnanguta hageja

poolt kostjale kirjas tehtud ettepaneku praagi kohta kahepoolse akti koostamiseks. Lepingu

punkt 2.1.9. näeb ette töövõtjale kohustuse kõrvaldada ehitamise ajal ilmnenud praak nädala

jooksul, alates akti allkirjastamisest.

10. Kohus andis valikulise hinnangu hageja 09.02.2005 kirja nr 26 sisule, hinnates ainult seda

kirja osa, kus hageja märkis, et töö ei ole teostatud nõuetekohaselt. Hageja tegi ka ettepaneku

viia läbi ekspertiis ning viia lõpuni katuse ehitamistööd. Kui hinnata kirja sisu

mittevalikuliselt, siis on selge, et kiri sisaldab hageja teadet teostatud töö mittevastavusest

lepingu tingimustele ning soovi paranduste tegemiseks. Sellest kohus järeldas, et OÜ Vaarao

ei kirjeldanud OÜ-le Holg Maja piisava täpsusega puudusi katusekatte tööde osas, jättes

põhjendamata, mille alusel ta sellise järelduseni jõudis.

11. Ebaõige on kohtu järeldus, et OÜ Holg Maja ei viivitanud teostatud tööde lõpetamisega

ning seetõttu puudub tal kohustus maksta lepingus määratud leppetrahvi.

Vastavalt lepingu punktile 2.1.1. oli tööde teostamise tähtaeg 12.10.2004, mida pikendati

kokkuleppel kuni 31.12.2004. Töövõtja ei lõpetanud tööd vastavalt lepingu tingimustele.

Kohtuotsuse mõttest tervikus tuleneb, et vaatamata sellele, et töövõtja teostas tööd oluliste

puudustega, puuduvad tellijal enda õiguste ja huvide õiguskaitsevahendid. Kohus ei

rahuldanud mitte ühtegi hageja alternatiivset nõuet, mis puudutasid tööde parandamist.

Töövõtuleping on kahepoolne tehing, kus mõlemad pooled omavad õigusi ja kohustusi.

Vastustaja ei ole ringkonnakohtule vastust kaebusele esitanud.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tõendite ebaõige hindamise ja materiaalõiguse väära

kohaldamise tõttu tühistada osas, millega rahuldati hagi ning jäeti rahuldamata kostja

vastuhagi leppetrahvi väljamõistmiseks ning jäeti menetluskulud tervikuna kostja kanda.

Nimetatud osas teeb teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab OÜ Holg Maja hagi

lepingulise tasu 200 000 krooni ja viiviste 100 000 krooni kostjalt väljamõistmiseks

rahuldamata, rahuldab OÜ Vaarao vastuhagi leppetrahvi 100 000 krooni väljamõistmiseks

ning jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas tuleb maakohtu otsus

muutmata jätta.

2. Vaidluse all ei ole järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud:

-

poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping nr 16/2004, mille kohaselt hageja kohustus

teostama üldehitustöid, sh katusekatmistöid, kaupluse asukohaga Viru pst 6 Sillamäe

juurdeehitusel;

-

katusetööde maksumuseks oli vastavalt eelarvele 400 000 krooni ning kostja on hagejale

tasunud ettemaksu summas 200 000 krooni, tasumata on 200 000 krooni;

-

katusetööde teostamise lõpptähtajaks oli 12.10.2004, kuid seoses ebasoodsate

ilmastikutingimustega (12.11.2004 torm) pikendati tööde lõpptähtaega 2004. a lõpuni;

-

hageja likvideeris tormikahjustused, teostades selleks vajalikud tööd oma vahendite arvel.

3. Hageja tasu- ja viivisenõue.

Käesolevas vaidluses on keskseks küsimus, kas kostja oli õigustatud keelduma töö

vastuvõtmisest ning sellest lähtuvalt, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks või

mitte.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagejal on õigus nõutavale tasule, kuna

kostjal puudus alus katusetööde vastuvõtmisest keelduda.

VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu.

Selleks, et otsustada, kas töövõtjal on tekkinud õigus nõuda tellijalt lepingujärgse tasu

maksmist, tuleb kohtul kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks

VÕS § 82 lg 7 mõttes ja kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks

nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt

keelduda.

VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisega. Kui

kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või

loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu

võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline.

Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei

võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.

Tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest

nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või

puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg 2 ja 6).

Pooled on tööde üleandmise ja vastuvõtmise korra kokku leppinud töövõtulepingu p-s 2.2.4.

Vastavalt sellele kohustub kostja võtma kolme päeva jooksul vastu või lükkama kirjalikus

vormis põhjendatult tagasi tööde vastuvõtmise töövõtja poolt esitatud akti alusel,

ülalnimetatud tähtaja möödumisel loetakse tööd vastuvõetuks ning tellija on kohustatud tööde

eest tasuma. Nimetatud lepingusättest tuleneb seega, et tellijale on ette nähtud võimalus jätta

ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata ka siis, kui tehtud töö on osaliselt

kasutuskõlbmatu.

Vastavalt VÕS § 641 lg-le 1 peab töö vastama lepingutingimustele ning lg 2 p 1 kohaselt ei

vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Käesoleval

juhul olid pooled töövõtulepingu p-des 2.1.3., 2.1.4. kokku leppinud, et töövõtja on

kohustatud teostama tööd vastavalt tehnoloogiale, kasutama kvalifitseeritud tööjõudu ja

kvaliteetseid materjale, täitma ehitusnorme ja eeskirju.

VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest

teada sai või pidi teada saama, ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt oma majandus- või

kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest

teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.

Asja materjalidest (tl-d 15, 16, 215, 216) nähtub, et hageja saatis 10.01.2005 ja teistkordselt

21.01.2005 kostjale tööde akti nr 7 (dateeritud 04.01.2005) ja arve nr 1 200 000 krooni

tasumiseks posti teel ning kostja sai kõnesolevad dokumendid kätte 24.01.2005. Kostja on

saatnud 26.01.2005 hagejale vastuskirja (tl 17), milles märgib, et keeldub kaetud tööde aktis

nr 7 märgitud tööde vastuvõtmisest, kuna katuse tegemisel tehtud tööd on ebakvaliteetsed

ning selliste tööde teostamise tehnoloogia ilmse rikkumisega (SBS ruloonvaiba paigaldamine

on teostatud ilmselgelt ebakvaliteetselt, osa kattest ei ole üldse kinnitatud, õmblused lasevad

niiskust läbi, mis viib ruumide uputamiseni). Hageja töös esinevaid puudusi on kostja

kirjeldanud ka oma 09.02.2005 täiendavas kirjas hagejale (tl 18-19). Mõlemas kirjas on kostja

teinud hagejale ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks ja ka puuduste kõrvaldamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud kirjades on kostja täitnud VÕS § 644 lg-tes 1 ja 2 nõutu,

kirjeldades piisavalt täpselt katusetööde lepingule mittevastavust.

Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus on ebaõigesti jätnud tõenditena

arvestamata AR Rühma AS eksperthinnangu (tl-d 52-57) ja OÜ Katevara arvamuse

(tl-d 177-178). Asjaolu, et nimetatud tõendid on saadud hiljem kostja poolt tööde

vastuvõtmisest keeldumisest, ei tähenda seda, et kostja ei saaks neile kui töö

mittekvaliteetsust tõendavatele dokumentidele tugineda. AR Rühma AS eksperthinnangu

kohaselt on katusetööd objektil teostatud tervikuna teostatud vastavat tehnoloogiat ja projekti

jämedalt rikkudes, töövõtja on projektikohase kahekihilise pehme ISOVER-katte asendanud

ühekihilise KATEPAL-kattega, katusekate on paigaldatud tehniliselt korratult (servad

rullmaterjalil rebenenud ning pole aluspinnaga piisavalt kõikjal kokku sulatatud), ebakvaliteetse

paigaldamise tulemusena on toimunud katusekattest vee läbijooks soojusisolatsiooni, katuse

pealiskiht on ebapiisavalt kinnitatud jms. OÜ Katevara arvamusest nähtub samuti, et

ettenähtud kahekordse rullmaterjali asemel on paigaldatud ühekordne rullmaterjal, SBS-kate

on tüüblitega kinnitamata ning hoone põhjapoolses osas on servalahendus puudulik (puudub

ääreplekk ning karkass). Hageja pole esitanud omapoolseid tõendeid, mis lükkaksid eeltoodud

tõendites nimetatud puuduste esinemise katusetööde osas ümber. Kostja pole ka tõendanud oma

väidet, et teostatud tööde osas kehtis garantii.

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud tõendites nimetatud puudused andsid aluse kostjale

keelduda lepingu p 2.2.4 alusel 2005. a jaanuaris-veebruaris töö vastuvõtmisest ning kuna

kostja järgnevalt puudusi ei ole kõrvaldanud, siis ei ole ka hageja tasunõue muutunud

tulenevalt VÕS § 637 lg-test 3 ja 4 sissenõutavaks. Kuna kostja pole viivitanud hagejale tasu

200 000 krooni maksmisega, siis puudub hagejal alus nõuda ka kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1

ja lepingu p 2.2.5 järgi.

4. Kostja vastuhagi.

4.1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud rahuldamata vastuhagis toodud

nõuded

hüvitise

väljamõistmiseks

puuduste

kõrvaldamisele

kuluvas

summas

257 369.80 krooni ning alternatiivselt hageja kohustamiseks teha uus töö.

Lähtuvalt VÕS § 646 lg 1 ja lg 2, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda

töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale

ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust

ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt muu

töövõtulepingu kui tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija töö lepingutingimustele

mittevastavuse puhul nõuda uue töö tegemist käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses

nimetatud juhul üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist

olulise lepingurikkumisega.

Vastavalt VÕS § 646 lg 5 kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda

mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt

selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Iseenesest on tuvastatav see, et hageja poolt teostatud töö lepingutingimustele mittevastavuse

näol on tegu olulise lepingurikkumisega VÕS § 646 lg 2 tähenduses ja kostja oli õigustatud

tellijana nõudma hagejalt kui töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist VÕS § 646 lg 1

järgi, millest hageja põhjendamatult keeldus (vt hageja kiri 22.02.2005 – tl 20). Arvestades

seda on kostja õigustatud VÕS § 646 lg 5 alusel laskma puudused kõrvaldada või teha uue töö

teisel töövõtjal ja seejärel nõudma hagejalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Siinjuures tuleb aga nõustuda maakohtu seisukohaga, et kuna kostja ei ole katusetööde osas

puuduste kõrvaldamiseks kulutusi veel teinud, siis ei ole kostjal õigust nõuda vastavate

kulutuste hüvitamist üksnes OÜ Katevara hinnapakkumises toodu alusel. VÕS § 646 lg-st 5

tuleneb üheselt, et tellija peab olema eelnevalt vastavad kulutused puuduste kõrvaldamiseks

kandnud.

Kuna kostja on soovinud õiguskaitsevahendina kasutada VÕS § 646 lg 5 tulenevat, siis ei saa

ta samaaegselt hagiga nõuda, et kohus kohustaks siiski hagejat töös esinevad puudused

kõrvaldama või uue töö tegema. Küll võivad pooled selles omavahel kokku leppida, kuivõrd

kostja pole veel lasknud teisel töövõtjal puuduste kõrvaldamiseks uut tööd teha. Kui kostja

laseb hilisemalt puudused kõrvaldada teisel töövõtjal, siis on ta õigustatud nõudma hagejalt

tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist ning vajadusel esitama sellekohase uue hagi.

4.2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata kostja nõude

hagejalt leppetrahvi 100 000 krooni väljamõistmiseks.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Vastavalt lepingu punktile 2.1.2. kohustus hageja kui töövõtja süül mitteõigeaegse tööde

lõpetamise korral maksma 0,3% suurust lepetrahvi tööde lepingujärgsest maksumusest

(400 000 krooni) iga tasumisega viivitatud päeva eest.

Tulenevalt lepingu punktist 2.1.1. ning poolte täiendavatest kokkulepetest kohustus kostja

teostama katusetööd hiljemalt 01.01.2005. Eelnevas on ringkonnakohus tuvastanud, et hageja

poolt on katusetööd nõuetekohaselt lõpetamata, kuna kõrvaldamata on olulised puudused

(sisuliselt vajalik teostada uus töö). Seega on kostja õigustatud nõudma hagiga hagejalt

leppetrahvi lepingu p 2.1.2. kohaselt 100 000 krooni ulatuses (kostjal oleks õigus nõuda

leppetrahvi

ajavahemiku

01.01.2005-13.09.2008

eest

1621200

krooni

(400 000 x 0,3 : 100 x 1351 päeva).

5. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise

seaduse § 3 kohaldatakse enne 1. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude

jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seaduslikus

sätestatut.

Käesoleval juhul on hagi esitatud kohtule 28.07.2005, s.o enne 01.01.2006, mistõttu tuleb

menetluskulude jaotus poolte vahel kindlaks määrata enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS

alusel.

Käesoleval juhul jääb tehtava uue otsusega täielikult rahuldamata hagi ja kostja vastuhagi

rahuldatakse osaliselt, s.o 100000 krooni väljamõistmise osas.

Kuni 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS 60 lg 1 teine lause sätestas, et kui hagi rahuldati

osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale

aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Eelnimetatud sätte alusel jäävad

hageja kohtukulud (riigilõiv ja õigusabikulud) tervikuna tema enda ning hagejalt tuleb kostja

kasuks välja mõista vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv proportsionaalselt vastuhagi

rahuldamise ulatusega, see on summas 5176 krooni (tasutud riigilõiv 18 5000 krooni

x 100000 : 357369).

Kuna ringkonnakohtus rahuldatakse apellatsioonkaebus 60% ulatuses (apellatsiooni

rahuldatud osa 400 000 krooni : apellatsiooni hind tervikuna 657369 krooni x 100), siis on

põhjendatud apellandi poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (27 500 krooni) talle

16 500 krooni väljamõistmine TsMS 60 lg 8 ja lg 1 teise lause alusel. OÜ Holg Maja ei ole

ringkonnakohtus menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi Egon Konsand