2-09-59499/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemine

08. märtsil 2010 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-09-59499 Tsiviilasi THhagi E L H vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind

25 000.00 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: TH(isikukoodxxx, elukoht: xxx), lepinguline esindaja advokaat Heikki Virri, nõustaja Erki Vainu Kostja: E L H (isikukood: xxx, elukoht: xxx), lepinguline esindaja advokaat Siiri Schneider Kohtuistungi aeg ja koht

01. märts 2010 Resolutsioon

1. TH hagi E L H vastu abielu lahutamiseks rahuldada.

2. Lahutada TH ja E L H abielu, mis registreeriti xxxOslos Norra Kuningriigis.

3. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu faktiliselt lõppenud 2008 aasta detsembrikuust, pooled elavad eraldi ja leppimine ei ole enam võimalik. Hagejal on uus suhe teise naisega. Abielust lapsi sündinud ei ole ja pooled ühise vara jagamise üle ei vaidle, kuna nad on sõlminud xxx abieluvaralepingu.

Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi.

Kohtuotsuse põhjendused Abielutunnistuse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx Oslos Norra Kuningriigis. Käesoleval ajal elavad pooled Eestis ja kostja on Eesti Vabariigi kodanik, mistõttu võib Eesti kohus abieluasja lahendada. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus võttes arvesse hagiavalduses esiletoodut ning kostja poolt hagi õigeksvõttu leiab, et abielu jätkamine võimatu ja tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, lõike 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi esimeses lõikes sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Käesoleval juhul ei ole tegemist abielu varavahekorral põhineva vaidlusega, kuna poolte vahel on sõlmitud abieluvaraleping ning hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et menetluskulude jätmine hageja kanda kahjustaks ülemääraselt tema olulisi vajadusi. Hageja on esile toonud tema kahjustamisena menetluskulude kandmise, mis ei ole aga abikaasa oluliste vajaduste kahjustamine TsMS § 164 lg 2 mõttes. Hageja on väitnud, et menetluskulude jätmine hageja kanda ei ole õiglane põhjusel, et kostja on keeldunud abielu perekonnaseisuametis lahutamisest. Sellekohane väide on tõendamata, kuna poolte esindajate või nõustajate kohtuistungil antud seletused ei ole TsMS § 229 lg 2 tulenevalt tõenditeks. Hageja esitatud võõrkeelsed tõendid tuleb TsMS § 33 lg 3 alusel jätta tähelepanuta, kuna hoolimata

23. novembril 2009 kohtumääruses esitatud nõudest võõrkeelsed tõendid tõlkida, jättis hageja kohtu nõude täitmata. Põhja Politseiprefektuuri tõendis kajastatud 02.08.2009 abikaasade vahel toimunud sündmus, ei oma TsMS § 164 lg 2 sätestatud abikaasa oluliste vajaduste kahjustamise või menetluskulude õiglase jaotamise mõttes tähendust. Seega on hageja taotlus kohaldada menetluskulude jaotamisel TsMS § 164 lg 1 asemel lõiget 2 põhjendamatu, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Järelikult tuleb TsMS § 164 lg 1 lähtudes jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohtunik: