2-09-63018/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-63018

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märts 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-63018 Tsiviilasi, hageja nõue Osaühingu Aktiva Finants hagi D A vastu 4103 nõudes Tsiviilasja hind 2052 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151) Hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar (OÜ Julianus Inkasso, aadress Jõe 3, Tallinn 10151, e-post inkasso@julianus.ee) Kostja D A (isikukood XXX, lepingujärgne elukoht XXX, tegelik elukoht on teadmata) Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista D A Osaühingu Aktiva Finants kasuks võlgnevus 2052 (kaks tuhat viiskümmend kaks) krooni ja viivis 2051 (kaks tuhat viiskümmend üks) krooni. 3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud tsiviilasjas kannab kostja D A. 5. Välja mõista D A Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 2350 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend) krooni.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine 6. Toimetada kostja D A käesolev kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord.

Edasikaebamise kord

Tagaseljaotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal on õigus 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

2-09-63018

2(4) tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik

15.01.2009.a esitas Aktiva Finants OÜ esindaja kohtule hagiavalduse D A vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue AS Tele 2 (AS Ritabell õigusjärglane) ja D A vahel 23.02.2005.a sõlmitud mobiiltelefoniteenuste lepingust. Kostja ei ole täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale, kellele loovutas AS Tele 2 nõude kostja vastu, 2052 krooni, millele on lisandunud viivis 2051 krooni.

11.01.2010.a kohtumääruse alusel toimetas kohus kostjale hagimaterjalid kätte avalikult tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel. Hagile vastamiseks anti tähtaeg 15 päeva arvates menetlusdokumendi avalikult kättetoimetatuks lugemist. Avalikult kättetoimetamise väljavõte on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.01.2010.a. TsMS § 317 lg 5 loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja määratud tähtajaks vastust kohtule ei esitanud.

Kohtule esitatud hagiavalduses esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud, see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis annab võlausaldajale õigust nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 102 sätestab võlgniku kohustuse teatama võlausaldajale kohustuse täitmist takistavast asjaolust. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik

2-09-63018

3(4) rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aasta.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on esitanud hagiavalduses menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena 250 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 1000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 2500 krooni. Samuti taotleb hageja riigilõivu menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamise eest 100 krooni väljamõistmist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Viru Maakohus 28.10.2009.a määrusega jättis OÜ Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluse avalduse D A vastu rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Samal päeval määrus jõustus. Hagiavaldus on kohtule esitatud 27.11.2009.a. Seega on põhjendatud maksekäsu avalduse esitamisel tasutud riigilõivu (maksekäsu kiirmenetluse kulu) krooni väljamõistmine kostjalt.

Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 2500 krooni. Kohus, läbi vaadanud tsiviilasja materjalid, jõudis seisukohale, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja OÜ Julianus Inkasso tegeliku töömahuga. Kohus arvestab, et esindaja aastaid tegeleb hageja esindamisega sarnastes õigusvaidlustes ning hagiavalduste vormistamisel on kõigi aastate jooksul kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid, samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Seega arvestades esindaja(te) tegelikku töömahtu ja nende töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 1000 krooni. Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Hageja ei ole vastavat kinnitust kohtule esitanud ning Maksu-ja Tolliameti andmetel on hageja käibemaksukohustuslane, siis ei ole põhjendatud käibemaksu õigusabikulult väljamõistmine.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 1000 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni maksekäsu avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja riigilõiv menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamise eest 100 krooni, kokku 2350 krooni.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kuna

2-09-63018

4(4) käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-, viibimisega töökoht, samuti ei ole teada kostja seaduslikku esindajat ega dokumentide kättesaamiseks volitatud muud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada täiendav otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Geete Lahi Kohtunik