2-09-70461/2 · 2-09-70461/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Otsuse tegemise aeg ja koht 05.03.2010.a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-70461 Tsiviilasi, hageja nõue

Hagi hind AS G hagi AR vastu 9463.10 krooni nõudes

9338.10 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Hageja AS G(reg kood XXX, asukoht XXX); Kostja AR(ik XXX, töökoht XXX) Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt AR´lt hageja AS G kasuks võlgnevus 9463.10 krooni. 3. Menetluskulud jätta kostja kanda. 4. Välja mõista kostjalt AR´lt hageja AS G kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 2000.00 krooni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. TsMS § 420 lg 1 kohaselt hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Hageja nõue AS G esitas 23.12.2009.a. kohtule hagi AR vastu 9463.10 krooni nõudes

Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks TsMS § 313 lg 1 alusel. Kostjale on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud 12.02.2010.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva pärast kohtuteate kättesaamist. Kostja kohtule kirjalikku vastust koos vastuväidetega ning tõenditega tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole.

Kohtu põhjendused

2(2) TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulud, kui hageja esitab kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõivu summas 2000 krooni ja kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 250 krooni.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 lg 1 ja 2, § 162 lg 1, lg 2 ja § 1741 peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 2000 krooni. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse välja mõista maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, kuivõrd kohtuinfosüsteemist nähtuvalt ei ole hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitanud ega hageja ei ole ka esitanud kohtule tõendit, kust nähtuks, et nimetatud avaldus oleks kohtusse esitatud.

Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg lg 1 sätestab, et kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, lg 5 järgi kaja täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjon tagastatakse ka juhul, kui avaldus jäetakse menetlusse võtmata, samuti siis, kui avaldus või hagi jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

Liili Lauri Kohtunik