2-09-46376/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Tsiviilasja number 2-09-46376 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Määruse tegemise aeg ja koht 04. märts 2010, Jõhvi Tsiviilasi Aseri Valla avaldus täisealisele isikule eestkoste määramiseks Kohtuistungi toimumise aeg 23. veebruar 2010.a. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Aseri Vald vallavalitsuse kaudu ( 75004175)

Avaldaja esindaja: L. V. (volikirja alusel)

Puudutatud isikud: J.T. (IK xxx) D.T. ( IK xxx) D. Tõsjatšniku esindaja: vandeadvokaat S. P.

RESOLUTSIOON

1. Aseri Valla avaldus rahuldada.

2. Seada eestkoste piiratud teovõime tõttu täisealise D.T.u (IK xxx) üle kuni 04.märtsini 2015 ning määrata tema eestkostjaks J.T. (IK xxx), kellele anda õigus eestkostetava D.T.u suhtes kõigi tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.

3. Eestkoste pikendamise või lõpetamise peale 04.03.2015 otsustab kohus.

4. D. T. ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistab ta ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks.

5. Eestkostja J. T. on kohustatud esitama korra aastas , hiljemalt 30. juuniks kirjaliku aruande eestkostja ülesannete täitmise kohta Aseri Vallavalitsusele.

6. Jätta Aseri Valla menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

2 7. Kohtumäärus saata teadmiseks puudutatud isikule, esindajale ning avaldajale ja täitmiseks eestkostjale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamise päevale järgmisest päevast.

Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Aseri Vallavalitsuse avaldus täisealisele isikule D.T.`ule (IK xxx) eestkoste määramiseks. Arstliku ekspertiisi otsusega nr 524335 on määratud töövõimetuse kaotuseks 80% ja otsusega nr 524336 raske puue, kuna D.T.i igapäevane tegevus või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Avalduse kohaselt on D. T. hiljuti haigestunud. D.T.`ul on teadvuskaotusehood ja siis ei kontrolli ta oma tegevust ja on ohtlik iseendale. Arstliku ekspertiisi tulemusena on diagnoositud krooniline epilepsia sagedaste generaliseerunud hoogudega. D.T. ei ole võimeline iseseisvalt tegema mingeid tehinguid ning ta ei tule toime iseseisva eluga. D.T.u ema J.T. on avaldanud soovi hakata poja eestkostjaks. J.T. on kinnitanud kirjalikult oma nõusolekut hakata D.T.`ule eestkostjaks.

Viru Maakohtu 11 jaanuari 2010 määrusega määrati D.T.`ule esindaja riigi arvel ilma kohustuseta riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamiseta.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil avaldaja esindaja toetas avaldust. D.T.´i määratud esindaja toetas Aseri Vallavalitsuse avaldust ja oli seisukohal, et D.T.`ule tuleb määrata eestkoste, kuna vastavalt ekspertiisiaktile ei tule D.T. toime oma eluga. D.T.u ema on nõus olema eestkostjaks, millise avalduse on ta kohtule ka kirjalikult esitanud ja J.T. kinnitas kohtuistungil, et ta on nõus hakkama pojale eestkostjaks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja, asjast huvitatud isiku esindaja seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik.

Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtub, et D.T.ul on kombineeritud intellekti puue nii nõrgamõistlikkuse kui nõdrameelsuse näol ja ta ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, mistõttu ta vajab eestkostet,. Eestkostja peab täitma kõiki neid ülesandeid

3 ,mis tagaksid eestkostetava majanduslike huvide, tervisliku seisundi ja igapäevase heaolu tagamise. Samuti on ekspert andnud arvamuse, et D. T. tuleks keelata nende tehingute tegemine, mille puhul ta ei ole võimeline toimuva sisust aru saama ja võib tekitada endale kahju.

TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja.

Vastavalt TsMS § 524 lg 5 lg 1 kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad eksperdiarvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed.

Kuna eksperdi arvamuse kohaselt D. T. ärakuulamine võib tekitada tema tervisele kahjulikke tagajärgi, ei ole kohus ära kuulanud eestkostet vajavat isikut.

TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

Kohus määrab D.T.´ule eestkostjaks tema ema J.T. kuni 04.märtsini 2015. Seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. D.T.ul tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta.

Vastavalt PKS § 101 lg 1 ja lg 2, eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande.

Eestkostjale J.T.ule tuleb määrata eestkosteasutusele aruande esitamise kohustus, s.o esitada eestkostja ülesannete täitmise kohta aruanne Aseri Vallavalitsusele üks kord aastas hiljemalt 30. juuniks.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Menetluskulud

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/.

Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

4 Teatavakstegemine

Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele.

Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele vallavõi linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas.

Kohtumäärus tuleb teha teatavaks D. T. esindajale, eestkosteasutusele ja J.T.ule.

Evi Kool Kohtunik