2-10-4849/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-4849 Lk 1 / 3

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 03. märts 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-4849 Tsiviilasi, hageja nõue BIGBANK AS hagi A K vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 48 034,65 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), lepinguline esindaja Artur Maljukov (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, e-post kohus@sissenõudekeskus.ee) Kostja A K (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja lahendamise viis Eelmenetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista A K BIGBANK AS-i kasuks 70 857,20 (seitsekümmend tuhat kaheksasada viiskümmend seitse krooni ja kakskümmend senti) krooni, millest 48 034,65 krooni on tagastamata krediidisumma, 4 625,56 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 17 196,99 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. 3. Välja mõista A K BIGBANK AS-i kasuks alates 02.02.2010.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,01% tagastamata krediidisummalt aastas. 4. Tunnistada käesolev otsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Menetluskulude jaotus 5. Menetluskulud tsiviilasjas kannab kostja. 6. Välja mõista A K BIGBANK AS-i kasuks menetluskulud summas 8 585 (kaheksa tuhat viissada kaheksakümmend viis) krooni. Edasikaebamise kord Kostjatel on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus

2-10-4849 Lk 2 / 3

hagile. Kajalt tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 SEB Pank või nr 221013921094 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal (viitenumber 3100057484). Maksekorraldus tuleb esitada kohtule.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik

01.02.2010.a esitas BIGBANK AS esindaja kohtule hagiavalduse A K vastu. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel 02.03.2006.a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0600293/26st. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale tagastamata krediidisumma, intressi, võla sissenõudmisega seotud kulud ja viivis.

Hagiavalduses palus hageja lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostjad ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Hagimaterjalid koos vastuse sai kostja isiklikult kätte 09.02.2010.a. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile.

Kohtu õiguslik põhjendus

Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud, see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse

2-10-4849 Lk 3 / 3

kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile õigeaegselt vastamata jätmiseks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, 94, 100, 101 lg 1 ja 2, 108 lg 1, 113 lg 1, 158, 402, 415, 416 lg 1, 2, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult lepinguliste kohustuste täitmist, kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, võla sissenõudmisega seotud kulu, tasumata lepingu sõlmimise tasu ja viivis.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagiavalduses on hageja taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 7585 krooni (sh elektroonilise dokumendi väljatrüki eest tasutud riigilõiv 85 krooni), lepingulisele esindajale makstud tasu 1500 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 1500 krooni. Nimetatud summa oli hageja esindaja Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ tasu hagiavalduse koostamise eest. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus, läbi vaadanud tsiviilasja materjalid, jõudis seisukohale, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Käesoleval juhul ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur. Ka hagi lisad on tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 1000 krooni.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 1000 krooni ja riigilõiv 7585 krooni, seega kokku 8585 krooni.

Geete Lahi Kohtunik