2-09-61245/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht 04. märtsil 2010 a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-61245 Tsiviilasi V R avaldus E N vastu vanema õiguste äravõtmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: V R (isikukood XXX, elukoht: XXX) Avaldaja esindaja: Jelena Beljakova (sikukood: XXX, asukoht: XXX) Asjast puudutatud isik: Narva-Jõesuu linn (asukoht: Koidu tn. 25, 29023 Narva-Jõesuu) esindaja Sirje Neeme Asjast puudutatud isik: E N (isikukood: XXX, elukoht ja postiaadress: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 22.02.2010 RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada. 2. Ära võtta E N /isikukood XXX/ vanema õigused alaealise E R /isikukood XXX/ suhtes. 3. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks pooltele ja 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub.

Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@kohus.ee või tarturk.menetlus@kohus.ee) Viru Maakohtu kaudu.

I Avalduse aluseks olevad asjaolud

2 1. V R esitas 20.11.2009.a Viru Maakohtule avalduse E N vanema õiguste äravõtmise nõudes lapse E R suhtes. Avalduse kohaselt elavad lapse vanemad alates 2003.a lahus. Avaldaja abiellus 2009.a jaanuaris uuesti ning ka lapse isal on uus abikaasa. Avaldaja elab 2009.a pidevalt Soomes. Poolte ühine lapse elab koos avaldaja emaga V R Narva-Jõesuus. Avaldaja soovib oma tütre Soome kaasa võtta, kuid lapse isa sellega ei nõustu. Ilma lapse isa nõusolekuta ei saa avaldaja koos lapsega Soomes elada. Laps soovib elada koos emaga.

E N pole oma vanema kohustusi mitte kunagi täitnud, on lapse kasvatamisest kõrvale hoidnud alates lapse sünnist. Käesoleva ajani ei osuta lapse isa mingit rahalist abi lapse kasvatamiseks ja vajaduste rahuldamiseks. Samuti ei puutu laps oma isaga kokku, kuid viimane väidab juba mitmendat korda et hakkab tulevikus tütrele toetust pakkuma. Tal pole kunagi olnud soovi lapsega tegelda, mida kinnitab tema ignoreeriv käitumine. Lisaks on ta 5 korda kohtu poolt karistatud, pikka aega töötu ning ei suuda oma tütrele midagi pakkuda. Lapse vajab erihooldust, on haige ja vajab ravi. Avaldaja emal on raske lapse eest hoolitseda. Lapse huvides on elada ema ja tema uue abikaasaga, keda ta nimetab isaks. Lapse sõnul tunneb ta et just nemad on tema perekond, mitte tema bioloogiline isa. Avaldaja palub võtta ära E N vanema õigused, ära kuulata kohtuistungil laps ning kutsuda kohtusse tunnistajana V R.

Kohus kaasas menetlusse 29.12.2009.a määrusega kohaliku omavalitsuse, teavitades teda menetlusest ja küsides viimase seisukohta alaealist puudutavas menetluses. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt kohtule 10.02.2010.a saadetud arvamuse kohaselt toimus sotsiaaltöötaja kohtumine lapse ja V R 2009.a novembris. Lapse sõnul tal isaga viimastel aastatel kontakti ei ole ja isa ei õnnitle teda isegi sünnipäevadel. Sotsiaaltöötaja arvates tuleb arvestada lapse sooviga elada koos emaga. Kuna lapse isa tütre kasvatamisega ning ülalpidamisega ei tegele ja arvestades isale määratud mitmeid karistusi, siis võib kõne alla tulla isalt vanema õiguste äravõtmine.

II Asjast puudutatud isiku E N kirjalik vastus avaldusele

2. Kohtule asjast puudutatud isiku poolt 13.01.2010.a saadetud vastuse kohaselt ei nõustu ta avalduses äratooduga. Avalduse toodu ei vasta tõele, kuna suhtlesin pidevalt tütrega 2008.a lõpuni, mil avaldaja sõitis Soome ning jättis lapse oma ema V R (vanaemal on raske last hooldada) hoole alla, mis näitab et avaldaja tegutseb vaid oma huvides, oma isiklikku elu korraldades, jättes lapse huvid tahaplaanile. Tütrega püüdsin iga võimalikul juhul suhelda, veetsime vaba aega koos. Lapsega kohtumisel ostsin tütrele vajalikke esemeid ja mänguasju. Avaldaja pole minult elatist nõudnud, kuna andsin avaldajale 2000.a juulis 48 000 krooni sularahas (elatis umbes 10-ks aastaks). Avaldaja pole kunagi töötanud. Tütar suhtles minuga alati hea meelega, kuid viimase 1,5 aasta vältel ei saa ma temaga suhelda minust olenemata põhjustel, kuna olen karistatud katseajaga ning teades et avaldaja ema on minu vastu väga negatiivselt meelestatud ning ma ei julge sinna minna ja hoidun eemale konfliktidest. Kriminaalhooldus võib lugeda konflikti karistuse tingimisi kandmise rikkumiseks. Olen koguaeg töötanud, kuid alates 25.05.2009.a olen töötu ja ainuke sissetulek on 921 krooni töötu abiraha, millest ei ole võimalik elatist tasuda. Jätta avaldaja nõue rahuldamata.

III Kohtuistung

3. Kohus määras asja läbivaatamiseks 22.02.2010.a, kell 14.00 kohtuistungi.

Kohtuistungil palus avaldaja esindaja vanema õigused ära võtta selle alusel, et üle aasta ei ole lapse isa võtnud osa lapse kasvatamisest. Lapsel tekib tunne, et tal ei ole üldse isa. Avaldaja huvi seisneb selles, et saaks lapse viia Soome elama ning teiseks on asi ka materiaalses osas, sest lapse isa ei maksa ega nõustu lapsele elatist maksma. Avaldaja tahab korraldada lapse elu, kuid ilma lapse isa nõusolekuta ei saa vormistada ametlikult last Soomes. Laps tegeleb muusikaga ja õpib hästi. Kõik tänu lapse emale. Kogu 10 aasta vältel ei ole E töötanud.

3

Asjast puudutatud isik sellega ei nõustu, armastab oma tütart ja see, mida avaldaja ja tema esindaja rääkisid ei ole tõsi. Ma tahan võtta osa lapse elust. Ma elan 30 krooni eest päevas. Ma olen töötu ja mul ei ole võimalust leida tööd, seega maksta ka elatist. Ma ei kinnita seda, et kohtusin lapsega 2 aastat tagasi. See oli tegelikult 1,5 a tagasi sügisel aadressil XXX. Käisin 1 või 2 klassis, kui isa käis mu juures. Vanemad riielnud ei ole. Ühe korra olin pettunud, kui isa ei õnnitlenud mind sünnipäeva puhul. 10 aastat ma olin vangis. 1,5 aastat mulle ei antud tütrega suhelda, kuid 2,5 aasta jooksul me kohtusime pea iga kuu. Tehti kõik, et last minust eemal hoida. Palun jätta mulle vanema õigused. Ma ei ole kunagi lapsest ära öelnud.

Kohus kuulas ära lapse, küsides eelnevalt kas lapsel on mugav vastata küsimustele ema-isa juuresolekul, või oleks seda vaja korraldada teisiti. Laps nõustus rääkima ema ja isa juuresolekul, öeldes et ta õpib alates 07.01.2010.a Soomes. Õpin praegu keelt, mind aitavad õpetaja koolis ja sõbrad. Soomes elan koos ema, tema abikaasa ja vanaemaga. Isaga sain kokku viimati umbes 2 aastat tagasi maikuus, ma isegi ei mäleta täpselt seda. Ma ei mäleta, et hiljem oleks mingi kontakt temaga olnud. Eestis elasin koos vanaemaga 1-toalises korteris. Ema abikaasaga saan hästi läbi, ta õpetab mind uisutama, mängime kabet ja vaatame koos telekat. Siis kui isa viimati tuli, olin ma õues. Isa tõi mulle kingi ja lahkus kohe. Mu tervis on hea. Eestis olles käisin tihti arsti juures.

Kohus kuulas ära tunnistaja V R (R)

Tunnistaja sõnade kohaselt kohtus lapse isa viimati lapsega 2 aastat tagasi. Lapse ei tahtnud isaga kohtuda. Ma pole kunagi teinud mingeid takistusi lapse isale lapsega suhtlemisel. Ta võis tulla igal ajal. Nende läbisaamine oli hea, kuid isa ei ole piisavalt hea et lapse eest hoolitseda. Lapse elab minu juures alates pooleteise aastaseks saamisest, kuid peab ikkagi elama ema juures.

IV Kohtu põhjendused

4. Kohus, kuulanud ära avaldaja, asjast puudutatud isikud, alaealise ja tunnistaja ning hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lähtudes esmajärjekorras lapse huvidest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 475 lg 1 p 8 ja 550 lg 1 p 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Vastavalt TsMS § 558 lg 1 kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. TsMS § 5521 lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt PKS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi.

Avaldaja, asjast puudutatud isiku ja lapse on kohus 22.02.2010.a kohtuistungil isiklikult ära kuulanud.

Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette isesesivaks eluks ühiskonnas. Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid.

4 Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-78-99 jõudnud järeldusele, et vanemate kõrvalehoidmine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub ka laste hoolitsuseta jätmises.

Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 järgi on vanema kohustuste täitmata jätmine lapse eest hoolitsemisel eelkõige vanema huvi puudumine lapse käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine (RKTKo 3-2-1-4-07).

Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud PKS §-s 50 lg 1.

Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. LaKS § 25 lg 1 kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga. LaKS § 27 lg 2 kohaselt lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid.

LaKS § 39 alusel on igal lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse.

Avaldaja väite suhtes, et lapse isa ei täida ülalpidamiskohustust märgib kohus, et üksnes vanema poolt lapse ülalpidamiskohtuse rikkumine (elatise mittemaksmine) ei anna PKS § 54 lg 1 p 1 järgi alust vanema õiguste äravõtmiseks. Samuti ei ole vanema õiguste äravõtmise aluseks poolte väited, et avaldaja pole kunagi töötanud, lapse isa on töötu ning on mitmel korral kohtu poolt karistatud. Kohus hindab käesolevas asjas eelkõige senist lapse ja isa suhet, isa huvi olla lapsevanem ja isa soovi täita lapsevanema kohustusi ja võimalusi neid realiseerida.

Lapse suhtes vanema õiguste äravõtmist reguleerib perekonnaseaduse (PKS) § 54. Sama paragrahvi lõige 1 p 1 kohaselt võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

Seega tuleneb seadusest, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel ja tema eest hoolisemisel võib väljenduda näiteks selles, et ta jätab lapse hoolitsuseta ja järelevalveta, st tema tahtlikus tegevuses lapse vanemana oma kohustusi mitte täita. PKS § 55 lg 3 kohaselt ei vabasta vanema õiguste äravõtmine vanemat kohustusest anda oma alaealisele lapsele ülalpidamist.

Asjast puudutatud isiku, lapse ja tunnistaja ütlustega on tõendatud et E N ei ole täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel ja ei hoolitse lapse eest vähemalt 1,5 aasta vältel ning kohustuste täitmata jätmiseks puudus mõjuv põhjus. Lapse eest hoolitsemine ja kasvatamine ei seisne selles, et lapsega 1,5 aasta jooksul üks kord hetkeks kokku saada. Selliselt ei ole vanemal võimalik õppida last tundma ja teda mõista, et tema arengut asjatundlikult toetada ning sellist käitumist ei saa pidada piisavaks lapse kasvatamisel. Lapse kasvatamine ja ülalpidamine sisaldab tervet toimingute ja aktiivse käitumise kogumit. Kui üks tegevus või käitumise viis on ajutiselt häiritud (takistatud) siis tuleb kasutada teisi vahendeid lapsega sideme hoidmiseks. Lapse eest hoolitsemine, kasvatamine ja ülalpidamine eeldab lapsevanema aktiivset käitumist, mitte passiivsust ja olukorraga leppimist. Ükskõik milliste probleemide tekkimisel, tuleb asuda neid probleeme aktiivselt lahendama, mitte jääda passiivseks.

Tõendatud ei ole asjast puudutatud isiku väide, et lapsega suhtlemisel on tehtud talle takistusi,

5 lapse hooldaja on tema suhtes negatiivselt meelestatud ja ta ei saanud lapsega suhelda temast olenemata põhjustel. Tingimisi karistuse kandmine ei välista lapsega suhtlemist ning isegi konfliktsituatsioonidesse sattumine iseenesest ei annaks alust seda lugeda karistuse tingimisi kandmise rikkumiseks. Kohus leiab, et tegemist on E N ennast õigustavate ütlustega käesolevas kohtumenetluses.

Kohus arvestab sellega, et eelistusena on lapse kasvamise kohaks perekond, lapse ema ja vanaema elavad koos ajutiselt lapsega Soomes, kus laps käib koolis ning lapsele on ema elukohas tagatud head elamistingimused ja lapse vajaduste rahuldamine, huvide järgimine ja eakohane kasvatus. Samuti tuleb arvestada sellega, et laps saab avaldaja abikaasaga hästi läbi, lapsele on tagatud avaldaja juures ka tasakaalukas õhkkond, hoolitsus ja armastus. Kohus arvestab ka kohaliku omavalitsuse arvamusega, mille kohaselt laps soovib elada koos emaga ja lapse isa tütre kasvatamisega ei tegele.

Vanemalt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on küll äärmuslik õiguskaitsevahend lapse huvide kaitseks, kuid kaitseb last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või kahjustab oma tegevusega lapse huve. Vanema õiguste äravõtmine on suunatud ka sellele, et mitte võimaldada vanemal last esindada.

Kohus leiab et lapse huvides on antud juhul elada oma ema juures, millega lapse isa aga põhjendamatult nõus ei ole, millega kahjustab lapse huve. Lapse isa suhtumist lapse kasvatamisse näitab ka põhjendamatu keeldumine lapse heaolu ja keskkonna parandamisse. Lapse isa ise ei suhtle mõjuvate põhjusteta lapsega 1,5 aasta jooksul ja samas ei võimalda ka lapsel emaga luua uut turvalist perekonda seda põhjendamata. Seadus võimaldab lapsega suhelda ja määrata vajadusel ka suhtlemise kord piiriüleselt. Kohus on seisukohal, et olukorras kus lapse isa pikema ajajooksul ei tegele lapse kasvatamisega ja samas takistab lapsele turvalise kodu (keskkonna) loomist ei tegutse lapse huvides. Vaid eelistab enda huvisid lapse huvidele. Vanem, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma last, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust lapse huvides (PKS § 50 lg 4). Lapse isa pole täitnud vanema kohustusi nõuetekohaselt kohtu hinnangul liiga pika aja vältel ilma mõju põhjuseta.

PKS § 55 lg 1 kohaselt kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused.

PKS § 54 lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub ja kasvatusasutusele, kus laps asub.

V Menetluskulude jaotus

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

6 Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Fred Fisker Kohtunik