2-09-56475/11 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Määruse tegemise aeg ja koht 02.märts 2010.a Paide

Tsiviilasja number 2-09-56475

Tsiviilasi

OÜ Paide Elamuhooldus hagi OÜ Järva Autokool vastu võla ja viivise nõudes

Hagihind

19 864.37 EEK

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Paide Elamuhooldus, registrikood 10361685, asukoht Pärnu 52 Paide Esindaja: Marko Jaani volikirja alusel

Kostja: OÜ Järva Autokool, registrikood 10059879, asukoht Lai 6 Paide

Mille kohta määrus tehakse Menetluse lõpetamine seoses hagist loobumisega

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu OÜ Paide Elamuhooldus loobumine hagist OÜ Järva Autokool vastu ja lõpetada tsiviilasja nr 2-09-56475 menetlus.

2. Tagastada OÜ-le Paide Elamuhooldus 2000.00 (kaks tuhat) krooni riigilõivu. Tagastatav riigilõiv kanda OÜ Paide Elamuhooldus arveldusarvele nr 10702000668002 AS-s SEB Pank.

3. Määrata kindlaks, et OÜ Järva Autokool peab maksma OÜ-le Paide Elamuhooldus menetluskulude hüvitamiseks 7060.00 (seitse tuhat kuuskümmend) krooni, millest 2000.00 krooni on pool hageja tasutud riigilõivust ja 5060.00 krooni lepingulise esindaja kulu.

4. Saata määrus punkti 2 osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele ja toimetada kätte pooltele.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD 27.10.2009.a esitas OÜ Paide Elamuhooldus Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse OÜ Järva Autokool vastu võla ja viivise nõudes. 23.10.2009.a on OÜ Paide Elamuhooldus tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220934796011 AS-s SEB Pank, viitenumber 2900072369, 4000 krooni selgitusega „riigilõiv hagiavalduselt OÜ Järva autokool vastu“. 19.12.2009.a rahuldas kostja hageja nõude 19 864.37 krooni põhivõla osas. 23.02.2010.a rahuldas kostja hageja kõrvalnõude. 26.02.2010.a esitas hageja lepingulise esindaja kaudu kohtule taotluse hagist loobumiseks, riigilõivu tagastamiseks ning hageja menetluskulude hüvitamiseks. Kohus toimetas kostjale hageja taotluse kätte. Kostja taotlusele ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

1. Hageja loobumine hagist on tema seadusest tulenev õigus (TsMS § 206 lg 2). Hageja loobumine hagist ei kahjusta avalikku huvi. Hagist loobumise vastuvõtmist takistavaid muid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hageja loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

2 (2) Tsiviilasi nr 2-09-56475

2. Kuna hageja loobus hagist, on tema taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses, st summas 2000 krooni, TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel põhjendatud ning tuleb rahuldada. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja taotluses märgitud arveldusarvele.

3. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg juhul, kui hagi toimetati hiljem kostjale kätte.

Hageja esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu 27.10.2009.a. Kostja rahuldas hageja põhinõude 19.12.2009.a ja kõrvalnõude 23.02.2010.a. Pärast nõuete täielikku rahuldamist loobus hageja oma hagist. See tähendab, et hageja loobus hagist seetõttu, et kostja pärast hagi esitamist tema nõude rahuldas. Sellises olukorras on hageja õigustatud nõudma kostjalt oma menetluskulude kandmist ja kostja on kohustatud hageja põhjendatud menetluskulud hüvitama.

3.1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt soovib hageja kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu hüvitamist pooles ulatuses, st summas 2000 krooni ja hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 5060 krooni.

Vajadus tasuda hagiavalduse kohtusse esitamisel riigilõivu hageja poolt kantud ulatuses, st summas 4000 krooni, tuleneb seadusest. Seega on hageja kulutus riigilõivule vajalik ja põhjendatud. Arvestades, et seoses hagist loobumisega tagastatakse hagejale pool tasutud riigilõivust, peab kostja hagejale hüvitama teise poole riigilõivust, st 2000 krooni.

3.2. Hageja lepingulise esindaja kulu on kulutus õigusabile on ca veerand hagihinnast ja ca 1/5 Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäärast. Arvestades hagihinda, tsiviilasja iseloomu ning hageja lepingulise esindaja töömahtu antud tsiviilasja menetluses, hindab kohus hageja kulu õigusabile mõistlikuks.

Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks, mida kostja peab hüvitama, 2000 krooni riigilõivu ja 5060 krooni lepingulise esindaja kulu.

Sirje Lahesoo Kohtunik