2-09-57651/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. märts 2010, Tartu kohtumaja

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

5. märts 2010 Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-09-57651

Hagi ese

OÜ Masterberg hagi Heisand OÜ vastu 7249.40

krooni ja viivise nõudes

Hagi hind

7249.40 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Masterberg, reg nr 11289908, asuk Riia

15b, Tartu 51010, e-post: marko@masterberg.ee

hageja esindaja: juhatuse liige Marko Kalme ja Raili

Pruusapuu, e-post: juuli30@hot.ee

kostja: Heisand OÜ, reg nr 11107971, asuk Luha 6,

Ülenurme,

Ülenurme

vald

61714,

e-post:

heisand@hot.ee

kostja esindajad: juhatuse liige Aleksei Omelin ja

Jelena Velman-Omelina

Menetlus

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Masterberg hagi Heisand OÜ vastu osaliselt.

2. Välja mõista Heisand OÜ-lt 5699.40 (viis tuhat kuussada üheksakümmend

üheksa krooni ja 40 senti) krooni ja viivisena 1019.43 (üks tuhat üheksateist krooni

ja 43 senti) krooni OÜ Masterberg kasuks.

3. Välja mõista Heisand OÜ-lt viivis alates 6. märtsist 2010 tasumata põhivõlalt

kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele

lisandub 7% aastas; viivisemäär käesoleval ajal 8% aastas).

4. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv 1200 krooni Heisand OÜ kanda

ja riigilõiv 400 krooni OÜ Masterberg kanda; jätta muudest OÜ Masterberg

menetluskuludest 78, 6 % Heisand OÜ kanda ja 21,4 % Oü Masterberg enda

2/4

kanda; jätta Heisand OÜ menetluskulud tema enda kanda.

5. Välja mõista Heisand OÜ-lt menetluskulu 1200 krooni (üks tuhat kakssada

krooni) OÜ Masterberg kasuks. Menetlusosaline ei või nõuda enam kulude

hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui

käesolev kohtulahend tühistatakse.

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavalduse ja asjas kogutud tõendite kohaselt tellis kostja hagejalt köögimööbli

valmistamise ja paigaldamise ja köögitehnika. Tellimuse hind vastavalt hageja

pakkumisele 1. veebruarist 2008. a oli koos käibemaksuga 123 430 krooni (lk 23).

Kirjalikku lepingut pooled ei vormistanud. Kostja on mööbli ja tehnika kätte saanud,

paigaldustööd on teostatud märtsis 2008. a. Paigaldatud on hageja poolt ka köögitehnika.

Kostja on aga jätnud tasumata 4. märtsi 2008.a arve nr 79/032008 osaliselt summas

7249.40 krooni.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlana 7249.40 krooni ja viivised seisuga 29.

oktoober 2009. a 1094.46 krooni ja viivis maksmata põhivõlalt edaspidi alates otsuse

tegemisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Viivise määrana palub hageja

kohaldada VÕS § 113 sätestatud määra.

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väidab kirjalikus vastuses (lk 18-19), et köögimööbli

paigaldamisel selgus, et töötasapind erineb tellitust. Kostja palus töötasapinna asendada,

sest kostja tellis ja soovib kumera äärega töötasapinda. Kostja ei nõustu tasuma ka tehnika

paigalduse eest, kuna see ei kajastu hinnapakkumises. Kostja on tasunud mööbli

paigaldamise eest ja mööblit ilma tehnikata paigaldada ei ole võimalik. Kostjale saadetud

arve nr 79/032008 erineb hageja poolt kohtule esitatud sama numbriga arvest, mistõttu

esitab kostja ise kohtule sama arve (lk 21). Kostja on nõus tasuma 5699.40 krooni kui

hageja paigaldab kostja poolt tellitud kumera äärega töötasapinna.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 alusel.

2. Pooltel on tekkinud vaidlus, kas kostja tellis köögimööblile kumera äärega

töötasapinna ja kas kostja on kohustatud tasuma tehnika paigaldamise eest listasu, mis

ei ole kajastatud hageja poolt kostjale tehtud hinnapakkumises. Kohtuistungil kostja

esindaja avaldas, et ta ei ole hagejale esitanud töötasapinna väljavahetamise osas

3/4

kirjalikku pretensiooni ja lasi juba märtsis 2008.a. hagejal olemasoleva töötasapinna

paigaldada. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele

mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö

lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et

kostja pidi väidetavast töö mittevastavusest kokkulepitud tingimustele teada saama

hiljemalt märtsis 2008. a, kuid vaatamata sellele asus mööblit kasutama ja ei ole

tõendatud

hageja

teavitamine

töötasapinna

väidetavast

lepingutingimustele

mittevastavusest. Kuigi kohus tegi kohtuistungil ettepaneku esitada tõendeid (fotod,

joonised) tellimuse kohta (lk 29), siis pooled ei ole esitanud kohtule mitteühtegi tõendit

selle kohta, millise töötasapinna kostja ikkagi tellis. Seega on asjas tõendamata ka töö

mittevastavus lepingu tingimustele ja seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108

lg 1 alusel välja mõista 5699.40 krooni kostja kasuks.

3. Kohus leiab, et ülejäänud osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et

lisaks hinnapakkumisele leppisid pooled kokku veel lisatasus tehnika paigaldamise

eest. Kostja selles osas nõuet eitab. Hinnapakkumisest nähtub, et pooled on

kokkuleppinud mööblipaigalduse maksumuses 4667 krooni koos käibemaksuga.

Pakkumisel on ka märge, et üksnes mujalt ostetud köögitehnika paigaldus on eraldi

tasuna, aga mitte vähem kui 1000 krooni. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostjale

paigaldatud köögitehnika on mujalt ostetud, mistõttu tulenevalt hinnapakkumisest ei

ole tal ka õigust köögitehnika paigaldamise eest eraldi lisatasu nõuda.

4. Kostjalt tuleb välja mõista just 5699.40 krooni põhivõlana, sest hageja esindaja seletuse

kohaselt kohtuistungil on kostjal just selline osa müügipakkumisega kokku lepitud

hinnast tasumata, kuid kui arvele lisati paigalduse maksumus 2000 krooni, siis

vähendati seoses sellega mööbli hinda. Kostja ei ole hageja vastavale selgitusele vastu

vaielnud ja on ise nõustunud, et arvest on tasumata just see summa(lk 29).

5. Kostja poolt kohtule esitatud arve (lk 21) kohaselt on osaliselt tasumata arve esitatud

4. märtsil 2008.a ja arve tasumise tähtaeg on 3 päeva. Kostja ei ole sellisele

maksetähtajale vastu vaielnud. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna

pooled ei ole kokku leppinud teisti, siis tuleb viivise määraks lugeda VÕS § 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Hageja esitatud viivise arvestuse

kohaselt (lk 9) oli maksetähtaeg 8. märts 2008.a ja seega on nõue muutunud 5699.40

krooni osas sissenõutavaks alates 9. märtsist, millisest tähtpäevast alates kuni

kohtuotsuse tegemiseni 5. märts 2010. a on kostja olnud viivituses perioodil 9. märts

2008- 30. juuni 2009 479 päeva (viivisemäär aastas 9, 5 % ja 0,026% päevas) ja alates

1. juulist 2009 kuni 5. märtsini 2010 247 päeva (viivisemäär aastas 8 % ja 0,022%

päevas). Eeltoodut arvestades tuleb viivisena seisuga 5. märts 2010 kostjalt välja

mõista (479x0,026% 5699-st + 247x 0.022% 5699st) 1019.43 krooni ning viivis TsMS

§ 367 alusel protsendina põhinõudest alates otsuse tegemisest kuni põhinõude

täitmiseni.

6. TsMS § 163 lg-t 1, § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb

menetluskulud jaotada järgmiselt: hageja tasutud riigilõivust tuleb jätta kostja kanda

hagi rahuldatud osale vastav riigilõivu määr 1200 krooni, ülejäänud osas tuleb riigilõiv

jätta hageja enda kanda; muudest hageja menetluskuludest tuleb jätta 78, 6 % kostja ja

21, 4 % hageja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

7. Lähtudes TsMS § 405 lg-st 1 p 3, menetluskulude jaotusest ja hageja menetluskulude

taotlusest tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 1200 krooni. Hageja palub

välja mõista ka õigusabikulu, mille kohta ta on 15. veebruari 2010. a kohtuistungil arve

4/4

esitanud (lk 32). Arve on väljastatud R.P.Holding OÜ poolt Debitum Inkasso OÜ-le

16. detsembril 2009.a. juriidilise nõustamise, hagiavalduse koostamise ja esinduse eest

kohtus summas 2500 krooni (OÜ Heisand). Arve on allkirjastamata. Toimiku

materjalide kohaselt on hageja andnud Debitum Inkasso OÜ-le enda esindamiseks

üldvolituse edasivolitamise õigusega(lk 10). Debitum Inkasso OÜ on andnud

üldvolituse enda esindamiseks R.P. Holding OÜ-le, kelle juhatuse liige Raili

Pruusapuu on allkirjastanud algselt ka hagiavalduse. Volikirjadest ei nähtu, et Debitum

Inkasso hageja esindajana volitas R.P. Holdingut esindama ka hagejat. Hageja ja

Debitum Inkasso OÜ juhatuse liige on üks ja see sama isik Marko Kalme. Esimesel

kohtuistungil avaldas hageja juhatuse liige, et ta volitab Raili Pruusapuud kui R.P.

Holding juhatuse liiget esindama hagejat ja kiitis tagantjärele heaks ka kõik Raili

Pruusapuu poolt tehtud menetlustoimingud. Raili Pruusapuu on allkirjastanud

hagiavalduse füüsilise isikuna, mitte aga R.P. Holding OÜ kui esindaja juhatuse

liikmena. Nimetatud asjaoludel leiab kohus, et hageja menetluskulude kandmise

aluseks ei saa olla R.P. Holding OÜ arve Debitum Inkasso OÜ-le. Kohus leiab, et

hageja väidetud õigusabikulu ei ole TsMS § 138 lg-st 1, §-st 144, §-st 175 tulenevalt

menetluskulu, mis tuleks kostjalt välja mõista.

8. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik