2-09-39220/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-09-39220

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. O.K. hagi rahuldada osaliselt.

2. Suurendada Ida-Viru Maakohtu 04. märtsi 2004 kohtuotsusega nr. 2-1057/03 R.S.`ilt O.K. (S.) kasuks tütre E.S. (sünd. xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

3. Välja mõista R.S.`ilt (isikukood xxx, elukoht: xxx) O.K. (isikukood xxx, elukoht: xxx) kasuks elatis tütre E.S. (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 11.08.2008 summas

2 900 (kaks tuhat üheksasada) krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni tütre E.S. (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. 14.11.2017.a.

4. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada R.S.`i poolt elatisena makstud summasid.

5. Lõpetada Ida-Viru Maakohtu 04. märtsi 2004 kohtuotsuse nr. 2-1057/03 sundtäitmine.

6. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuasja number 2-09-39220 Otsuse tegemise aeg ja koht

03. märts 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi O.K. hagi R.S.`i vastu elatise suurendamise nõudes. Hagihind 17 100 krooni. Kohtuistungi toimumise aeg

15. veebruar 2010 Menetlusosalised

Hageja: Hageja esindaja:

Kostja:

O.K. (IK xxx, elukoht: xxx) Sergei Gromtsev (volikirja alusel)

R.S. (IK xxx, elukoht:xxx)

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

O.K. ja R.S.`i abielust on 14.11.1999.a. sündinud tütar E.S.. Ida-Viru Maakohtu 04. märtsi 2004 kohtuotsusega nr. 2-1057/03 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis lapse ülalpidamiseks summas 1 000 krooni kuus. Hageja esindaja esitas 11.08.2008 kohtusse hagi kostja vastu elatise väljamõistmise nõudes ja palub välja mõista elatis summas 3 500 krooni kuus (koos tulumaksuga). Hagiavalduse kohaselt kostja perekonda materiaalselt ei toeta ning laps on hageja ülalpidamisel. Hageja on hagiavalduses välja toonud lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste loetelu, mille kohaselt kulub lapse Elina ülalpidamiseks 5 680 krooni kuus. Hageja arvamuse kohaselt võimaldab kostja sissetulek (13 000-15 000 krooni) maksta elatist hageja poolt nõutavas suuruses, so, 3 500 krooni kuus.

25. augustil 2009 kohtule esitatud vastuses (tl. 22-24) kostja hagiga ei nõustunud. Kostja ei nõustunud nõutava elatise summaga, kuna seadusega ettenähtud elatise alammäär moodustab

2 175 krooni. Kostja ütluste kohaselt maksab ta regulaarselt lapsele kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatist. Peale selle saab kostja pidevalt tütrega kokku ja kulutab tütre peale täiendavalt umbes 500 krooni kuus (kostja on tasunud ekskursioonide eest 1 500 krooni, mänguasjade ja asjade eest 1 500 krooni aastas ja toit 250 krooni kuus). Seega täidab kostja oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Hageja elatisenõue 3 500 krooni kuus ei ole kostja väite kohaselt põhjendatud. Hageja sissetulek moodustab umbes 4 950 krooni kuus, seega ei ole hageja varaline seisund halvenenud. Kostja igakuine bruto-sissetulek on 10 128 krooni, neto-sissetulek moodustab 8 278.83 krooni. Kostja esitas kohtule tõendid oma sissetulekute ja kohustuste kohta (tl. 26-30). Kostja maksab hagejale elatist, peale selle on kostjal kohustused panga ees summas 1 994.36 krooni kuus. Kostjal on probleemid nägemisega, mille tõttu on kostjale vaja teha operatsioon, mille maksumus on 30 000-50 000 krooni, vastasel juhul võib kostja halva nägemise tõttu kaotada töö. Kostja arvamuse kohaselt on hageja poolt märgitud kulutused kunstlikult suurendatud, samuti ei ole hageja oma kulutusi tõenditega kinnitanud. Ülaltoodust lähtuvalt palus kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

08. septembril 2009 esitas hageja seisukoha (tl. 32-34) kostja 25.08.2009 vastusele. Hageja jääb seisukohale, et taotlus elatise suurendamiseks on põhjendatud. Hageja väitel maksis kostja elatist vähem, kui kohtuotsusega oli välja mõistetud ja kostjal tekkis hageja ees elatise võlgnevus, mis seisuga 31.07.2009 moodustas umbes 50 000 krooni. Seega ei vasta tegelikkusele kostja väide selle kohta, et ta regulaarselt maksis elatist tütre ülalpidamiseks. Samuti ei ole kostja osutanud oma vastuses märgitud täiendavat abi tütre ülalpidamiseks. Hageja ülalpidamisel on peale tütre Elina veel noorem tütar Ksenia, sündinud 05.02.2009. Hageja sissetuleku moodustab peretoetus 600 krooni ja vanemahüvitis 4 350 krooni, kokku

4 950 krooni kuus. Hageja on arvamusel, et kostja sissetulek võimaldab tal maksta elatist summas 3 500 krooni kuus, kostja laenukohustus on võetud tema isiklike vajaduste rahuldamiseks ning seda asjaolu ei saa lugeda kostja majanduslikku olukorda halvendavaks asjaoluks. Hageja esitas kohtule täiendavad dokumendid, mis tõendavad kostja võlgnevust elatise osas (tl. 35-45).

Hageja esitas 20. oktoobril 2009 kohtule taotluse täiendavate dokumentide lisamiseks toimiku materjalide juurde. Esitatud tõendid tõendavad seda, et laps Elina käib muusikakoolis ja keeltekursustel (tl. 47-49).

Kostja esitas 11. jaanuaril 2010 kohtule teate täitemenetluse kohta, millest selgub, et kostjal puudub 01.10.2009 seisuga võlgnevus elatise osas ning ülemaks moodustab 1 000 krooni (tl. 60).

KOHTUISTUNG

15. veebruari 2010 kohtuistungil palus hageja esindaja hagi rahuldada. Hageja kohtuistungile ei ilmunud ning palus asja arutada ilma tema osavõtuta. Esindaja sõnul esitas hageja hagi elatise suurendamiseks seoses sellega, et lapse vajadused on muutnud. Viru Maakohtu 04.03.2004 otsusega mõisteti kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 1000 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui seadusega ettenähtud miinimummäär. Sellest ajast on muutunud lapse vajadused, on muutunud hageja perekonnaseis ja kostja sissetulek. Miinimumelatis on summa, millega saab rahuldada lapse igapäevavajadused, lapse arenemiseks sellest ei piisa. Laps käib muusikakoolis, eestija inglise keele kursustel. See kõik toob kaasa lisakulutusi, muusikakool

125 krooni, eesti keele kursused 600 krooni, inglise keele kursused 480 krooni. Kokku moodustavad kulutused lapse ülalpidamiseks 5 680 krooni kuus. Elatise võlgnevus on praeguseks kostja poolt likvideeritud. Samas nähtub kostja poolt esitatud palgatõendist, et tema töötasu on üle 10 000 krooni, teisi ülalpeetavaid kostjal ei ole. Hageja esindaja on arvamusel, et kostja on võimeline maksma elatist 3 500 krooni kuus ning palus hagi rahuldada alates hagi esitamisest, so. alates 11.08.2009. Hageja esindaja palus arvestada, et maksukohuslasena tasub hageja elatiselt tulumaksu ning kui kohus rahuldab hagi hageja poolt nõutud suuruses, siis saabki hageja elatisena kätte 2 680 krooni. Esindaja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja arvamuse kohaselt ei vasta hageja poolt esitatud kalkulatsioon tegelikele kulutustele. Kostja arvamuse kohaselt ei pea laps algkoolis õppides käima eestija inglise keele kursustel, lapse ema võib ise lapsega tegeleda. Samuti on liialdatud teised kulutused (näiteks hügieenitarvetele, jalatsitele, jne). Kostja nõustus elatise maksmisega seadusega ettenähtud määras, so, 2 175 krooni kuus. Kostja sõnul moodustab tema neto-töötasu 7 000-8 000 krooni kuus, sellest summast maksab ta ka elatist. Kostja on uuesti abielus, rohkem lapsi tal ei ole. Kostja nõustub sellega, et muusikakoolis käimine on vajalik, keeltekursustega kostja nõus ei ole. Kostja teatel oleks ta nõus ka suurema elatisega, kui tema töötasu seda võimaldaks. Kostja teatas, et kohtub lapsega igal nädalal, seoses sellega on tal ka täiendavad kulutused – toidule, väljasõitudele. Kostja ei ole nõus sellega, et 50% tema netosissetulekust läheks lapsele elatiseks. Kostja nõustus hagiga summas 2 300 krooni, kostja teatel vastab see tema sissetulekule. Kostja töötasu suurus ei ole stabiilne, see sõltub tööpäevade arvust kuus. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, hageja esindaja ja kostja ütlustega kohtuistungil, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

PkS § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt alates 2008. aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.

E.S. sünnitunnistusest (t.l. 8) nähtub, et O.K. ja R.S. on E.S. vanemad. Rahvastikuregistri 20.07.2009 väljavõtte (tl. 12) kohaselt elab laps E.S. koos ema O.K.`ga. Ida-Viru Maakohtu

04.03. 2004 kohtuotsusega nr. 2-1057/03 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis lapse ülalpidamiseks summas 1 000 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui seadusega ettenähtud miinimummäär (tl. 9-11).

Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kohus peab vajalikuks märkida, et elatiselt tulumaksu maksval isikul säilib tuludeklaratsiooni esitamisel õigus tulumaksu tagastamisele vastavalt tulumaksuseaduse § 44, § 46.

Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagis esitatud nõude juurde ja palus hagi rahuldada, mõistes kostjalt välja elatis summas 3 500 krooni kuus alates hagi esitamisest, so alates 11.08.2009.

Kostja nõustus hagiga osaliselt, summas 2 300 krooni kuus. Kostja ei nõustunud elatise suurusega 3 500 krooni kuus, kuna see moodustab 50% tema neto-sissetulekust.

Hageja poolt esitatud konto väljavõtte (tl. 66-67) kohaselt moodustab hageja neto-sissetulek kokku 4 509 krooni kuus (peretoetus 600 krooni ja vanemahüvitis 3 909 krooni), hageja ülalpidamisel on kaks alaealist last – E. ja K.. Hageja poolt esitatud abielutunnistusest (tl. 13) nähtub, et hageja on abielus, seega osaleb hageja perekonna ülalpidamises hageja abikaasa O.K.. Lisaks hageja poolt saadavale peretoetusele ja vanemahüvitisele saab hageja igakuiselt ka elatist. Hageja poolt esitatud konto väljavõttest (tl. 64-65) nähtub, et alates 14.09.2009 on kostja maksnud elatist summas 2 175 krooni kuus, mis moodustab seadusega ettenähtud alammäära. Sellest lähtuvalt moodustab hageja neto-sissetulek 6 684 krooni (4 509+2175), millelt hageja kannab laste ülalpidamisega seotud kulud ja tasub kommunaalmaksed.

Kostja poolt esitatud palgatõendist (tl.30) nähtub, et kostja bruto-töötasu ajavahemikul 01.02.2009 – 31.07.2009 moodustas 60 768 krooni, millelt on maha arvestatud tulumaks summas 9 615 krooni, töötuskindlustus 794 krooni ja pensionikindlustus 686 krooni, kokku

11 095 krooni. Kostja 6 kuu neto-sissetulek moodustab 49 673 krooni, seega 8 278 krooni kuus. Lisaks sellele maksab 14.09.2009 elatist summas 2 175 krooni kuus (tl. 64-65). Seega moodustab kostjale elamiseks ja muude kohustuste täitmiseks jääv sissetulek 6 103 krooni. Kostja ütluste kohaselt on ta abielus, abikaasa töötab, seega osaleb ka kostja abikaasa perekonna ülalpidamisega seotud kulutuste kandmiseks. Teisi ülalpeetavaid kostjal ei ole.

Alates 14.05.2004. a kehtima hakanud PkS § 61 lg 4 redaktsiooni kohaselt, igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Alates 14.09.2009 on kostja maksnud elatist summas 2 175 krooni kuus, so, seadusega ettenähtud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 3 500 krooni kuus.

Kostja nõustus elatise maksmisega summas 2 300 krooni kuus. Kostja väitel on tal kohustused Swedbanga ees, laenulepingu nr. 07-105989-VL alusel moodustab igakuine makse 1 994.36 krooni ja laenulepingu nr. 09-067260-VL alusel moodustab igakuine makse summas 947.86 krooni, kokku moodustavad kohustused AS Swedbank ees 2 942.22 krooni (tl. 28-29; 61-62).

Kohus märgib, et kostja poolt võetud kohustuste tõttu ei pea kannatama lapse ülalpidamisega seotud huvid.

Kohus, lähtudes lapse vajadustest ja hageja ning kostja materiaalsest olukorrast, leiab, et hageja poolt esitatud hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus, tutvunud esitatud tõenditega, on arvamusel, et elatise nõue summas 3 500 krooni on ebamõistlikult suur ja koormav kostjale.

Hageja esindaja on märkinud, et hageja tasub elatiselt tulumaksu vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1. Samas märgib kohus veelkord, et hagejal kui tulumaksu maksval isikul säilib tuludeklaratsiooni esitamisel õigus tulumaksu tagastamisele vastavalt tulumaksuseaduse § 44, § 46.

Hageja poolt kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja on hagejale kandnud elatisena

2 175 krooni, seega ei ole hageja tõendanud, et ta on saadud elatiselt tasunud tulumaksu.

Kostja poolt esitatud palgatõendist lähtuvalt ei ole tööandja kostjalt elatist maha arvestanud, seega on hagejale makstud elatiselt tasunud tulumaksu kostja.

Hageja on märkinud, et kulutused lapsele moodustavad 5 680 krooni kuus, seega 50% antud kulutustest moodustab 2 840 krooni. Kuna hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu hageja poolt tulumaksu tasumine saadud elatiselt, rahuldab kohus hagi summas 2 900 krooni.

Kohus, võttes arvesse lapse vajadusi ja hageja ning kostja materiaalset olukorda, rahuldab hagi elatise nõudes osaliselt, summas 2 900 krooni kuus ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 11.08.2009 summas

2 900 krooni kuus, kuni tütre E.S. (sünd. 14.11.1999) täisealiseks saamiseni, s.o. 14.11.2017.a. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada R.S.`i poolt elatisena makstud summasid.

Hagi rahuldatakse ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi.

Johannes Külaots Kohtunik