2-09-27760/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Määruse tegemise aeg ja koht

03. märts 2010, Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi Swedbank Liising AS hagi Eisentec OÜ ja Andrei Altuhhov vastu võlgnevuse 121 383.80 krooni nõudes Tsiviilasja number 2-09-27760 Menetlustoiming tsiviilasja üleandmine kohtualluvuse järgi Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Swedbank Liising AS (endine nimi AS Hansa Liising Eesti), rk 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn hageja esindaja Silva Kark, silva.kark@swedbank.ee kostja 1 Eisentec OÜ, rk 11289937, asukoht Ropka 12a-49, Tartu kostja 2 Andrei Altuhhov RESOLUTSIOON

1. Anda üle Harju Maakohtule kohtualluvuse järgi tsiviilasi nr 2-09-27760 (Swedbank Liising AS hagi Eisentec OÜ ja Andrei Altuhhov vastu võlgnevuse 121 383.80 krooni väljamõistmiseks).

2. Tsiviilasi anda Harju Maakohtule üle, kui määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud või kui määruse peale esitatud määruskaebus on jäetud rahuldamata.

3. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Swedbank Liising AS esitas 12.06.2009.a Tartu Maakohtule hagi Eisentec OÜ ja Andrei Altuhhov vastu 121 383.80 krooni väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 14.08.2009.a määrusega.

TsMS § 74 lg 2 sätestab, et kui hagi esitatakse kostja eluvõi asukoha järgi või erandliku kohtualluvuse järgi, arutatakse asja kohtumajas, mille tööpiirkonnas on kostja eluvõi asukoht või koht, mille järgi määratakse erandlik kohtualluvus.

TsMS § 69 lg 4 kohaselt määratakse erandliku kohtualluvusega kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Vastavalt TsMS § 104 lg-le 1 võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandusvõi kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandusvõi kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. TsMS § 104 lg 4 kohaselt on kokkulepitud kohtualluvus erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Vastavalt TsMS § 76 lg 1 teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi, kui kohus avastab pärast avalduse menetlusse võtmist, et asi ei allu sellele kohtule.

Kostja 2 viitas kirjalikus vastuses TsMS §-le 71 ja märkis, et seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe. Kohtualluvuse kokkulepe on kokkulepe lahendada vaidlus kindlas kohtus. Hageja ja Kostja 1 vahel 03.04.2007.a sõlmitud liisingulepingu nr 0158207L p 17.2 kohaselt kuulub vaidluse lahendamine Harju Maakohtu pädevusse. Hageja ja Kostja 2 vahel 03.04.2007.a sõlmitud käenduslepingu nr 0158207L p 7 kohaselt kuuluvad läbirääkimiste teel lahendamata vaidlused lahendamisele Harju Maakohtus.

Kohus leiab, et kuivõrd käesolev vaidlus on seotud poolte majandustegevusega ning pooled ei ole kokku leppinud, et nendevahelises lepingus kokkulepitud kohtualluvus Harju Maakohtule ei ole erandlik, siis tuleb käesolevas asjas kohaldada erandliku kohtualluvuse reeglit ning asi saata Harju Maakohtule läbivaatamiseks pooltevahelise kohtualluvuse kokkuleppe tõttu.

Kohtunik