2-09-42205/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-42205 Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuistungi toimumise aeg

22. veebruar 2010. a Kohtuasi

Tsiviilasja hind L.J. hagi S.J.i vastu elatise nõudes

19 525 krooni Menetlusosalised Hageja:

Kostja: L.J. (IK xxx; elukoht: xxx

S.J. (IK xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista S.J.`ilt L.J. kasuks elatis alaealise tütre J.J. (IK xxx) ülalpidamiseks alates 24. augustist 2009 kuni tütre täisealisuseni, s. o. kuni 22. detsembrini 2019. a igakuise elatusrahana 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses kostja S.J.i kanda.

EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud

L.J. ja S.J. abiellusid 15.07.2000.a. Abielust on sündinud 22.12.2001. a tütar J.J., kes on käesoleval ajal 8 aastane. Poolte abielusuhted lõppesid 26.08.2008.a.

II Hagiavaldus

24.08.2009. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks tütre ülalpidamiseks. Hageja taotleb elatist lapse ülalpidamiseks seadusega kehtestatud miinimummääras, s.o. 2175 krooni kuus. Hagiavaldusele kohaselt on laps hageja ülalpidamisel ning kostja last materiaalselt ei toeta.

III Kostja vastus

Kostja esitas 16.09.2009 hagiavaldusele vastuse, mille kohaselt ta ei keeldu tütre ülalpidamiseks elatise maksmisest. Kuid praegu ei saa ta seda teha, kuna ta ei tööta ja otsib tööd.

IV Kohtuistung

Hageja jäi nõude juurde ning taotles elatise väljamõistmist seadusega ette nähtud miinimummääras summas 2175 krooni. Hageja selgitas, et peale hagi esitamist on kostja mõnel korral andnud 100 või 200 krooni. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest.

Kostja selgitas, kuna ta on töötu, siis oleks ta nõus elatist maksma alates sellest ajast, kui ta leiab endale töökoha. Last on toetanud vastavalt oma võimalustele.

V Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus on tuvastanud, et poolte abielust on 22. detsembril 2001 sündinud tütar J.J.. Laps on hageja ülalpidamisel. Hageja on töötu.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2).

PkS § 61 lg 4 järgi peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, s.t mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad PkS § 61 lg 5 ja 6. Muu hulgas on PkS § 61 lg 6 p 1 järgi elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus ning § 61 lg 6 p 3 alusel muu kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjus. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimummäära või jätta elatis välja mõistmata. Kostja kohtule andmeid tööhõiveametis töötuna registreerimise kohta esitanud ei ole. Kostjal teisi alaealisi lapsi peale poolte ühise tütre ei ole. Seega puuduvad kostjal PKS §

61 lg 5 ja lg 6 sätestatud asjaolud, mis annaksid kohtule alust elatist vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse

Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudes väljamõistetud elatise suurust muuta (PkS § 61 lg 3, TsMS § 459)

Lähtuvalt PkS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja esitas hagi kohtule 24. augustil 2009. a.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks alates 24. augustist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 2175 krooni.

Menetluskulud

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Helgi Vinni Kohtunik