3-10-524/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

2. märtsil 2010. a, Tallinn

Haldusasja number

3-10-524

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlused

seada kohtulikud hüpoteegid, üldsummas 1 887 663 krooni A.

P. nimel registrisse kantud kinnisasjadele jaotades see

iseseisvate kohtulike hüpoteekidena: registriosa nr xxxxxxxx,

elamumaa Harjumaa, Viimsi vald, xxxxxxxxx, suurusega 1997

m2 (kaasomandist ½ J.V.), summas 887 663 krooni; registriosa

nr

xxxxxxxxx,

elamumaa

Harjumaa,

Kuusalu

vald,

xxxxxxxxxx, suurusega 3661 m2 (kaasomandist ½ J.V.)

summas 1 000 000 krooni ning seada kohtulik hüpoteek

summas 1 887 663 krooni S. K. nimel registrisse kantud

registriosale nrxxxxxxxx, korteriomand, Tallinn, xxxxxxxxxx,

üldpinnaga 49,4 m2

Resolutsioon

1. Rahuldada

Maksu- ja

Tolliameti

Põhja

maksu-

ja

tollikeskuse

taotlus

haldustoiminguks loa andmiseks.

2. Seada kohtulikud hüpoteegid, üldsummas 1 887 663 krooni A.P.i (isikukood

xxxxxxxxxxx) nimel registrisse kantud kinnisasjadele jaotades selle iseseisvate

kohtulike hüpoteekidena:

2.1. registriosa nr xxxxxxxx, elamumaa Harjumaa, Viimsi vald, xxxxxxxxx, suurusega

1997 m2 (kaasomandist ½ kuulub J.V.ele), summas 887 663 krooni.

2.2. registriosa nr xxxxxxxx, elamumaa Harjumaa, Kuusalu vald, xxxxxxxxxxx,

suurusega 3661 m2 (kaasomandist ½ kuulub J.V.ele), summas 1 000 000 krooni.

3. Seada kohtulik hüpoteek, summas 1887 663 krooni S.K.i (isikukood xxxxxxxxxxx)

nimel

registrisse

kantud

registriosale

nr

xxxxxxxxxx,

korteriomand,

Tallinn,xxxxxxxxxxx, üldpinnaga 49,4 m2.

4. Saata kohtumääruse ärakiri Harju Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemiseks

ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib loa taotleja esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud

kohtu kaudu 10 (kümne) päeva jooksul arvates määruse

ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast (HKMS § 30 lg 2 p

1; § 471 lg 1).

ASJAOLUD JA TAOTLUSE ESITAJA SEISUKOHT

1. 01.03.2010 saabus Tallinna Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

(edaspidi PMTK) taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. PMTK palub seada

kohtulikud hüpoteegid üldsummas 1 887 663 krooni A.P.i nimel registrisse kantud kinnisasjadele

jaotades selle iseseisvate kohtulike hüpoteekidena: registriosa nr xxxxxxxxx, elamumaa

Harjumaa, Viimsi vald xxxxxxxxxxxx, suurusega 1997 m2, kaasomandist ½ J.V. summas

887 663 krooni; registriosa nr xxxxxxxx, elamumaa Harjumaa, Kuusalu vald, xxxxxxxxxx,

suurusega 3661 m2, kaasomandist ½ J.V., summas 1 000 000 krooni. Samuti palus PMTK seada

kohtulik hüpoteek, summas 1 887 663 krooni S.K.i nimel registrisse kantud registriosale nr

xxxxxxxx, korteriomand, Tallinn, xxxxxxxxxx, üldpinnaga 49,4 m2. Taotluse esitamise aluseks

on maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega,

edaspidi MKS) § 136¹ lg 1, mille kohaselt juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel

tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks

või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud

täitetoimingud.

2. Taotleja koostas 29.05.2009 OÜ-le Acova (registrikood 10757827) maksuotsuse nr 12-5/232.

Maksuhaldur kontrollis äriühingu käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse

ja kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust

perioodil jaanuar 2006 kuni detsember 2006 (kaasa arvatud). Hinnates kõiki revisjoni käigus

kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses jõudis maksuhaldur seisukohale, et OÜ Acova

osales teadlikult maksupettuses, kajastades raamatupidamises OÜ Tevooro fiktiivseid arveid ja

tehes arvete alusel maksuvabalt väljamakseid. Jõustunud maksuotsuses tuvastas maksuhaldur

OÜ Acova poolt edastatud dokumentidele, antud seletustele ning kolmandatelt isikutelt saadud

tõenditele tuginedes, et alltöövõtu korras ei ole OÜ Tevooro osutanud ehitusteenuseid OÜ-le

Acova. Kontrollimise käigus kogutud tõendid annavad alust väita, et töid objektidel teostas OÜ

Acova oma tööjõuga või siis kaasas selleks vormistamata tööjõudu. Lähtudes eeltoodust ei kuulu

perioodi jaanuar-november 2006. a eest OÜ Tevooro arvetel näidatud sisendkäibemaks summas

656 799,40 krooni sisendkäibemaksu hulgas deklareerimisele. Samuti puuduvad OÜ-l Acova

raamatupidamise dokumendid, mis tõendavad OÜ-le Tevooro teostatud väljamaksete, summas 4

305 684,97 krooni seotust äriühingu ettevõtlusega. Kontrollimisel selgus, et väljamaksed on

tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel

näidatud müüjaga ei leidnud kinnitust. Tasumiseks kuuluvat arvet, mille taga tegelikkuses

puudub reaalne tehing, ei saa lugeda raamatupidamise algdokumendiks. Maksuhaldur tuvastas, et

OÜ Acova juhatuse liikmeteks perioodil 01.01.2006 kuni 31.12.2006 olid A.P. ja S.K..

Maksuotsusega nr 12-5/521 määrati OÜ-le Acova tasumiseks 1 942 913 krooni, s.h käibemaksu

656 799 krooni ning tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 1 286 114 krooni. Taotleja

kinnitab, et jõustunud maksuotsustega on tuvastatud A.P.i ja S.K.i osalemine maksupettuses.

Riigikohus on oma lahendis 3-3-1-62-06 sedastanud, et maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil

tehtud tehing või toiming saab oma olemuselt olla ainult tahtlik.

3. Taotleja teostas OÜ Acova maksuvõla sissenõudmiseks toiminguid. 19.10.2009 tegi

maksuhaldur taotluse keelumärke seadmiseks OÜ Acova omandis olevale kaubikule Mercedes-

Benz Vito 108 CDI ja haagisele RESPO 751. 19.10.2009 tegi maksuhaldur korralduse nr 13-

2.7/42293 AS-le Swedbank, OÜ Acova arvelduskontode arestimiseks ning rahaliste vahendite

ülekandmiseks maksuhaldurile, summas 1 913 749,79 krooni. AS Swedbank teavitas, et OÜ

Acova arvelduskonto saldo on 8,37 krooni. Nimetatud toimingute tulemusel rahalisi vahendeid

laekunud ei ole ning äriühingul oleva vara arvelt on maksuvõla sissenõudmine võimatu.

29.10.2009 tegi maksuhaldur taotluse nr 13-5/1661 kohtutäitur Katrin Velletile OÜ Acova

maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse algatamiseks, summas 1 880 911,79 krooni.

Sissenõudmistoimingute tulemusena ei ole maksuvõla katteks rahalisi vahendeid laekunud.

Maksuhaldur on tuvastanud, et andmete alusel e-kinnistusraamatust ja Ehitisregistrist, ei oma

OÜ Acova registervara. Vastavalt Patendiameti elektroonilisele andmebaasile ei ole OÜ Acova

nimel registreeritud kaubamärke, patente või leiutisi. X-tee kaudu ligipääsetavast Eesti Riikliku

Autoregistri andmebaasist nähtub, et OÜ Acova omab kaubikut Mercedes-Benz Vito 108 CDI ja

haagisele RESPO 751. Nimetatud varale on maksuhalduri 19.10.2008 taotluse alusel kantud

registrisse võõrandamise keelumärge. Väljatrükid registritest on toodud lisades 2-4. OÜ Acova

maksuvõlga ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul sisse nõuda ning OÜ Acova ei oma rahalisi

vahendeid ega piisavas väärtuses registervara. Taotleja algatas A.P.i ja S.K.i suhtes

maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel.

Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude nimetatud isikute vastu, tasuda OÜ Acova

maksuotsustest tulenev maksuvõlg, mis seisuga 19.02.2010 on 1 887 663,94 krooni. A.P. ja S.K.

on äriühingu juhatuse liikmetena osalenud maksupettuses, mille eesmärgiks oli osutamata

teenuste kohta väljastatud arvete kajastamisega OÜ Acova raamatupidamises saada isiklikku

kasu, mille saamine on jõustunud maksuotsusega tõendatud. Arvestades muuhulgas A.P.i ja

S.K.i varasemat käitumist on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata

jätmisel asuvad isikud sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku

vara.

4. Kuigi MKS § 1361 sätestab maksuhalduri õiguse küsida täitmist tagava toimingu sooritamiseks

luba, on võimalus ka, et halduskohus seab oma pädevusest lähtuvalt hüpoteegi. Taotleja on

tuginenud Tallinna Halduskohtu 24.11.2009 määrusele nr 3-09-2696, kus kohus on selgitanud

seadusandja eesmärgina täitetoimingute kiire sooritamise võimalikkuse olukorras, kus on

tekkinud põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane võib tekitada enda maksejõuetuse.

Nimetatud määruses on kohus asunud seisukohale, et sätet tuleb tõlgendada selliselt, et

halduskohtul on volitus loataotluse rahuldamisel valitud täitetoimingu tegemiseks. Kohus on

lisanud: “et isegi kui tõlgendada sätet teistpidi ning panna maksuhaldurile kohustus pöörduda

eraldiseisvalt maakohtu poole täitetoimingu tegemiseks peale halduskohtu poolt loa andmist,

tekitab see sellisel juhul küsimuse maakohtu kaalutulusõigusest täitetoimingu tegemise

otsustamisel. Olukorras, kus halduskohus on juba kontrollinud täitetoimingu vajalikkust ja

õiguspärasust, ei jääks maakohtul üle muud kui täitetoiming sooritada.” Nimetatud seisukohta on

Tallinna Halduskohus toetanud ka 11.12.2009 määruses nr 3-09-2960. Tuginedes eeltoodule on

taotleja seisukohal, et menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt ning pädevust omades võib

Tallinna Halduskohus täitmist tagava toimingu sooritada ning vastava määruse maakohtule

kande tegemiseks edastada.

5. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud

täitetoimingud, kui A.P. ja/või S.K. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt

suuruses 1 887 663 krooni ja valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. MKS § 136¹

lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui

maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise

tagamiseks,

lõpetab

maksuhaldur

täitetoimingu

hiljemalt

kahe

tööpäeva

jooksul.

Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 3631 sätestab, et kui kohtulik hüpoteek seatakse omaniku

mitmele kinnisasjale, jagatakse vastav nõue kinnisasjade vahel võlausaldaja poolt määratud

osades. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27.01.2010 kohtumääruses nr 3-2-1-162-09 sedastanud,

et kuigi AÕS § 3631 sätestab nõude jaotamise mitme kinnisasja vahel, mitte kohtuliku hüpoteegi

summa jaotamise, langevad kohtuliku hüpoteegi aktsessoorsuse tõttu kinnisasjadele seatavate

kohtulike hüpoteekide summad kokku nõude jaotatud summadega. Seega kantakse kohtuliku

hüpoteegi summadena kostja kinnisasjade kohta sisse need summad, mida sissenõudja on

taotlenud nõude jaotamisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 29 lõike 1 kohaselt seadusega sätestatud

juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab

haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks). HKMS § 29 lõike 2 kohaselt

taotluse või avalduse loa andmiseks esitab selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik

(edaspidi taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks

vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste

esitamist. Vastavalt HKMS § 29 lõikele 3 isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist

otsustakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel. Maksukorralduse seaduse § 1361

maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses maksukohustuslase poolt

seletuse esitamist ette ei näe. HKMS § 29 lõike 4 kohaselt vaatab halduskohtunik taotluse läbi ja

otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui

seadus ei näe ette teisiti. Kuna seadusest ei tulene ka kohustust otsustada asi kohtuistungil,

otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

7. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus

vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on piisaval määral põhjendatud. Kohtule on esitatud ka

taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja põhistused. Jõustunud maksuotsusega nr. 12-5/521

määrati OÜ-le Acova tasumiseks 1 942 913 krooni, tuvastades ühtlasi OÜ Avoca juhatuse

liikmete A.P.i ja S.K.i osalemise maksupettuses. MKS § 96 lg 1 võimaldab maksuhalduril

vastutusotsusega maksuvõlga sisse nõuda kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab

maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Nähtuvalt kohtule esitatud

taotlusest teostas taotleja toiminguid OÜ Acova maksuvõla sissenõudmiseks, pöördudes

taotlusega kohtutäitur Katrin Velleti poole täitemenetluse algatamiseks. Sissenõudmistoimingute

tulemusena ei ole maksuvõla katteks rahalisi vahendeid laekunud. OÜ Acova arveldusarve saldo

on 8,37 krooni. Taotleja algatas A.P.i ja S. K. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on

vastutusotsuse koostamine. Arvestades asjaolu, et maksumenetlus ei ole veel A.P.i ja S. K.

suhtes lõppenud ning võttes arvesse ka võimaliku kohtumenetluse pikkust ning isikute osalemist

maksupettuses, on põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või

kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti

täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Seega on taotlus põhjendatud ning tuleb

rahuldada.

8. Maksukorralduse seadusesse lisati MKS § 1361 alles 01.01.2009 redaktsiooniga. Vastavalt

seletuskirjale on sellise seaduse sätte lisamist põhjendatud sellega, et väga harvad ei ole

juhtumid, kus maksukohustuslane alustab kohe pärast maksukontrollist teada saamist enda

maksejõuetuse tekitamist. Maksumenetluse käigus end maksevõimetuks muutnud isik tähendab

riigile vaid kulusid ja seda nii maksumenetluses kui hilisemas kohtumenetluses. Lisaks

mõttetutele kulutustele tähendab antud olukord ka reaalset ohtu ühetaolise maksustamise

põhimõtte rakendamisele maksuõiguses. Seega on mõttetute kulutuste ennetamiseks ja ühetaolise

maksustamise tagamiseks vajalik täitetoimingute sooritamise võimaluse tagamine ka enne

maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse kindlaksmääramist. Täitetoimingu

sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist on võimalik juhtumil, kui

maksumenetluse ajal tekib maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse tegemist

võib maksuotsuse sundtäitmine just maksukohustuslase enda tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Täitetoimingute sooritamine enne maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse kindlaksmääramist on käesoleva regulatsiooni kohaselt võimalik üksnes

läbi halduskohtu, täpsemalt pärast halduskohtust haldustoimingu sooritamiseks loa saamist.

Kohtu kaasamine välistab täitevvõimu omavoli ning tagab maksuhalduri otsustuse sõltumatu

kontrolli. Seega on seadusandja pidanud eraldiseisvaks eesmärgiks täitetoimingute kiire

sooritamise võimalikkuse olukorras, kus on tekkinud põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane

võib tekitada enda maksejõuetuse.

9. MKS § 1361 lg 1 kohaselt võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja

teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51

sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 1–51 sätestavad, et maksuhalduril on õigus taotleda

kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse, taotleda ehitise kui vallasasja

käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse, taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke

kandmist

vastavasse

registrisse,

taotleda

laeva

käsutamise

keelumärke

kandmist

laevakinnistusraamatusse, anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks

vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule ning taotleda hüpoteegi seadmist

kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse

kantud õhusõidukile. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kohtuliku hüpoteegi seadmine A.P.i

nimel registrisse kantud kinnisasjale, registriosa numbriga xxxxxxxxx, elamumaa, Harjumaa,

Viimsi vald xxxxxxxxxxx, suurusega 1997 m2, summas 887 663 krooni ning registrisse kantud

kinnisasjale, registriosa nr xxxxxxxxx, elamumaa, Harjumaa, Kuusalu vald, xxxxxxxxxx,

suurusega 3661 m2, summas 1 000 000 krooni, on põhjendatud. Samuti on põhjendatud ka

kohtuliku hüpoteegi seadmine summas 1 887 663 krooni S.K.i nimel registrisse kantud

registriosale nr xxxxxxxxx, korteriomand, Tallinn, xxxxxxxxxxxx, üldpinnaga 49,9

m2..Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 388 lg 3 sätestatu kohaselt kantakse kohtulik

hüpoteek kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse või tsiviilõhusõidukite registrisse

hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Hageja taotlusel edastab kohus

määruse TsMS § 387 lg 2 sätestatud korras ise kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks. Hüpoteek

tekib sissekandmisega.

Tiina Pappel

kohtunik