2-09-71905/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. märts 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-71905

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi ID vastu 35 854,04 krooni ja viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

29 584,47 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Swedbank AS (endine ärinimi AS Hansapank) (

Hageja volitatud esindaja Elis Vija

Kostja ID(isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista ID 35 854,04 (kolmkümmend viis tuhat kaheksasada viiskümmend

neli krooni 4 senti) krooni Swedbank AS-i kasuks.

3. Välja mõista ID viivis protsendina põhinõudest (29 584,47 krooni) kuni põhinõude

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates 31.12.2009

Swedbank AS-i kasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud ID kanda.

2. Välja mõista ID menetluskulu 6 297,01 (kuus tuhat kakssada üheksakümmend

seitse krooni ja 1 sent) krooni Swedbank AS-i kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100

000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või

Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-is (konto nr

221013921094), viitenumber 3100057358.

Selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Swedbank AS esitas 31.12.2009 hagi ID vastu 35 854,04 krooni saamiseks. Nõue tuleneb AS-

i Hansapank (nüüd Swedbank AS) ja kostja vahel sõlmitud partner krediitkaardi kasutamise

lepingust,

mille

alusel

andis

hageja

kostja

kasutusse

Partner

Krediitkaardi

nr

xxxxxxxxxxxxxxxx krediidilimiidiga 5 000 krooni ning 13.03.2007 hageja ja kostja vahel

sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust , mille alusel andis hageja kostjale laenu summas

25 000 krooni. Kostja ei täitnud oma kohustusi hageja ees, millega rikkus lepingute tingimusi.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse esitamise nõue on 09.02.2010 kostjale isiklikult üle antud. Kostja vastust 20 päeva

jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud partner krediitkaardi kasutamise lepingust ja 26.05.2007

hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust nähtub, et poolte vahel on

võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 järgi krediidiandja võib osamaksetena tagastatava

krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija

on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus-

või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi

maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu

rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tuginedes eeltoodule

leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele 35 854,04 krooni, millest põhinõue on 29 584,47 krooni ja kõrvalnõuded

6 269,57 krooni.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 31.12.2009 tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 29 584,47 krooni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 6 297,01 krooni järgmiselt:

297,01 krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ning 6 000 krooni riigilõivu hagi

esitamisel.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud

juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva

seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud

hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-08-58808 Swedbank AS-i maksekäsu

kiirmenetluses ID vastu 32 987,81 krooni saamiseks, on kohus 23.11.2009 määrusega jätnud

maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Hageja on

hagiavalduses märkinud, et sai nimetatud määruse kätte 04.12.2009. Seega vastavalt TsMS

§ 478 lg 3 ja TsMS § 466 lg 3 jõustus määrus 04.12.2009. Käesolevas asjas on hagiavaldus

kohtule esitatud 31.12.2009, seega ühe kuu jooksul.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduselt

tasutud riigilõiv 297,01 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 6

000 krooni, kokku 6 297,01 krooni.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava avalduse esitanud.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Viivi Villemson