3-09-3124/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. märts 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-09-3124

Haldusasi

Akkord Est OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 12. septembri 2009 otsuse

nr 12.2-3/5745-4 tühistamise ning taotluse uueks

läbivaatamiseks kohustamise nõuetes.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Akkord Est OÜ

Esindaja: juh. liige Tatjana Semjonova

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Akkord Est OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata otsuse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS §

28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT

1. OÜ Akkord Est esitas 11. juunil 2009 Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele

(edaspidi PMTK või vastustaja) avalduse enda registreerimiseks käibemaksukohustuslasena.

Maksuhaldur jättis selle avalduse 21. septembri 2009 otsusega nr 12.2-3/5745-4 rahuldamata,

asudes seisukohale, et Akkord Est OÜ ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole

piisavalt tõendatud. Maksuhaldur leidis, et kaebuse esitaja poolt esitatud erinevad ettevõtlusega

tegelemist puudutavad dokumendid on omavahel vastuolus ning samuti ei ole Akkord Est OÜ-l

töötajaid, kes saaksid juhatuse liikme poolt väidetud töid sellises mahus teostada. Maksu- ja

Tolliameti 26. novembri 2009 vaideotsusega nr. 6-1/501-4 jäeti rahuldamata Akkord Est OÜ

vaie.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

2. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses taotleb Akkord Est OÜ maksuhalduri 21. septembri

2009 otsuse tühistamist ning maksuhalduri kohustamist käibemaksukohustuslasena registreerimise

avalduse uueks läbivaatamiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ettevõtlusega tegelemine oli tema

puhul piisavalt tõendatud ning käibemaksukohustuslasena registreerimisest keeldumine alusetu.

Kaebuse esitaja selgitab, et esitas maksuhaldurile 01. juuli 2009 lepingu alltöövõtjaga Fenster

Alumiinium OÜ-ga, mille esemeks oli Adavere Põhikooli klaasfassaadi valmistamine ja

paigaldamine. Samas selgitab kaebuse esitaja, et kuna tema näol on tegemist uue ettevõttega,

ei saanud ta maksta Fenster Alumiinium OÜ-le ettemaksu ega garanteerida tasumist, ent

kuivõrd Fenster Alumiinium OÜ ei soovinud tasu mittesaamisega riskida, tühistas ta

alltöövõtulepingu. Asjakohatuks peab kaebuse esitaja maksuhalduri väidet, et Fenster

Alumiinium OÜ esindaja ei olnud selle äriühingu juhatuse liige, kuna kõiki tehinguid saab

teha ka volitatud esindaja, ent volituse olemasolu maksuhaldur ei kontrollinud.

3. Samuti märgib kaebuse esitaja, et 01. juunil 2009 sõlmisid Akkord Est OÜ ja Euro-Baltic

Holding OÜ alltöövõtulepingu, mille esemeks oli Adavere Põhikooli üld- ja eritööd. Kaebuse

esitaja selgitab, et selle lepingu ese oli laiem, kui Fenster Alumiinium OÜ-ga sõlmitud

lepingus, kuid sisaldas ka klaasfassaadi teostamist. Kaebuse esitaja väitel on selle lepingu

alusel koostatud ka üleandmise-vastuvõtu aktid, alltöövõtja on esitanud arved ja need on

tasutud, samuti on kaebuse esitaja tasunud kõik riiklikud maksud. Kaebuse esitaja selgitab, et

sisuliselt tühistati leping kaebuse esitaja ja Fenster Alumiinium OÜ vahel ning sõlmiti uus

leping kaebuse esitaja ja Euro-Baltic Holding OÜ vahel, kes omakorda sõlmis lepingu Fenster

Alumiinium OÜ-ga. Kaebuse esitaja väitel ei olnud kohtumisel maksuhalduriga lepingud veel

kirjalikult vormistatud, mistõttu neist ei saanud rääkida kui kindlalt allkirjastatutest.

4. Kaebuse esitaja rõhutab, et KMS § 2 lg 2 kohaselt on ettevõtlus isiku iseseisev

majandustegevus olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Samuti viitab ta Riigikohtu

otsusele haldusasjas nr 3-3-1-26-02 ning leiab, et antud juhul tekkis käive nii RPP Group OÜ

(tellija) ja Akkord Est OÜ (töövõtja) vahel, kui ka Akkord Est OÜ (tellija) ja Euro-Baltic

Holding OÜ (alltöövõtja) vahel.

5. Asjakohatuks peab kaebuse esitaja seisukohta, et Akkord Est OÜ-l puuduvad töötajad,

kuivõrd kaebuse esitaja ei ole kunagi väitnud, et ta oleks neid töid teostanud oma töötajatega,

vaid ostus tööd sisse ja müüs edasi, ent seegi on ettevõtlus KMS § 2 lg 2 mõistes.

6. Kaebuse esitaja toob ka välja, et võttis ühendust Euro-Baltic Holding OÜ juhatuse

liikmega, kelle väitel ei ole ta maksuhalduri korraldust nr 12.2-3/5745-3 saanud ning õige ei

saa olla maksuhalduri väide, et ta ei ole telefoni teel kättesaadav.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus leiab, et Akkord Est OÜ kaebus ei ole

põhjendatud ning palub see rahuldamata jätta. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja andis

maksuhaldurile vastuolulisi selgitusi ning tõendeid oma ettevõtluse kirjeldamisel, millest tekkis

põhjendatud kahtlus, et kaebuse esitaja ettevõtlusega ise siiski ei tegele ning selle kahtluse

kontrollimiseks nõuti täiendavaid selgitusi ning tõendeid. Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et

01. juulil 2009 esitati maksuhaldurile dokumendid, mille kohaselt oli kaebuse esitaja alltöövõtjaks

Fenster Alumiinium OÜ, kuid hiljem selgus, et juba 01. juunil 2009 on sõlmitud leping Euro-

Baltic Holding OÜ-ga samal objektil tööde teostamiseks ning leping Fenster Alumiinium OÜ-ga

on annulleeritud. Maksuhalduri väitel on arusaamatu, miks ei esitatud Euro-Baltic Holding OÜ-ga

01. juunil 2009 sõlmitud lepingut 01. juulil 2009 toimunud kohtumisel ega sellest ka räägitud.

8. Vastustaja selgitab ka, et pöördus täiendava teabe saamiseks Euro-Baltic Holding OÜ poole,

ent see äriühing korraldusele ei reageerinud ega vastanud ka telefonile. Vastustaja hinnangul on

tõendamata ka kaebuse esitaja väide, et ta võttis ühendust Euro-Baltic Holding OÜ juhatuse

liikmega, kes ei ole väidetavalt korraldust kätte saanud. Maksuhalduri väitel jääb arusaamatuks, et

kui kaebuse esitajal on tungiv soov tekkinud küsimus lahendada, siis miks ei ole Euro-Baltic

Holding esindaja peale väidetavat kaebuse esitajaga suhtlemist ja korraldusest teada saamist

maksuhalduri poole pöördunud.

9. Viimaks selgitab vastustaja, et ei ole antud juhul kahtluse alla seadnud nimetatud objektil tööde

tegemist, vaid on leidnud, et tõendamata on kaebuse esitaja osalus selles. Samuti märgib

vastustaja, et juba 26. novembri 2009 vaideotsuses nr 6-1/501-4 viidati kaebuse esitaja

võimalusele esitada koos täiendavate tõendite ja ettevõtlusega seonduvate asjaolude selgitustega

uus avaldus enda käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks ning juhiti tähelepanu sellele,

millised aspektid vajavad täpsustamist ning millised vastuolud tuleb kõrvaldada. Vastustaja väitele

ei ole kaebuse esitaja nimetatud avaldust esitanud ning vastavad põhistused puuduvad ka

kaebuses.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses

seoses, leiab kohus, et Akkord Est OÜ kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta.

Maksuhalduri kahtlus, et kaebuse esitaja tegelikult ettevõtlusega ei tegele, oli kaebuse esitaja

käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse läbivaatamisel kogutud tõendite ning

ilmnenud asjaolude pinnalt põhjendatud ja kuivõrd kaebuse esitaja ei ole esitanud seda kahtlust

hajutavaid ning ettevõtlusega tegelemist täiendavalt kinnitavaid tõendeid, on maksuhaldur õigesti

asunud seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud ettevõtlusega tegelemist. Kohus leiab, et

maksuhaldurile ei saa ette heita tõendite kogumata jätmist omal algatusel. Maksuhaldur püüdis

seda teha, nõudes teavet väidetavalt tehingupartnerilt Euro-Baltic Holding OÜ-lt, ent viimaselt ei

olnud võimalik teavet saada, liiatigi lasub ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus isikul, kes

taotleb enda käibemaksukohustuslasena registreerimist.

11. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 19 lõikest 1 tulenevalt on kohustus end

maksukohustuslasena registreerida isikul, kelle KMS § 1 lõigetes 1ja 3 nimetatud tehingute (välja

arvatud põhivara võõrandamine ning Eesti isikule teostatav kaugmüük) maksustatav käive ületab

kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni, välja arvatud juhul kui kogu maksustatava käibe

moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, mis pole seejuures kauba

ühendusesisene käive. KMS § 20 lõike 41 esimese lause kohaselt peab isik registreerimiseks

tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Sama lõike teises lauses

sätestatakse, et kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt

tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel ning

viimases lauses sätestatakse, et maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele

ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust.

12. Ettevõtlusega

tegelemise

kontrolli

eesmärk

on

välistada

võimalus,

et

käibemaksukohustuslasena registreeritaks isikud, kes ettevõtlusega tegelikult ei tegele, kuna sellise

isiku

puhul

võib

käibemaksukohustuslasena

registreerimise

tegelik

eesmärk

olla

käibemaksupettuste toimepanemine või neis osalemine. Seetõttu on tulebki isikul enda

käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tõendada reaalse majandustegevusega tegelemine

ning juhul kui maksuhalduril tekib põhjendatud kahtlus, et isik ettevõtlusega ei tegele ning

täiendavate tõendite kogumisega ei ole võimalik seda kahtlust hajutada, tuleb registreerimisest

keelduda.

13. Ettevõtluseks loetakse seejuures KMS § 2 lg 2 kohaselt isiku iseseisvat majandustegevust,

mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või

tulemustest. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitajal põhimõtteliselt õigus, väites, et

ettevõtlusega tegelemise kontrollimisel ei saa maksuhaldur hinnata tegevuse eesmärki ja tulemust.

See ei tähenda siiski, et maksuhaldur ei peaks kontrollima, kas majandustegevus, mille kohta on

isik esitanud teatud dokumente, ka tegelikult toimunud on. Seega ei pea maksuhaldur isikut

käibemaksukohustuslasena registreerima üksnes formaalsete tõendite alusel, kui tal on

põhjendatud kahtlus, et esitatud dokumendid võivad olla fiktiivsed ning neist nähtuvat

majandustegevust tegelikult toimunud ei ole.

14. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks esitanud lepingud,

mille kohaselt ta ostis ja müüs edasi teatud ehitustöid Adavere Põhikooli objektil, samuti teenuste

sisseostu- ja edasimüügiarved ning pangakonto väljavõtte, millelt nähtub summade tasumine ja

väljamaksete tegemine. Kohus leiab, et esitatud lepingud ja arved on ebausaldusväärsed ega

tõenda neis kajastatud tehingute tegelikku toimumist dokumentides märgitud isikute vahel. On

alust arvata, et leping Akkord Est OÜ ja Euro-Baltic Holding OÜ vahel (tl. 39), samuti nagu

raamleping Akkord Est OÜ ja RPP Group OÜ vahel on sõlmitud tagantjärele pärast kaebuse

esitaja esimest kokkusaamist maksuhalduri ametnikuga 01. juulil 2009. Sellele viitab eelkõige

asjaolu, et 01. juulil 2009 maksuhaldurile antud seletuses (tõlge tl. 77) ütles kaebuse esitaja

juhatuse liige Tatjana Semjonova, et OÜ-ga RPP Group sõlmitud lepingu esemeks on

klaasfassaadi valmistamine ning esitas ka vastava lepingu. Mingisuguste muude Adavere Põhikooli

ehitustööde müümisest OÜ-le RPP Grupp juttu ei olnud. Samas kaebuse esitaja ja OÜ RPP

Group vahel sõlmitud raamleping, kus lepitakse kokku ka muude ehitustööde teostamises,

kannab 25. mai 2009 kuupäeva ning lepingu kohaselt alustatakse seal sätestatud töödega 01. juunil

2009. Asjaolu, et T. Semjonova kõnealust raamlepingut maksuhaldurile 01. juulil 2009 ei esitanud

ega maininud seda ka oma suulises selgituses, viitab üheselt sellele, et selleks ajaks ei olnud seda

lepingut veel koostatud. Samamoodi ei maininud T. Semjonova maksuhaldurile 01. juulil 2009

antud selgitustes lepingu sõlmimist Euro-Baltic Holding OÜ-ga. Kõnealuse lepingu esitas

kaebuse esitaja maksuhaldurile 26. augustil 2009, ent leping kannab 01. juuni 2009 kuupäeva. Nii

saab asuda seisukohale, et seegi leping on koostatud pärast 01. juulit 2009 taandkuupäevaga.

Seega on põhjendatud maksuhalduri veendumus, et kaebuse esitaja koostas uued lepingud pärast

seda kui ilmnes, et ettevõtluse tõendamine eelkõige OÜ-ga Fenster Alumiinium sõlmitud

lepinguga ei ole võimalik.

15. Lisaks sellele tuleb tähele panna, et kaebuse esitaja on OÜ-le RPP Grupp esitanud 30. juuni

2009 kuupäeva kandva arve Adavere Põhikooli ehitustööde eest (tl. 28) ning samal päeval on

kaebuse esitajale samasisuliste tööde eest arve esitanud Euro-Baltic Holding OÜ (tl. 29). See

viitab asjaolule, et 30. juuniks olid arvetel nimetatud tööd tegelikkuses tehtud. Kui kaebuse esitaja

väide, et 1. juuliks 2009 ei olnud lepingud veel kirjalikult vormistatud, mistõttu ei saanud neist

kõnelda kui lõplikult sõlmitud lepingutest, oleks õige, siis puudunuks väidetavatel

tehingupartneritel vajadus vormistada lepingut taandkuupäevaga või näidata arvetel ja tööde

vastuvõtmisaktidel tegelikust varasemaid kuupäevi. Tõenäoline on, et 30. juuniks olid samal päeva

väljastatud arvetel näidatud tööd tegelikult tehtud, ent teadmata on, kes neid töid tegi või millised

vahendajad neid töid vahendasid. Põhjendatud on kahtlus, et kaebuse esitaja ja Euro-Baltic

Holding OÜ vaheline leping on sõlmitud ja arved väljastatud üksnes selleks, et tõendada kaebuse

esitaja ettevõtlustegevust ning neis kajastatud tööd on tegelikult teostanud (vahendanud) keegi

teine, mitte kaebuse esitaja. Asjaolu, et kaebuse esitaja juhatuse liige 01. juulil 2009 Euro-Baltic

Holding OÜ-ga tehtud tehingute kohta maksuhaldurile mitte midagi ei öelnud, viitab niisiis

sellele, et tegelikult ei olnud 01. juunil 2009 ehk väidetava lepingu sõlmimise ajal ega ka 30. juunil

2009 ehk Euro-Baltic Holding OÜ poolt kaebuse esitajale arve väljastamise ajal nende kahe

ettevõtja vahel mingisugust kokkulepet Adavere Põhikooli objektil tööde teostamise osas. Juhul

kui kaebuse esitajal oleks olnud Euro-Baltic Holding OÜ-ga vastav kokkulepe ning 30. juunil

väljastatud arvel näidatud tööd oleksid tehtud (vahendatud) selle kokkuleppe täitmise käigus, siis

oleks kaebuse esitaja juhatuse liige 01. juulil 2009 seda kindlasti teadnud ning maksuhaldurile

seletusi andes selle avaldanud. Selle asemel rääkis juhatuse liige aga lepingust OÜ-ga Fenster

Alumiinium, kus oli tööde teostamise ajana ette nähtud 2009. aasta 27-28 nädal, see tähendab 29.

juuni-12. juuli. Asjaolu, et OÜ-le Fentser Alumiinium tuleb tööde eest maksta ettemaksu, mis on

ilmselt töödega alustamise eelduseks, ning et kaebuse esitajal seda maksta võimalik ei ole, ei

saanud kaebuse esitaja juhatuse liikmele selguda pärast 1. juulit 2009. Asjaolu, et kaebuse esitaja

alles hiljem väitis, et leping OÜ-ga Fenster Alumiinium ettemaksu tasumata jätmise tõttu tühistati,

viitab ilmselt sellele, et kõnealune põhjendus on hiljem välja mõeldud ning 01. juulil 2009

maksuhaldurile seletusi andes ei olnudki kaebuse esitaja juhatuse liige kaebuse esitaja

majandustegevusese ega esitatud lepinguga sisuliselt kursis. Äriühingu juhatuse liikme teadmatus

äriühingu jaoks sedavõrd olulise tehingu (väidetavalt esimese suurema tehingu) üksikasjadest

annab ilmselt alust kahelda reaalse majandustegevuse toimumises. Seetõttu nõustub kohus

vastustaja kahtlusega, et Akkord Est OÜ-l puudub tegelikult puutumus Adavere Põhikooli

renoveerimistöödega ning seda puudutavad lepingud ja arved võivad olla fiktiivsed.

Tõsiseltvõetav ei ole kaebuse esitaja väide, et 01. juulil 2009 toimunud suuliste seletuste andmisel

ei saanud Euro-Baltic Holding OÜ-ga sõlmitud lepingust veel kõnelda, kuna see polnud selleks

ajaks kirjalikult vormistatud. Juhul kui kokkulepe oleks olemas olnud, olgu siis kirjalikult

vormistatuna või mitte ja osa töid juba 30. juuniks 2009 teostatud, ei oleks kuidagi vabandatav

sellise info varjamine maksuhalduri eest, iseäranis arvestades asjaolu, et sarnasele lepingule ei ole

ette nähtud kohustuslikku vormi, mis tähendab, et selle oleks võinud sõlmida ka suulises vormis.

16. Asjaolule, et kaebuse esitaja ja OÜ Fenster Alumiinium vahelise lepingu on OÜ Fenster

Alumiinium poolt allkirjastanud isik, kes ei ole selle äriühingu seaduslik esindaja ega ka töötaja, on

vaidlustatud otsuses arusaadavalt viidatud samuti seetõttu, et kaebuse esitaja seaduslik esindaja ei

osanud 01. juulil 2009 suuliste selgituste andmisel selgitada, kellega on tegemist. Kaebuse esitaja

poolt hiljem esitatud väide, et ühe isiku nimel võivad lepinguid sõlmida ka volitatud esindajad, on

kahtlemata tõsi, ent asjaolu, et kaebuse esitaja varem väidetava esindaja või tema esindusõiguse

kohta mingisuguseid selgitusi anda ei osanud, viitab samuti sellele, et kaebuse esitaja seaduslik

esindaja tegelikult dokumentidest nähtuva tehingu asjaoludega kursis ei ole. See omakorda annab

alust arvata, et seegi leping võis olla fiktiivne ning vormistatud ilma, et vähemalt kaebuse esitaja

selles sätestatud õiguslikke tagajärgi soovitud oleks.

17. Eeltoodu valguses ei kinnita ettevõtlusega tegelemist kohtu hinnangul ka see, et kaebuse

esitaja arveldusarvele on laekunud summad ning et sellelt arveldusarvelt on tehtud väljamakseid

väidetavatele tehingupartneritele. Raha kandmine kaebuse esitaja arvele ning sealt edasi ei kinnita

lepingutes ja arvetel kajastatud tehingute toimumist. Mis põhjusel on kaebuse esitaja

arvelduskontot kasutatud raha kandmiseks, on teadmata, ent ainuüksi raha liikumine pangakontol

ei veena selles, et tehingud tegelikult toimusid.

18. Tehingute tegeliku toimumise seab täiendavalt kahtluse alla ka see, et väidetavate ehitustööde

vahendustehingute majanduslik otstarbekus on käesoleval juhul äärmiselt küsitav. On tõsi, et

KMS § 2 lõikes 2 sätestatu kohaselt loetakse ettevõtluseks isiku iseseisev majandustegevus selle

eesmärgist või tulemusest sõltumata ning seetõttu ei saa ettevõtlusega tegelemist välistada üksnes

seetõttu, et see oleks ebaotstarbekas. Samas leiab kohus, olukorras, kus muud tõendid tekitavad

kahtluse, et isik ettevõtlusega tegelikult ei tegele, on väidetava ettevõtluse majanduslik

ebaotstarbekus täiendav argument sellise kahtluse kinnituseks. Käesoleval juhul nähtub esitatud

arvete ja lepingute võrdlusest, et kaebuse esitaja on Euro-Baltic OÜ-lt ostnud ehitustöid

1 375 100 krooni eest (millele lisandub käibemaks). Kaebuse esitaja poolt OÜ-le RPP Group

esitatud teostatud tööde aktide kohaselt oli lepingusummaks 1 381 680 krooni (millele lisandub

käibemaks). Sellise ehitustööde vahendamise korral oleks vahendustasuks 6580 krooni, mis

moodustab müügihinnast umbes 0,5%. Sellist vahendustasu määra tuleb pidada väikeseks ning

see paneb kahtluse alla väidetavate vahendustehingute kasulikkuse kaebuse esitaja jaoks. Lisaks

sellele on tähelepanuväärne, et OÜ RPP Group on soetanud Adavere Põhikooli ehitustöid ka

OK-Investment OÜ-lt. Nii viimatinimetatud äriühing kui ka Euro-Baltic OÜ on mõlemad ühe ja

sama isiku – Oleg Kuzmini juhtimise ja kontrolli all. Äriregistri andmetel on O. Kuzmin mõlema

nimetatud äriühingu ainus juhatuse liige, Euro-Baltic Holding OÜ ainuosanikuks on seejuures

Savanta Investeering OÜ, mille ainuosanik on samuti Oleg Kuzmin ning OK-Investment OÜ

ainuosanikuks on OK-Business OÜ, mille ainuosanik on kah O. Kuzmin. Seejuures on OK-

Investment OÜ asukoht samas, kus ka PRR Group OÜ asukoht (Tallinnas Valgevase 1). On üsna

kummastav, et OÜ RPP Group tellib samale ehitusobjektile mõnesid töid otse ühelt Oleg

Kuzmini juhtimise ja kontrolli all olevalt ettevõttelt (OK-Investment OÜ-lt), ent teisi töid samal

objektil tellib sama isikuga seotud teiselt ettevõtjalt (Euro-Baltic Holging OÜ) omakorda

kolmanda vahendaja kaudu, kusjuures ei nähtu, et Akkord Est OÜ vahendusteenus mingisugust

sisulist täiendavat väärtust ehitustöödele annaks. Eeltoodut arvestades on Akkord Est OÜ

osalemine väidetavate ehitustööde teostamisel puhtmajanduslikult küsitav ning see viitab

täiendavalt sellele, et Akkord Est OÜ tegelikult arvetel ja lepingutes näidatud sisuga tehinguid

teinud ei ole.

19. Tekkinud kahtluse kontrollimiseks on maksuhaldur pöördunud korraldusega väidetava

tehingupartneri Euro-Baltic Holding OÜ poolt, kes korraldusele aga ei vastanud ega olnud

maksuhalduri väitel kättesaadav ka telefoni teel. Kaebuse esitaja väide, et viimatinimetatud isik ei

saanud korraldust kätte, ent püüdis siiski maksuhalduri ametnikule tagasi helistada, on

paljasõnaline ja tõendamata. Selle väite tõendamatusele on vastustaja viidanud kaebuse kohta

esitatud kirjalikus vastuses, ent ka täiendavate taotluste ja tõendite esitamiseks antud tähtaja

jooksul ei ole kaebuse esitaja pidanud vajalikuks esitada tõendeid selle kohta, et ta on Euro-Baltic

Holding OÜ juhatuse liikmega ühendust võtnud või et viimane on tegelikult telefoni teel

maksuhaldurile kättesaadav olnud. Vastustaja on välja toonud ka selle, Euro-Baltic Holding OÜ

juhatuse liige ei ole arusaadavalt maksuhalduriga ühendust võtnud ka pärast seda, kui ta

väidetavalt kaebuse esitaja käest talle adresseeritud teabe andmise korraldusest teada sai. Sellises

olukorras on pigem usutav, et kolmas isik on soovinud vältida väidetavate tehingute kohta

selgituste andmist, mis omakorda viitab sellele, et tegelikkuses neid tehinguid arvetel ja lepingutes

kajastatud kujul toimunud ei ole. Eeltoodut arvestades on maksuhaldur õigesti järeldanud, et

täiendavaid tõendeid, mis hajutaksid avalduse läbivaatamisel tekkinud kahtlused, ei ole koguda

võimalik olnud ning seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kaebuse esitaja ettevõtlusega tegelemine

ei ole tõendamist leidnud.

20. Kohus leiab, et maksuhalduri poolt ehitusobjektil tegevuse mittekontrollimine ei puutu antud

juhul asjasse, kuna kaebuse esitaja väitel ta ise oma töötajate kaudu ehitustöid ei teostanud. Samas

ei ole vaidlust selles, et arvetel näidatud ehitustööd on tegelikkuses tehtud. Maksuhaldur ei ole

kahelnud, et tööd on teostatud, küll on põhjendatud kahtlus tekkinud aga selles osas, et nende

tööde teostamisel ei ole osalenud ei väidetava vahendajana ega muul moel kaebuse esitaja.

21. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et ettevõtlusega mittetegelemist ei saa kinnitada

väidetavate ehitustööde tegemiseks vajalike töötajate puudumine. Kaebuse esitaja ei ole

tõepoolest väitnud, et ta väidetavate tehingute esemeks olevaid ehitustöid ise oma töötajate kaudu

teeks. Samas leiab kohus, et eeltoodu ei muuda seisukohta, et kaebuse esitaja ei ole ka väidetavaid

ehitustööde vahendustehinguid tegelikult teinud.

22. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole

taotlenud enda menetluskulude väljamõistmist kaebuse esitajalt, siis jäävad kummagi poole

menetluskulud selle poole enda kanda.

Kristjan Siigur

kohtunik