3-09-1656/41 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. märts 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-09-1656

Haldusasi

V.V. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 26.05.2009 maksuotsuse nr 12-5/227

tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 09. veebruaril 2010

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: V.V.

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus,

Esindaja: Ingrid Hoyer.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse

kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi Põhja MTK) kontrollis V.V. (edaspidi kaebaja)

tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust 2006 aastal. Kontrollitaval perioodil soetas kaebaja

sõiduautod Audi A6 hinnaga 93 000 krooni ja BMW 7501 hinnaga 300 000 krooni. Põhja

MTK luges maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §-le 94 lg 1 alusel kontrolliperioodil

tehtud kulutused sõiduauto BMW 7501 ostuks summas 231 000 krooni kaebaja tuluks

tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 12 lg 1 mõistes ja maksustas selle tulumaksuga summas

47 610 krooni. Kaebajale vormistati kontrolli tulemuste kohta 17.02.2009 a kontrollakt nr 12-

3/74. Kaebaja edastas Põhja MTK-le peale kontrollakti saamist kaks täiendavat

dokumentaalselt tõendit: laenulepingu E. S.’iga summale 12 000 eurot ja oma isa I. V.

kinnituse selle kohta, et kaebaja ema V. V. andis kaebajale 48 500 krooni. 26.05.2009

maksuotsuses nr 12-5/227 jättis maksuhaldur tulumaksu summa samaks, nagu see oli

märgitud kontrollaktis: 47 610 krooni.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

2. Kaebuse esitaja leiab, et maksuotsus on õigusvastane, ja taotleb selle tühistamist. Kaebaja

on seisukohal, et vastustaja ei ole maksumenetluses järginud igakülgse, täieliku ja objektiivse

uurimise printsiipi ja on seetõttu jõudnud valedele järeldustele Kohtule esitas kaebuse esitaja

venekeelse käsikirjalise võlakirja (võlakirja tõlge tlk 93), dateeritud 10.12.2005, mille kohaselt

on ta saanud 10.12.2005 laenuks 35 000 eurot Läti äriühingult MAL Company kohustusega

tasuda see 2011 aastal. Kaebaja selgitas, et võlakiri asus Läti Vabariigis ja seetõttu ei saanud

kaebaja seda varem maksuhaldurile esitada.

3. Kaebaja leiab, et maksuotsuse on põhjustanud keelebarjäär kaebuse esitaja ja maksuhalduri

vahel: kaebaja ei valda eesti keelt ning ei saanud seetõttu maksumenetluses oma õigusi

piisavalt teostada ning ei saanud ka aru, et ta peaks esitama laenulepingu (võlakirja). Kaebuse

esitaja leiab, et selgitas maksuhaldurile maksumenetluses piisavalt, et sai laene, aga

maksuhaldur ei saanud sellest aru. Kaebaja jõudis maksumenetluses kasutatud tõlgi

vahendusel järeldusele, et ta on esitanud maksuhaldurile juba piisavalt tõendeid ning seetõttu

oli tema imestus suur, kui ta nägi kontrollakti, millega talle määrati tasumiseks tulumaks.

Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud tegema talle ettepaneku puuduolevate tõendite

esitamiseks. Kaebajal puudus maksumenetluses ka esindaja ning endal tal piisavaid

õigusteadmisi ei ole. Kaebaja leiab, et täitis kaasaaitamiskohustust oma parima äranägemise

järgi. Maksuhaldur ei ole arvestanud seda, et kaebaja sai laene ja ka emalt raha. Veel leiab

kaebuse esitaja, et tal oli kontrollaktile eriarvamuse esitamine võimatu, kuna ta viibis sel ajal

kinnipidamisasutuses.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kaebajale vormistati

kontrolli tulemuste kohta 17.02.2009 a kontrollakt nr 12-3/74. Kaebaja taotles kolmel korral

kontrollaktile vastuväidete ja täiendavate dokumentide esitamise tähtaja pikendamist. Põhja

MTK rahuldas kõik taotlused, kuna kaebaja viibis vahi all. Kaebuse motiivid on suures osas

paljasõnalised ja saadud laenu osas ebausaldusväärsed, mistõttu ei saa nad olla maksuotsuse

tühistamise aluseks. Erinevalt kaebajast on Põhja MTK seisukohal, et maksumenetlus on V.V.

maksustatavate tulude kontrollimisel läbi viidud vastavalt MKS §-dele 9 (uurimispõhimõte) ja

13 (maksukohustuslase ärakuulamine). Öeldut kinnitavad kaebajale tehtud korraldused nr 12-

2.1/8666 ja 12-2.1/33096; mitmed kolmandatele isikutele tehtud korraldused; saadud teave ja

protokollitud seletused.

5. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et ebapiisav keeleoskus oli talle takistuseks

maksuhalduriga suhtlemisel ja tekitas temas arusaamise, et kõik vajalikud dokumendid on

maksuhaldurile esitatud. Maksumenetlust alustati korraldusega, millega kohustati kaebajat

esitama laenulepingud, kirjalikud kokkulepped laenu saamiseks, kui kulutused kontrollitaval

perioodil on tehtud nende arvelt. Sama nõue sisaldus ka 14.08.2008 korralduses nr 12-

2.1/33096. Asjaolu, et kaebaja on korraldustes esitatud nõuete sisust aru saanud, kinnitavad

kaebaja protokollitud seletused (vt 14.04.2008; 19.05.2008 ja 30.10.2008 suuliste seletuste

protokollid), mis on kaebaja poolt allkirjastatud ja talle arusaadavad olnud. Seejuures

30.10.2008 seletuses andis kaebaja lubaduse esitada kirjalikud tõendid raha saamise fakti

kinnitamiseks. Kuna kaebaja MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt ei

täitnud ja dokumente laenuraha saamise kohta ei esitanud, koostati 17.02.2009 kontrollakt ja

esitati see kaebajale tutvumiseks ning vastuväidete esitamiseks. Määratud tähtpäevaks kaebaja

vastuväiteid ei esitanud, vaid taotles kolmel korral pikendust nii vastuväidete kui tõendite

esitamiseks põhjendusega, et viibis vahi all eeluurimisvanglas. Põhja MTK rahuldas kõik

taotlused (vt 25.02.2009 otsus nr 12-4/197; 07.04.2009 otsus nr 12-4/346; 05.05.2009 otsus

nr 12-4/405).

6. Kaebaja on esitanud kohtule eksitavaid andmeid, väites, et kinnipidamisasutuses viibimine

takistas tal enne maksuotsuse vormistamist vastuväidete ja täiendavate tõendite lisamist

kontrollaktile ja seetõttu on tõendid esitatud alles kohtumenetluses. Kaebaja peab silmas

kaebusele lisatud Läti Vabariigis välja antud tõendit 35 000 Euro laenuks saamise kohta

äriühingult MAL Company. Asja materjalidega on tõendatud ja maksuotsuses ka kirjeldatud,

et kaebaja esitas juba 19.05.2009 (s.t. enne maksuotsuse vormistamist) Põhja MTK-le kaks

kirjalikku tõendit rahastamise allikate kohta sõiduauto BMW ostuks: E. S.’i kinnituse 12 000

Euro laenamise kohta kaebajale ja I. V. kinnituse selle kohta, et kaebaja sai oma emalt V. V.lt

enne viimase surma 48 500 krooni. Nimetatud kinnitustega kokku summas 234 500 krooni

luges kaebaja tõendatuks sõiduauto BMW ostuks vajaliku summa 231 000 krooni saamise.

7. Arvestades asjaoluga, et V.V. ei ole aastatel 1999-2006 maksustatavat tulu deklareerinud,

kuid faktiliselt on soetanud kinnisvara ja mitmeid sõidukeid, peavad tal olema tulud muudest

allikatest. 14.04.2008 a protokollitud seletuses kaebaja möönab, et on saanud

vahendustasusid, kuid ei osanud nimetada summa suurust. Selline elukorraldus pelgalt

laenude arvelt ei ole usutav.

8. Vaidlustatud maksuotsuse p-s 2.2 on vastustaja põhjalikult analüüsinud maksumenetluse

käigus kogutud tõendeid ja teinud järeldused maksubaasi kujunemise osas. Muuhulgas on

antud ka hinnang pärast kontrollakti esitamist saadud tõenditele. Vastustaja jääb endiselt

seisukohale, et tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates ei ole tõendatud laenuraha

saamine pelgalt kinnituskirjade alusel. Kaebaja ei ole tõendanud laenuraha reaalset saamist

(üleandmist-vastuvõtmist) ega loonud ka omalt poolt olukorda, et seda oleks maksuhalduril

võimalik olnud kontrollida. Maksuhalduri andmetel ei ole kaebaja puhul fikseeritud piiriületusi

Venemaale. Äriühingu Mal Company ja teda esindanud isiku S. M.´i kohta on tehtud päring

Läti maksuametile, kuid vastust ei ole veel saabunud. Kuna võlakiri on koostatud Riias 2005

a, siis tulnuks kaebajal tõendada oma viibimist sellel ajal Läti Vabariigis. Maksumenetluse

käigus antud seletused on vastuolulised (kaebaja on andnud 14.04.2008 protokollitud seletuse,

et pole äriühingutelt laenu võtnud) ja paljuski pole kontrollimisel kinnitust leidnud

(kolmandatelt isikutelt saadud pärimisdokumendid ei kinnitanud sellistes summades raha

saamist, kui kaebaja on väitnud; kaebaja võõrandas Tallinnas, Lasnamäe linnaosas vaid ühe

korteri, teine aadressil xxxxxxxx pole tema omandis olnudki; 14.04.2008 protokollitud

seletuse kohaselt saadi laen BMW ostuks sõpradelt, kirjalikke leppeid selle kohta ei sõlmitud;

19.05.2008 protokollitud seletuse kohaselt võttis kaebaja laene nii sõpradelt kui vanematelt,

kuid kui palju kelleltki, ei mäletanud; vastuoluline ja kaheldav on isalt I. V.lt raha saamine,

kuna 30.10.2008 protokollitud seletuse kohaselt tegeles rahaasjadega ainult ema, sest isal olid

alkoholi probleemid jne).

9. Kuna kaebaja ei tõendanud usaldusväärselt väidetava laenuraha saamist, siis oli Põhja

MTK-l, toetudes MKS §-le 92 lg 3, seadusest tulenev õigus arvestada nende maksumenetluse

käigus kogutud tõenditega, mida peeti usaldusväärseks. Vaidlustatud maksuotsus vastab MKS

§-s 46 sätestatud tingimustele, tulumaksu määramine summas 47 610 krooni on nii õiguslikult

kui faktiliselt motiveeritud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid

nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja

tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu

põhjendused on järgmised.

11. MKS § 94 kohaselt on hindamise teel maksustamine lubatud juhul, kui füüsilisest isikust

maksumaksja kulud ületavad tema deklareeritud tulusid ning tulusid ületav kulude summa

loetakse isiku tuluks, kui ta ei tõenda, et need kulutused on tehtud varem maksustatud või

mittemaksustatavate tulude või saadud laenude arvelt. Kontrollitava perioodi osas leiti

maksuotsuses, et kaebaja sissetulekud olid 2006 aastal 285 383,50 krooni (162 000 krooni AS-

lt IF Kindlustus, 9000 krooni palgaraha ja 114 383.50 krooni arvelduskontole sularaha

sissemaksed). Väljaminekud olid kaebajal samal ajal 516 383.50 krooni (autode ostuks 393 000

krooni, elamise ja olmekulud vastavalt arvelduskontole 123 383.50 krooni). Seega ületasid

väljaminekud sissetulekuid 231 000 krooni võrra. Kulutused sõiduauto BMW ostuks summas

231 000 krooni loeti maksustatavate tulude hulka kuuluvaks, mis oleks tulnud deklareerida ja

millelt tulumaks tasuda. Sularaha sissemaksed kontole summas 114 383,50 loeti tehtuks 2000

aastate algul elukaaslasele kuulunud korteri müügi saadud raha arvelt ja nendelt tulumaksu ei

määratud. Maksuotsuses tulumaksu määramise metoodika osas vaidlust ei ole. Kaebaja leiab

vaid, et tema poolt pärast kontrollakti kättesaamist 19.05.2009 esitatud E. S.´i kinnituskiri 12

000 euro laenuks andmise kohta, I. V. kinnituskiri emalt V.V.lt saadud 48 500 krooni saamise

kohta ja kohtukaebusele lisatud kaebaja enda käsikirjaline võlakiri Läti äriühingult MAL

Company i 35 000 euro laenuks saamise kohta tõendavad raha saamist laenuna ja mis ei ole

maksustatav tulu.

12. Esiteks nõustub kohus vastustajaga selles, et kaebaja väited ebapiisava keeleoskuse tõttu

maksumenetluses vajalike tõendite esitamata jätmise kohta ja valeinfo andmise kohta ei ole

tõesed. 24.03.2008 korralduses, millega alustati maksumenetlust, on konkreetselt mainitud

kohustust esitada maksuhaldurile 2006 aasta kohta laenulepingud juhul, kui need on, ja muud

tõendid võetud laenude kohta. Sama on korratud oluliselt põhjalikumalt üle 14.10.2008

korralduses, millega esitati kaebuse esitajale vastamiseks küsimustik. Asjaolu, et kaebaja on

korraldustes esitatud nõuete sisust aru saanud, kinnitavad kaebaja protokollitud seletused

(14.04.2008; 19.05.2008 ja 30.10.2008 suuliste seletuste protokollid), mis on kaebaja poolt

allkirjastatud ja talle arusaadavad olnud. Seejuures nähtub 30.10.2008 suulise seletuse

protokollist, et kaebaja andis lubaduse esitada maksuhaldurile kirjalikud tõendid raha saamise

osas. Kõikide seletuste juures on osalenud tõlk, kes on vahendanud kaebuse esitaja ja

maksuametniku vestlust.

13. Teiseks leiab kohus, et ebaõige on kaebuse esitaja väide, nagu olnuks tal kontrollaktile

vastuväidete esitamine kinnipidamisasutuses viibimise tõttu võimatu. Kaebaja taotles kokku

kolmel korral pikendust nii vastuväidete kui tõendite esitamiseks põhjendusega, et viibis vahi

all eeluurimisvanglas, ning Põhja MTK rahuldas kõik taotlused (vt 25.02.2009 otsus nr 12-

4/197; 07.04.2009 otsus nr 12-4/346; 05.05.2009 otsus nr 12-4/405). Kaebuse esitajal oli aega

vastuväidete esitamiseks kokku kolm kuud. Arvestades keskmist maksumenetlust on

maksuhaldur ilmselgelt teinud kaebuse esitaja kasuks ajaliselt mööndusi ja võtnud

vastuväidete esitamiseks aja andmisel arvesse tema kinnipidamisasutuses viibimist. Kaebuse

esitaja ei ole aga sisuliselt eriarvamust esitanud, esitades 19.05.2009 vaid kaks kirjalikku

tõendit. Kaebuse esitaja väited selle kohta, et ta ei saanud kinnipidamisasutuses viibimise tõttu

raha laenuna saamist tõendavaid dokumente esitada, ei ole tõsiseltvõetavad juba seetõttu, et

tõusetub küsimus, miks kaebuse esitaja ei esitanud neid dokumente maksuhaldurile enne

kontrollakti tegemist maksumenetluses siis, kui ta veel vabaduses viibis. Kaebuse esitaja aga

isegi ei osundanud, kellelt nimeliselt ja kui palju ta raha sai. Oma hilisemates seletustes on

kaebaja öelnud maksuhaldurile seda, et sai oma emalt enne viimase surma 420 000 krooni. Ka

sellise summa meenumine alles maksumenetluse keskel ei tundu kohtule usutav, kuna kui isik

ei tööta ja elab enda sõnul kokkuhoidlikult, on 420 000 krooni kahtlemata väga suur summa,

mille saamine peaks isikul olema teada ilma seda mitme kuu vältel meenutamata. Kahtlemata

oleks kaebuse esitaja pidanud teavitama sellise summa saamisest maksuhaldurit juba esimesel

vestlusel. Maksuhaldurile algselt kaebuse esitaja sellise summa emalt saamist aga ei nimetanud.

14. Kohus leiab, et kaebaja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et ta sai

sõiduauto BMW ostuks laenu. Esiteks ei maininud kaebuse esitaja maksumenetluses isikuid ja

saadud rahasummasid. Alles peale kontrollakti kättesaamist esitas kaebuse esitaja isa kinnituse

kaebaja emalt talle raha maksmise kohta ja laenuandmise kinnituse E. S.’ilt. Usaldusväärne ei

ole kaebuse esitaja isa I. V. 12.05.2009 kinnitus V. V.lt kaebajale 48 500 krooni andmise kohta

(tlk 74 pöördel, tõlge tlk 75), kui I. V. ei suutnud maksuhaldurile 27.06.2008 suulisi selgitusi

andes mingit konkreetset summat öelda, millega tema abikaasa nende poega ehk kaebuse

esitajat toetas. Seega ei ole loogiline, et I. V.le meenus järsku aasta aega täpne summa 48 500

krooni. Samuti nõustub kohus maksuotsuses toodud järeldustega, et kuivõrd V. V. ei pärinud

kinnisvara nii, et sellest oleks tekkinud tal võimalust oma poega rahaliselt suurtes summades

toetada, on ka selle tõttu 48 500 krooni maksmine kaebuse esitajale ebausutav. Selle kohta,

miks kaebaja väitis maksumenetluses, et ema maksis sootuks 420 000 krooni, selgitas kaebuse

esitaja istungil, et isa ei teadnud tegelikku summat, ema tasus selle kaebajale nimelt nii, et tema

abikaasa seda ei teaks ja seda summat alkoholi peale tarvitada ei saaks. Kohus leiab aga, et

maksuhalduri järeldus, et kaebaja ei ole kontrolliperioodil saanud teha kulutusi varem emalt

saadud rahast, on õige, kuna raha saamine emalt ei ole tõendatud.

15. Samavõrd kahtlaseks peab kohus seda, et kaebuse esitaja ei maininud maksumenetluses

kordagi E. S.’it, kellelt ta oleks saanud ca 188 000 krooni (12 00 euro) suuruse summa laenuks

(seletuskiri tlk 75 pöördel ja tõlge tlk 76). Seetõttu viitab peale kontrollaktiga tutvumist

laenulepingu esitamine hoopis selle fabritseeritusele. Raha E. S.’ilt reaalset saamist kaebuse

esitaja tõendanud ei ole. E. S. elab tema seletuskirja järgi Venemaal Sankt-Peterburgis, kuid

kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et tema oleks käinud Venemaal või et E. S. oleks toonud

raha kaebajale Eestisse. Kohus ei usalda ka kaebuse esitaja väidet, mille kohaselt on Venemaal

kombeks anda laenu ilma kirjalike laenulepingute ja võlakirjadeta. See oleks majanduslikult

äärmiselt ebamõistlik. Juhul, kui ei ole tõendatud laenusumma üleandmine ja ei eksisteeri

tavapärast kirjalikku laenulepingut koos tagasimaksete graafiku ja fikseeritud laenuintressiga

ning kui kaebuse esitaja maksumenetluses enne kontrollakti saamist ei maininud sellise

võlasuhte olemasolu, tuleb järeldada, et sellist laenu kaebuse esitaja saanud ei ole.

16. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et peale kontrollakti saamist oli kaebuse esitajale

teada, milline summa talle maksustatavaks tuluks arvestatakse (231 000 krooni), ning kaebuse

esitaja tekitas tõendid ligilähedaselt sama summa osas laenu saamiseks (12 000 eurot E. S.’ilt,

mis on ca 188 000 krooni ja lisaks 48 500 krooni emalt, kokku ca 236 300 krooni).

Põhimõtteliselt tunnistas ka kaebuse esitaja istungil, et tõendid laenuraha saamise kohta on

summaliselt klapitatud vastavalt kontrollaktis väljatoodud maksubaasile.

17. Kohtumenetluses esitatud V.V. omakäeline võlakiri Läti äriühingult MAL Company

35 000 euro suuruse laenu saamise kohta ei pea kohus usaldusväärseks põhjusel, et kaebaja

niivõrd suure summa laenamisest maksumenetluses maksuhaldurit ei teavitanud. Eesti

vääringus on tegemist ca 548 000 krooniga. Sellise summa meenumine alles peale

maksuotsuse tegemist on üle kümne aasta ametliku sissetulekuta olnud isiku kohta )kes enda

sõnul elab kokkuhoidlikult ja teeb vaid hädapäraseid kulutusi) äärmiselt ebatõenäoline.

Vastupidi, kaebuse esitaja on maksumenetluses kinnitanud, et ta ei ole juriidilistelt isikutel

laene võtnud. Väide, et maksumenetluses ei saanud laenulepingut esitada, kuna see oli Läti

Vabariigis, ei ole usaldusväärne, kuna kaebuse esitaja isegi ei maininud maksumenetluses

kontrollaktile eelnevalt selle lepingu olemasolu. Nagu kohus leidis puntkis 15, ei ole ka

siinkohal tõendatud laenusumma üleandmine, ei eksisteeri kirjalikku laenulepingut koos

tagasimaksete graafiku ja fikseeritud laenuintressiga ning seetõttu tuleb järeldada, et sellist

laenu kaebuse esitaja saanud ei ole. Samuti on kõnekas, et maksumenetluses rääkis kaebuse

esitaja hoopis Venemaalt ja Leedust sõpradelt saadud laenudest. Väide, et kaebaja ütlused on

maksuhalduri juures selles osas pandud kirja ekslikult ja tegelikult mõtles ta hoopis Lätit, on

kohtu hinnangul ebausutav ega saa olla põhjendatud ebapiisava keeleoskusega.

18. MKS § 94 lõike 1 kohaselt loetakse juhul, kui füüsilise isiku kulud ületavad tema tulusid

ning ta ei tõenda, et need kulutused on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate

tulude või laenude arvel, tulusid ületavate kulude osa tema tuluks. Füüsilisel isikul on

vajadusel kohustus tõendada enda saadud tulude allikaid ja suurust. Tallinna Ringkonnakohus

on lahendites 2-3/196/05 ja 2-3/521/05 sellise metoodikaga nõustunud. Kontrollitava

perioodi osas on maksuotsusega tõendatud, et kaebaja sissetulekud olid 285 383,50 krooni

(162 000 AS-lt IF Kindlustus, 9000 krooni palgaraha ja 114 383.50 krooni arvelduskontole

sissemaksed). Väljaminekud olid 516 383.50 krooni (autode ostuks 393 000 krooni, elamise ja

olmekulud vastavalt arvelduskontole 123 383.50 krooni). Seega, väljaminekud ületasid

sissetulekuid 231 000 krooni võrra.). Kulutused sõiduauto BMW ostuks summas 231 000

krooni loeti maksustatavate tulude hulka kuuluvaks, mis oleks tulnud deklareerida ja millelt

tulumaks tasuda. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et maksuotsuses tehtud järeldused kaebuse

esitaja maksustatava tulu osas on õiged ja kaebuse esitajale on määratud tasumiseks tulumaks

õigesti. Seega puuduvad alused maksuotsuse tühistamiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus märgib lõpetuseks, et maksuhaldur on teinud kaebuse esitaja jaoks isegi soodsad

järeldused, lugedes kontrolliperioodil kaebuse esitaja kontole tehtud sularaha sissemaksed

summas 114 383.50 krooni kaetuks 2000-te aastate alguses elukaaslase korteri müügist saadud

rahaga.

19. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole taotlenud kaebuse esitajalt vastustaja kantud menetluskulude väljamõistmist.

Kadriann Ikkonen

kohtunik