2-08-19518/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-08-19518

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg

22. veebruaril 2010.a. Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-19518, 2-08-55789 ühendatud asja number 2-08- 19518 Tsiviilasi, hageja nõue Silvi Pruks hagi Andras Kaasik vastu kaasomandi lõpetamise ja jagamise nõudes. Andras Kaasik vastuhagi Silvi Pruks vastu kaasomandi lõpetamiseks Menetlusosalised Hageja (vastuhagis kostja): Silvi Pruks Kostja (vastuhagis hageja): Andras Kaasik

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Resolutsioon

1. Pooled on kohtuistungil saavutanud alljärgneva kompromissi: Silvi Pruks ja Andras Kaasik on kokku leppinud kaasomandi lõpetamises. Andras Kaasik omandab 2010 aasta lõpuni õiguse teostada raiet XXX vallas XXX kinnistul registriosaga XXX vastavalt metsamajanduskavavale suurusjärgus 517 tihumeetrit. Andras Kaasik loobub ¼ kaasomandi osast kaasomanik Silvi Pruksi kasuks.

2. Kanda määruse jõustumisel Haaslava vallas Pruksa kinnistu registriosa 201404. II jakku ainuomanikuna Silvi Pruks .

3.Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 4.Tagastada Andras Kaasik poolt 25.08.2008 Rahandusministeeriumi Swedbank arvele 221023778606 viitenumbriga 2900072699 tasutud riigilõivust pool so. 1500 (üks tuhat viissada) krooni Andras Kaasik arveldusarvele XXX Swedbank.

Poolte muud kohtukulud jätta poolte endi kanda. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Lõpetada menetlus antud asjas. Saata määrus menetlusosalistele, Kohtute Raamatupidamiskeskusele ja Tartu Maakohtu Registriosakonnale omaniku muutmise kande tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled on loobunud edasikaebeõigusest. ASJAOLUD Pooled saavutasid kohtuistungil kompromissi. Pooled paluvad kompromissi kinnitamist ja lõpetada menetlus antud tsiviilasjas. Pooled on teadlikud TsMS § 432 sätestatud tagajärgedest. Pooled loobuvad edasikaebeõigusest. KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada. Hagi lahendamine kompromissiga on mõistlik. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromiss kehtib täitedokumendina (TsMS § 430 lg 5). TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

Kohtunik