2-09-63121/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

Määrata Sergei Pomomarev`i suhtlemise kord lapse A.P.`ga järgmiselt:

1. S.P.`il on õigus viibida koos oma tütre A.P.`ga iga nädala pühapäeval alates kella

10.00 kuni 18.00. Pühapäevased koosviibimised lapsega toimuvad ajal, kui Arina käib koolis.

2. A.P. koolivaheaegadel (sealhulgas talvisel ja suvevaheajal) on S.P.`il õigus eelneval kokkuleppel T.P.`ga võtta tütar Arina enda juurde (koos ööbimisega) perioodiks (päevadeks, nädalaks või enam) olenevalt lapsevanemate omavahelisest kokkuleppest, arvestades seejuures ka lapse soovi.

Kohtuasja number 2-09-63121 Määruse tegemise aeg ja koht

01. märts 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi T.P. avaldus lapsega suhtlemise korraldamiseks Kohtuistungi toimumise aeg

23. veebruar 2010. a

Menetlusosalised

Avaldaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isik:

Eestkosteasutus:

T.P. (IK xxx; elukoht: xxx)

S.P. (IK xxx; elukoht:xxx)

A.P. (IKxxx)

Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu)

3. Teistel aegadel (sealhulgas S.P.`i ja T.P. puhkuste ajal ning ajal, kui ühel lapsevanemal pole tööst tingitud põhjustel võimalik lapsega koos viibida), mis ei ole kohtumäärusega reguleeritud, võib S.P. kokkuleppel T.P.`ga võtta lapse enda juurde. Lapse isaga viibimise perioodi pikkuses leppivad lapse vanemad omavahel kokku.

4. Lapse vanemad ei tee teineteisele takistusi lapsega suhtlemisel.

Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

EDASIKAEBE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA AVALDUS

1. T.P. ja S.P.`i abielust on xxx. a sündinud tütar A.P., kes on käesoleval ajal 10. aastane. Vanemad on lahutatud ning elavad eraldi, laps elab koos ema T.P.`ga.

2. Avaldaja T.P. esitas kohtule avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Avaldaja märgib, et lapse vanemad ei suuda omavahel kokku leppida lapse isa kokkusaamiste aegades lapsega. Puudutatud isik S.P. leiab, et tal on täielik õigus võtta laps enda juurde mistahes ajal koos ööbimisega. Avaldaja sellega nõus ei ole, sest nädala sees on laps hõivatud kooli, koduse õppetöö ja tantsuringiga (3 korda nädalas – esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval kella 15.30 kuni 17.30). Lapse õppeedukus on nõrk ning laps vajab juhendamist kooliülesannete täitmisel. Laupäeviti teeb Arina kodus esmaspäevaseid õppetükke. Samuti toob isa lapse koju pühapäeviti liiga hilja, kell 20.00 ning ei teavita avaldajat soovist võtta laps enda juurde (avaldaja asemel teavitab puudutatud isik avaldaja vanemat tütart Olesjat). Avaldaja leiab, et põhjendatud on määrata puudutatud isiku lapsega suhtlemise kord, mille järgi isa saab lapsega kokku iga nädala pühapäeval kella 10.00 kuni 18.00, ööbimisega võtab lapse enda juurde vaid lapse koolivaheaegade, lapse enda juurde võtmisest tuleb teavitada vaid avaldajat.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUS

3. Puudutatud isik S.P. nõustus sellega, et vajalik on kindlaks määrata tema suhtlemise kord tütrega, sest ta ei nõustu avaldaja poolt pakutud suhtlemiskorraga. Puudutatud isik soovib lapsega suhelda regulaarselt ning selleks sobib lapse koolitööst ja puudutatud isiku tööst vaba aeg. Puudutatud isik saaks lapse enda juurde võtta igal nädalal laupäeval pärast tütre tantsuringi kuni pühapäeval kella 16.00. Suvistel ja talvistel koolivaheaegadel võiks laps olla puudutatud isiku juures järgmiselt: talvevaheajal ühe nädala, suvevaheajal ühe kuu, puudutatud isikule oleks suvel mugav juulikuu, sest see aeg kattub tema puhkusega. Puudutatud isik nõustus, et lapse enda juurde võtmisest peaks ta informeerima avaldajat.

EESTKOSTEASUTUSE ARVAMUS

4. Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) esitas 28.12.2009. a kohtule arvamuse, milles leidis, et puudutatud isik soovib osa võtta lapse kasvatamisest, kohtumised lapsega on lapse huvides, isa toetab last materiaalselt ning lapse vanematel on probleeme lapsega suhtlemiskorra määramisel – isa kohtub lapsega siis, kui lapse ema seda lubab. Lapse tahte väljaselgitamisel ilmnes, et mõlemad vanemad on lapsele tähtsad ning laps tahab isaga suhelda ja kohtuda, sh soovib oma koolivaheajad osaliselt isaga veeta.

5. Täiendavas arvamuses märkis eeskosteasutus, et mõlemal vanemal on head elamistingimused, isa ja lapse suhted on väga head, lapsega suhtlemise korraldamise probleemid on tingitud vanemate vahelisest konfliktist.

LAPSE ÄRAKUULAMINE

6. Kohus kuulas A.P. ära 26.01.2010. a. Ärakuulamisel rääkis Ax, et ta tahab isaga suhelda, ema selleks takistusi ei tee. Ta õpib erakoolis ja tegeleb palju kodus õppimisega, lisaks sellele käib kolmel päeval nädalas tantsuringis (esmaspäeviti, kolmapäeviti ja laupäeviti). Laps avaldas arvamust, et ta tahaks isa juures olla pühapäeviti (terve päeva) ning laupäeval tahaks ta puhata koolist, ning mitte minna isa juurde ööbimisega (laupäev-pühapäev). Laps usaldab mõlemat vanemat. Vestlusest lapsega selgus, et laps tahaks olla isa juures koolivaheaegadel, kuid mitte terve nädala või kuu järjest. Ax selgitas seda sellega, et tal on oma hobid, sõbrad, kellega ta tahab koos olla. Lapse arvates võiks ta koolivaheaegadel koos isaga olla, kuid lühemate ajaperioodide kaupa (näiteks mõned päevad järjest).

KOHTUISTUNG

7. Kohtuistungil 23.02.2010. a avaldaja märkis, et ta jääb kindlaks sellele, et ajal, kui laps käib koolis, võtaks puudutatud isik lapse enda juurde pühapäeviti, lapse koolivaheaegadel on avaldaja võimeline puudutatud isikuga omavahel kokku leppima, millistel perioodidel laps isaga koos on, avaldaja töötab vahetustega ning ka siis saaks isa lapsega rohkem koos olla.

8. Puudutatud isik nõustus avaldajaga, et nad on suutelised omavahel kokku leppima aegades, millal laps isa juures koolivaheaegadel on.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

9. Lapsevanema õigus ja kohustus last kasvatada kestab edasi ka pärast perekonnast lahkumist. Perekonnaseaduse (PkS) § 52 lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 sätestab, et juhul, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus. Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LK) § 25 lg 1, mille kohaselt lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. LKS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga kui ka vanavanematega.

10. LKS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28). Asja materjalidest nähtub, et poolte ühine laps on 10. aastane. Laps käib koolis ning suhtub mõlemasse vanemasse hästi. Lapse ärakuulamisel oskas laps oma tahet piisavalt selgelt avaldada.

11. Kuna lapse vanemate vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, mitu korda ja millistel ajavahemikel on puudutatud isikul õigus lapsega koolivaheaegadel koos olla, menetlusosalised on suutelised omavahel kokku leppima isa ja lapse kohtumisajad, nimetatud kokkulepetes arvestavad pooled lapse soovidega, siis kohus määrab lahus elava vanema suhtlemiskorra menetlusosaliste poolt soovitud viisil, mis on väga mõistlik eelkõige suhtlemiskorra paindlikkuse tõttu. Põhjendatud on avaldaja seisukoht selles, et kooliskäimise ajal peaks laps suhtlema isaga pühapäeviti, sest arvestada tuleb ka 10. aastase lapse päevaplaane, õppetööd ja hobisid. Ka lapse soov oli kooli ajal kohtuda isaga pühapäeviti.

12. Kohus määrab kindlaks lapsega suhtlemise korra, avaldades seejuures lootust, et lapse vanemad suudavad korra täitmisel tekkinud jooksvad küsimused lahendada rahumeelselt ja lapse huvisid kõige enam arvestades. Kohus leiab, et poolte omavahelised ebakõlad ei tohi ega saa piirata puudutatud isiku õigust lapsega suhelda. Kohus märgib avaldajale, et vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Kohtunik tunnustab ka mõlemat vanemat, et nad püüavad lapsega suhtlemise korda omavaheliste kokkulepetega reguleerida, sest omavahelised kokkulepped toimivad reaalselt paremini, kui kohtu poolt määratud kord. Siiski märgi kohus vanematele, et kui neil peaks tekkima probleeme lapsega suhtlemise korraldamisel, siis on huvitatud isikul võimalik pöörduda kohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 563 alusel lepitusmenetluse läbiviimiseks.

Kohtunik