2-08-25743/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi,Viivi Tomson, Egon Konsand

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2010 Tartu

Tsiviilasja number

2-08-25743

Tsiviilasi

Tarbemetalli OÜ hagi Nordcity Center OÜ vastu lepingu

ülesütlemiseks ja 165 200 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

165 200 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13.02.2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tarbemetalli OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

9. veebruar 2010

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja)

-

Tarbemetalli

OÜ

(registrikood

11061648), esindaja advokaat Nikolai Kõiv

Vastustaja (kostja) - Nordcity Center OÜ (registrikood

10889931), esindaja advokaat Enno Heringson

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ning

Tartu

Maakohtu 13. veebruari 2009. a otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus

Tarbemetalli OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse pärast võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest

alates.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Tarbemetalli OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi Nordcity Center OÜ vastu lepingu järgi

üleantud 165 200 krooni tagastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (edaspidi ostja) ja kostja (edaspidi müüja) 20.11.2007

müügilepingu, mille kohaselt müüja kohustus müüma ostjale hüdraulilise giljotiini

HPS 55/110D (edaspidi nimetatud seade). Müügilepingu sõlmimisel kinnitas müüja, et

müüdav seade vastab Machine Tools 2008. a kataloogis lk 280 toodud seadme 55/110D

tunnustele ja omadustele. Kataloogis on ära toodud kõik võimalikud tööoperatsioonid, mida

on antud seadmega võimalik teostada. 20.11.2007 väljastas müüja ostjale saateleht/arve

nr 270474 koos käibemaksuga 165 200 krooni. Ostja tasus 26.11.2007 arvest 100 000 krooni

ja pärast seadme üleandmist 24.01.2008 veel 65 200 krooni.

Seade anti müüja poolt ostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti nr 01/08 alusel 22.01.2008.

Aktis on märgitud seadme nimetuseks HPS 55/110D, seeria nr 662006394. Akti punktis 4 on

märgitud, et puudu on ülemise tera hoidja 19,2 mm peaga terale. Müüja väljastas ostjale ka

garantiitingimused, mille kohaselt müüja annab seadmele garantii 12 kuud või 1200 töötundi

pärast seadme paigaldamisejärgset üleandmist ostjale.

Seadme üleandmisel/vastuvõtmisel ei olnud võimalik määrata kindlaks seadme kõiki

omadusi. Seadme komplektsus ja selle omadused ilmnesid alles pärast seadme

ülesmonteerimist ja töökorda seadmist.

Seadme ülesmonteerimisel ja töökorda seadmisel ilmes, et seadet ei saa kasutada müüja poolt

kataloogis reklaamitud kõikide operatsioonide teostamiseks, seadmel puuduvad omadused,

mida ostja eeldas seadme ostmisel vastavalt kataloogis avaldatule.

Seadmel ilmnesid järgnevad puudused: 1) komplektis puudub ülemine terahoidja 19,2 mm,

2) seade ei võimalda stantsida avasid d= 40 mm (antud operatsioonide sooritamise tingimus

oli ostja poolt esitatud enne lepingu sõlmimist), 3) stantsi mahatõmbaja ei täida oma

tööfunktsioone, 4) seade ei võimalda stantsida avasid õhemasse materjali (paksus 2-4 mm),

kuna mahatõmbaja painutab materjali kõveraks, 5) seade ei võimaldanud stantsida väikseid

auke (näiteks d= 6-12 mm), kuna mahatõmbaja ei ole kohandatav väikeste aukude tarbeks.

Ostja on mitmel korral pöördunud müüja poole pretensioonidega seadmel esinevate puuduste

osas. 04.04.2008 käis kohapeal müüja esindaja, et selgitada välja seadmel esinevad puudused.

Müüja esindaja püüdis puudusi kõrvaldada, kuid seadet nõuetekohaselt tööle rakendada ei

õnnestunud.

07.04.2008 saatis ostja müüjale kirjaliku pretensiooni, milles paluti kõrvaldada seadmel

esinevad puudused hiljemalt kolme päeva jooksul või asendada antud seade uue

funktsioneeriva kvaliteetse seadmega. Ostja hoiatas müüjat, et puuduste mittekõrvaldamisel

taganeb ostja lepingust.

Müüja vastas ostja pretensioonile 09.04.2008, kuid ei tunnistanud masinal esinevaid puudusi.

Müüja vastas, et selleks, et viia seade ostja vajadustele vastavaks, tuleb teha täiendavaid

kulutusi ca. 36 000 krooni ulatuses, millele lisandub käibemaks.

Ostja ostis müüjalt seadme millel peavad olema müüja poolt kataloogis reklaamitud

omadused, seadmega on võimalik töötada ilma täiendavaid kulutusi tegemata. Kuna seade ei

võimalda teostada ostjal soovitud tööoperatsioone, milleks seade osteti, ei vasta seade lepingu

tingimustele.

08.05.2008 saatis ostja müüjale müügilepingust taganemise avalduse, kuna ostu-müügi eseme

omadused ei vasta ostja tahtele. Ostja soovis osta seadet, mis võimaldaks tal ilma täiendavaid

kulutusi tegemata koheselt kasutada seda ettevõttes vajalike tööoperatsioonide teostamiseks.

Kui ostja oleks teadnud, et ostu-müügi ese (seade) ei võimalda selle kohest kasutamist ilma

täiendavate kulutusteta, siis ostja ei oleks antud seadet ostnudki.

02.06.2008 vastuses taganemisavaldusele keeldus kostja tagastamast hagejale hageja eseme

ostu-müügi hinda.

Kostja vaidles hagile vastu.

Vastuväidete kohaselt vastab hagejale müüdud seade Machine Tools 2008. a kataloogis

lk 280 toodud seadme 55/110D tunnustele ja omadustele, kuid selleks, et teha kõiki

operatsioone, on vajalik lisaks põhiseadmele soetada ka lisatarvikuid. Hagejat informeeriti, et

kataloogis toodud andmed on maksimaalsed võimalused, mida seade võimaldab. Ka kostja

töötaja V.M. on ma 09.04.2008 kirjas selgitanud, et kataloogis on toodud pingi maksimaalsed

tehnilised parameetrid. Tööriistad pingi komplekti ei kuulu. Kuna pink oli väljas messil

Instrutec 2007, siis oli pingil soodushind, millega sai kaasa tasuta kolm komplekti tööriistu.

Ülejäänud mõõdud tuli juurde tellida.

Kuivõrd hageja ei teadnud müügilepingu sõlmimisel ka ise täpselt, mida ta seadmega täpselt

teha tahab, siis ei saanud kostja anda konkreetseid soovitusi ja koos valiti välja kolm

ümarstantside komplekti, mida hageja arvas endal vaja minevat. Hageja on hilisemalt leidnud

endal vajaduse olevat teha ka muid tööoperatsioone, mis aga ei muuda ostetud seadet

lepingule mittevastavaks. Antud juhul vastas lepinguese lepingutingimustele. Hageja soovis

osta universaalset pinki ning kostja on vastava seadme hagejale ka müünud, kuid selgitanud,

et kõigi operatsioonide jaoks on vajalik osta vastavad lisaseadmed. Hageja esindaja A K on

detsembris 2007. a valinud välja vajalikud lisavahendid, mille tellimist on kinnitanud oma

allkirjaga.

V. M selgitas oma 26.06.2008 e-kirjas, et kuna klient ei osanud ostmise hetkel öelda, mis

detaile ta täpselt töötlema hakkab, ei osanud tema ka tol hetkel seda ette näha, et tuleb

kasutada abivahendit. See selgus alles siis, kui pinki üle anti ning siis selgitati hagejale, et

antud ribade stantsimisel tuleb kasutada abivahendit või modifitseerida mahatõmbajat. A.K.

loobus ise 40 mm aukudest, põhjendades, et 40 mm Ø auke on vähe. Lisaks tööriistadele oli

vaja veel osta ka alumine tööriista hoidja. Hageja sai aru, et peab vastavad tööriistad juurde

ostma, telliski need juurde.

Ka vahetult enne lõplike kokkulepete sõlmimist selgitas müüja, et analoogsed universaalsed

seadmed toodetakse arvestusega, et iga klient tellib juurde vastavalt tema enda vajadustele

tööriistade komplekti. Hagejale võõrandatud seade võimaldab teha kõiki töid, mis on

märgitud toote kataloogis, kuid nagu ka seadme tootja KNUTH Werkzeugmaschinen GmbH

on hagejale selgitanud, siis nende tööde teostamiseks on vajalik soetada lisanduvaid tööriistu.

Asjaolu, et messi sooduspakkumisena anti hagejale tasuta kaasa kolm tööriista komplekti, ei

tähenda, et kostjal oleks kohustus kõiki võimalikke seadmele sobivaid tööriistu ja seadmeid

hagejale tasuta anda. Ainuüksi ümarstantsi RS 1003 on võimalik tellida 25 erinevat mõõtu.

Ka KNUTH Werkzeugmaschinen GmbH esindaja on K.K. oma 13.06.2008 e-kirjas

selgitanud, et seade täidab oma funktsioone ja probleem ei ole ei masinas ega tööriistades.

Hageja ei saanud mõistlikkuse printsiipi arvestades eeldada, et ta saab tasuta veel pärast

lepingu sõlmimist lisatarvikuid, mis võimaldaksid tal teha mistahes tööoperatsioone, mida

seade iseenesest võimaldab. Vastavate abivahendite korral on 40 mm avade stantsimine

võimalik, kuid vastavad lisaseadmed peab juurde soetama.

V. M selgitas oma 09.04.2008 vastuses, et kuna on tegemist universaalse pingiga, siis on

tootja paigaldanud materjali mahatõmbaja maksimaalsete parameetrite järgi, seega kui teha

väikseid detaile on vaja materjali mahatõmbaja modifitseerida või kasutada isetehtud

abivahendit. Seega on seade töökorras ja funktsionaalne.

Asjaolu, et seade ei võimalda stantsida avasid õhemasse materjali (paksus 2-4 mm), kuna

mahatõmbaja painutab materjali kõveraks, on hagejast endast sõltuv puudus, kes on

stantsimisel kasutanud selleks mittesobivat materjali.

Kuna teistel klientidel sedasorti probleemi ei esine, lasime Tallinna Tehnikaülikooli laboril

teha materjali vastavushindamise ja selgus, et tegemist ei ole St35 ega ka ST37-ga vaid

materjaliks tuvastati C 22 – elastne ja pehme materjal. Kõik kataloogis toodud parameetrid ja

arvutused on tehtud materjalile St 42 mille tõmbetugevus on ca 420 N/mm², sellest sai ka

teavitatud ostul. Ilma abivahendite kasutamiseta ei ole võimalik antud materjali stantsida.

Hagejale, kui vastaval alal tegutsevale isikule peaks olema selge, et materjalide omadused

nagu elastsus ja tugevus on erinevad ning ühteviisi ei ole võimalik kõiki materjale töödelda.

Hageja poolt viidatud puudus, et seade ei võimalda stantsida väikseid auke (näiteks

d= 6-12 mm), kuna mahatõmbaja ei ole kohandatav väikeste aukude tarbeks, on hageja enda

poolt tekitatud ja kostja ei saa selle eest vastutada. Hageja kasutab selleks äärmiselt elastset

materjali C22 ja soovib stantsida väga kitsaste ribadena. Mehaaniliselt tekib probleem

järgmiselt: plastse metalli stantsimisel tekib hõõrdumine ja tera soojeneb, soojenedes metallist

tera paisub ja tagasi teel hakkab kaasa haarama materjali, kuna mahatõmbaja ava on tehtud

maksimaalsete parameetrite järgi siis toestus tasapind on kaugemal ja plastne materjal

paindub läbi, seega peaks kasutama kas paremat materjali või abivahendit. Seega on tegemist

hageja poolsete valede töövõtetega ja ebaõige materjaliga.

Ülaltoodu tõendab, et seade vastab Machine Tools 2008 kirjeldatud seadmele, seega sellele,

mille soetamisele hageja tahe oli suunatud, kuid kõiki tema funktsioone ei ole ilma

lisaseadmeteta võimalik kasutada, millest kostja hagejat koheselt ka informeeris. Seade on

komplektne, täidab kõiki tootja poolt ettenähtud funktsioone ning vastab lepingutingimustele.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus jättis 13. veebruari 2009 otsusega hagi rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt kinnitas kostja, et hagejale teatati, et kataloogis toodud seadme

andmed on maksimaalsed võimalused, mida seade võimaldab. Seadmele anti tasuta kaasa

antud kolm komplekti tööriistu, mis ei kuulunud tegelikult seadme juurde. Need olid messiga

kaasnevad soodustused. Hageja ei teadnud müügilepingu sõlmimisel, mida ta seadmega

täpselt tegema hakkab. Seega ei teadnud kostja anda konkreetseid soovitusi ja koos valiti välja

kolm ümarstantside komplekti. Tunnistaja V. M ütlused kinnitavad samuti, et hageja ei

teadnud ostmise hetkel ja enne lepingu sõlmimist, mida ta täpselt tegema hakkab. Alles

kohapeal seadet üle andes selgus, millistele detaileidele ta auke teha tahab. Hagejale öeldi

kohe, et nende aukude tegemiseks väikestele detailidele tuleb kasutada abivahendit.

A. K valis välja tööriistad, mis nähtub 19.12.2008 saadetud tellimuse kinnitusest. Seega sai

hageja aru, et ta peab vastavad tööriistad juurde tellima ja telliski need.

Tunnistaja V. M ütluste kohaselt müüs tema vaidlusaluse seadme hagejale. A. K tahtis osta

universaalset pinki, et teha universaalseid töid. A. K ütles, et talle on juba eelnevalt seda pinki

tutvustatud ja valis välja kolm stantsimisseadet. Ülejäänud riistade osas pidid eraldi kokku

leppima. Need olid vaja eraldi tellida. Detsembris sai kataloogi kätte. Tegi selle alusel

hinnapakkumise. Tööriista alumist matriitsi kohta täpsustas ta tootjaga üle. Tootja vastas, et

kui paigaldada 40 mm matriitsi, on vaja juurde osta matriitsi hoidja, mis võimaldab hoida

detaili. A. K ütles, et on vaja juurde osta lisaseade. A. K vastas, et teeb 40 mm auke väga

vähe. Leppisid kokku, et jaanuaris paigaldavad seadmed. Kohapeal näitasid, kuidas töö käib.

Nägid alles siis milliseid auke A.K. soovis teha ja millisele detailele neid tuleb teha. Auk tuli

teha liiga ääre pärast. Tehasel on ainult üks variant mahatõmbajaid. Mahatõmbaja on

paigaldatud maksimumi pärast, et neid auke teha tuleb moderniseerida. Tema soovitas ka

muuta töövõtteid, teha augud ära ja lõigata siis ribadeks. A.K. ei soovinud nii teha, sest tal

oli materjal ostetud. Soovitas ka pöörduda Nuia EPT poole, et tellida lisaseade. Neil tekkis

kahtlus, et viga on materjalis, mida K kasutab. Saatsid selle ekspertiisi. Selgus, et materjal on

liiga pehme. Hageja oleks pidanud enne ostmist esitama valmisdetaili joonised. Siis oleks

saanud soovitada õigeid tööriistu. Ta tahtis 10, 16 kuni 40 mm auke. Parameetrid on

kataloogis antud. Tootja ei saa teha pinki, mis teeks kõike töid. Teiste tööde jaoks on vajalik

lisaseade.

Tunnistaja K.K. ütluste kohaselt pandi pink paika ja hakati auke tegema. Kaks kuni kolm

auku olid korralikud, siis olid detailid kõverad. Kuna mahatõmbaja ja stantsi vahe on suur,

stants tegi augud ära, jäi leht stantsi juurde kinni. Augustamine ei tööta. Probleem on

mahatõmbajas.

Kohus leidis, et hageja oli teadlik seadme ostmisel, et see on universaalpink ja juurde tuleb

tellida temale vajalike operatsioonide teostamiseks vajalikud tööriistad.

Paikvaatlusel selgus, et hageja kasutab kitsaid detaile ja pehmet materjali ning detail pärast

augustamist tõmbub seetõttu kõveraks. Kostja on korduvalt hagejat informeerinud, et selleks

peab tegema mahatõmbajal lisaseadme, et detailid ei kõverduks. Lisaseadme vajadust

kinnitavad ka AS Nuia PMT spetsialistid, kes on ostnud sama masina ja pidid tegema

abiraksised, et teha kõike neile vajalikke operatsioone. Tallmaci spetsialist oli arvamusel, et

universaalpinke ei ole võimalik varustada kõigi lisaseadmetega, mis teeks seadme väga

kalliks. Seadme tootja KNUTH Werkzeugmaschinen GmbH müügiosakonnast M.R.

on selgitanud, et multifunktsionaalsele masinale ei lisata kõiki tööriistu, kuna igal kliendil on

erinevad soovid.

Hageja pidi kogenenud metallitöötlejana aru saama, et universaalpingil temale vajalike

operatsioonide tegemiseks on vajalikud lisatööriistad. Lisaseadme kasutamine universaalpingi

puhul ei ole selle ümberehitamine. Seega ei rikuta sellega garantiiaja tingimusi.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine

lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.

Hageja ei tõendanud, et tal oli juba lepingu sõlmimisel lootus teha kõiki tööoperatsioone,

mida ta oma hagiavalduses on viidanud. Järelikult puudub võimalus VÕS § 116

kohaldamiseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS

Tarbemetalli OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

13. veebruari 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohtulahendis tuginetud ainult kostja poolt esitatud

tõenditele, eelkõige kostja tunnistaja V. M ütlustele, arvestamata hageja tunnistaja K.K.

ütlusi. V.M. on asja tulemustest huvitatud isik, kuna ta oli lepingu sõlmimisel kostja esindaja

lepingulistes küsimustes. Seetõttu oleks kohus pidanud suhtuma tunnistaja V. M

ütlustesse teatud kahtlusega. Vaidlusaluse lepingu sõlmisid kostja esindajana V.M. ja

hageja seaduslik esindaja A.K. . Hageja esitas kohtule taotluse üle kuulata vande all hageja

seaduslik esindaja A.K. , eesmärgiga selgitada välja lepingu sõlmimisel tähtsust omavad

asjaolud. Kohus jättis hageja taotluse rahuldamata. Seega ei ole pooli koheldud võrdselt.

Asjaolu, et hagejal oli juba lepingu sõlmimisel lootus teha kõiki tööoperatsioone, mida ta oma

hagiavalduses on viidanud, saab tõendada ainult hageja seaduslik esindaja, kes pidas

lepingulisi läbirääkimisi kostja esindajaga.

Kuna kostja esindaja keeldus hageja seadusliku esindaja ülekuulamisest vande all, oleks

kohus pidanud lähtuma TsMS § 270 sätetest ja võtma kohtuotsuse tegemisel aluseks ka kostja

seadusliku esindaja ütlused.

Hageja soovis osta vaidlusalust seadet ka stantsimistöödeks (teatud suurusega aukude

stantsimiseks). Kuna hageja tellis lisaks veel juurde täiendavaid stantsimiseks vajalikke

tööriistu, saab sellest järeldada, et hageja soov oli soetada vaidlusalune seade ka

stantsimistöödeks.

A.K. ei loobunud lepingu sõlmimisel 40 mm suurusega aukude stantsimisest. A.K. ostis

nimetatud masina kataloogis loetletud omaduste alusel ka sellepärast, et nimetatud masinaga

saab kataloogi kohaselt stantsida ka 40 mm läbimõõduga auke. Pärast lepingu sõlmimist

2007. a detsembris sai hageja esindaja kostja esindajalt kätte müüja poolt pakutavate

tööriistade kataloogid, kust selgus, et 40 mm läbimõõduga aukude stantsimiseks on vajalik

soetada matriits, mis aga ei sobi matriitsi hoidjaga. Hageja esindaja A.K. otsustas osta firmale

vaidlusalune seade eelkõige kataloogis loetletud omaduste järgi, s.t eelkõige selle

järgi, milliseid stantsimistöid saab teha. See, et seade ei täida kataloogis loetletud funktsioone,

selgus alles pärast seda, kui seade oli hageja töökojas üles seatud ja häälestatud.

Müüja poolt esitatud kataloogis ei ole mitte ühtegi sõna töötlevate detailide suuruse kohta või

plastilisuse kohta. Kataloogis on märgitud ainult stantsitava materjali tõmbetugevus kuni

45 kgf mm2. Tänapäeval kasutatakse teraste margitähistes tõmbetugevuse asemel

voolavuspiiri näitajat ja ühikuks on N/mm2. Seega tohib antud seadega stantsida kõigi

lubatud suurustega avasid. Seadme kasutamist ei ole piiratud töödeldavate metallide omaduste

minimaalsete väärtustega. Samale seisukohale asus ka diplomeeritud mehaanikainsener

A.T. oma kirjalikus spetsialisti arvamuses kohtule, millised kohus on jätnud ebaõigesti

hindamata.

Antud masin on ehitatud eelkõige väikeste detailide stantsimiseks, ta ei olegi mõeldud suurte

detailide stantsimiseks. Kui kohus leiab, et detaili deformeerumise põhjuseks on ebaõige

metalli kasutamine, siis kohus peab seda ka põhjendama ja motiveerima.

Kohus ei tee vahet mõistetel tööriistad, seaded ja lisaseaded.

Erialastes leksikonides on käsitletud tööriista töö tegemise vahendina (lõiketerad, freesid,

puurid jne). Seade ja masin on üldjuhul sünonüümid. Masin on mehaaniline seade, mille

tööosad talitlevad kooskõlastatult, sooritades energia, materjali või informatsiooni

muundumiseks vajalikke liikumisi. Seadet kitsamas mõttes võib käsitleda ka masina osana.

Lisaseade all tuleks sel juhul mõista masinale lisanduvat täiendavat osa, mis on vajalik masina

häireteta funktsioneerimiseks. Kohus aga on käsitlenud ebaõigesti tööriista ja seade mõistet

identsete mõistetena.

Apellant nõustub kostja ja kohtu seisukohaga, et teatud stantsimistööde teostamiseks oli

vajalik soetada juurde vastavalt kataloogile vajalikud tööriistad (stantsimiskomplektid,

matriitsid), mida apellant ka tegi. Samuti nõustub apellant seisukohaga, et ei saa stantsida

auke läbimõõduga näiteks 20 mm, kui ei ole soetatud vastava läbimõõduga stantsi. Antud

juhul aga ei ole probleem mitte juurdeostetavates tööriistades, vaid selles, et antud pingi

lahutamatu koostisosa – mahatõmbaja, ei võimalda stantsida mitte mingisuguse läbimõõduga

auke väikestele detailidele. Kostja ja kohus on seisukohal, et tegemist on universaalpingiga.

Sellise pingiga peab olema võimalik teostada kõiki kataloogis ja pingile kinnitatud sildil

märgitud maksimaalsete parameetritega töid. Apellant ei taotle tööde teostamist üle loetletud

parameetrite vaid ainult loetletud parameetrite piires. Võttes arvesse, et pingi müüja ei ole

enne lepingu sõlmimist ostjat teavitanud, et universaalpingiga on võimalik teostada ilma

probleemideta stantsimistöid ainult suurtele metallipindadele, siis iga mõistlik isik võib teha

järelduse, et masinaga on võimalik stantsida auke nii suurtele kui ka väikestele detailidele.

Vastasel korral oleks see tulnud ära märkida kataloogis või müüja esindaja oleks pidanud

sellest ostjat eelnevalt informeerima.

Kohus ei pööranud tähelepanu hageja poolt esitatud spetsialisti, mehaanikainsener

A.T. arvamusele. A.T. leidis kirjalikus arvamuses, et müüdud seade ei vasta Nordcity Center

OÜ poolt väljastatud Machine Tools 2008 kataloogi leheküljel 280 ja seadmetele kinnitatud

sildil esitatud omadustele. Spetsialist on arvamusel, et Nordcity Center OÜ on

soovitanud seadme täiustamist ostjal endal, st. Tarbemetall OÜ töötajatel. Need soovitused ei

ole esitatud valmistajatehase korrektsete tööjooniste, vaid seadme ühe teise kasutaja poolt

valmistatud lisaseadme näidiseksemplarist tehtud fotode kujul. Kuna sellise täiustamise

tulemusena oleks saavutatud ainult seadme müügireklaamis väljapakutud kasutusvõimalused,

siis ei ole seadme ostja täiendavad kulutused põhjendatud. Seade peab vastama

kasutusomadustele ilma ümberehituseta. Lisaks sellele ei ole mõeldav seadme omalagatuslik

ümberehitamine garantiiajal.

Kohus on märkinud ekslikult, et universaalpingi puhul lisaseadme kasutamine ei ole selle

ümberehitamine. Kohus on jätnud tähelepanuta, et ostja poolt igasuguste omavalmistatud

lisaseadmete kasutamine garantiiajal ajal on keelatud ja välistab garantiist tulenevad tagatised.

Riigikohtu

tsiviilkolleegium

on

15.12.2003

otsuses

nr

3-2-1-97-99

leidnud,

et

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 64 kohaselt tuleb tehingu tõlgendamisel lähtuda

eelkõige poolte tegelikust tahtest. Poolte tahe tuleb välja selgitada lähtudes kõigist kohtu ette

toodud asjaoludest. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka poolte käitumist enne

lepingu sõlmimist ja pärast seda. Samuti on Riigikohus 23.09.2003 otsuses nr 3-2-1-98-03

leidnud, et lepinguliste vaidluste lahendamise käigus tuleb arvestada ka lepingu sõlmimisele

eelnenud pooltevahelisi suhteid ning poolte käitumist lepingu täitmise ajal. Nimetatud tahte

tõlgendamise põhimõtted kuuluvad kohaldamisele ka 01.07.2002 jõustunud TsÜS osas,

eelkõige aga TsÜS-i § 67 ja § 68 tõlgendamisel.

Apellant ostis seadme eesmärgiga, et ta saaks ilma täiendavaid kulutusi tegemata stantsida

vajalikus suuruses seadme reklaamkataloogis ja seadmel asuval sildil loetletud tunnuste ja

omadustega auke. Apellant tellis müüjalt kõik võimalikud tööriistad, kuid masinaga ei ole

võimalik endiselt stantsida masina reklaamis märgitud suurusega auke. Apellant on teinud

vastustajale korduvalt ettepanekuid viia seade vastavusse reklaamitud tunnustega, mis

võimaldaks teha kvaliteetset tööd, stantsida väikedetailidesse auke, kuid müüja ei ole suutnud

küsimust lahendada ja väidab endiselt, et see ei ole mitte müüja probleem, vaid ostja

probleem, ostja ise peab valmistama müüja poolt esitatud fotode kohaselt uue mahatõmbaja.

Seadme omaalgatuslik ümberehitamine garantiiajal ei ole aga mõeldav, kuna sel juhul kaoks

seadmele kohaldatav garantii.

Kuna ostetud masinal ei olnud lepingu sõlmimisel reklaamitud omadusi, on ostjal õigus nõuda

masina viimist reklaamitud tunnustele või lepingust taganeda.

Ostja on esitanud müüjale seaduses ettenähud korras ja viisil lepingust taganemise avalduse.

Kuna kostja ei ole esitanud vastuhagi, milles taotletakse lepingust taganemise avalduse

tühisuse tuvastamist, ei saanud ka kohus võtta selles osas vastavat seisukohta.

Taganemisavalduse esitamisega loetakse hageja ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügileping

lõppenuks ja hageja omab VÕS-i § 189 lg 1 kohaselt nõuda ostu-müügihinna tagastamist.

OÜ Nordcity Center vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt on maakohus käsitlenud nii tunnistajate V. M kui K.K. ütlusi. Asjaolu,

et apellant subjektiivselt kohtu järeldustega nendest ütlustest ja muudest tõenditest lähtuvalt ei

nõustu, ei tähenda veel seda, et kohus poleks K.K. ütlusi arvestanud. Kui apellant leidis, et V.

M ülekuulamine ei olnud kohane, oleks ta pidanud kohe vastava vastuväite esitama. TsMS §

333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse

juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise

vorminõuete rikkumise kohta. Sama paragrahvi lg 2 tuleneb, et kui menetlusosaline ei esita

vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud

kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma,

ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. TsMS § 333 nähtub, et isegi kui apellandi väited oleksid

põhjendatud, on ta need esitanud hilinemisega.

Antud juhul puudub vajadus apellandi seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks. TsMS

§ 267 lg 1 sätestab, et pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt

tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, võib asjaolu tõendamiseks

taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. Apellant ei suutnud välja

tuua tema poolt tõendamist vajavaid asjaolusid, mida ta muude tõenditega tõendada ei suuda.

Maakohus on kogunud piisavalt tõendeid asja lahendamiseks ning A.K. u nägemus vaidlusest,

mida ta soovib läbi vande all ülekuulamise tõendiks vormistada, ei vii teistsuguse

lahenduseni. TsMS § 268 sätestab, et kohus võib vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata

ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub.

Vastustaja ei nõustu A.K. u ülekuulamisega.

Asja materjalidest tuleneb, et apellant ei teadnud täpselt, milliseid avasid ta stantsima hakkab.

Apellant soovis stantsimisüksust kasutada ja valis selleks välja tööriistad, millega sai teha

vastavalt 10 mm, 12,5 mm ja 23 mm suurust ava (saateleht-arve nr 270474). Tegemist on

erinevaid avade suurusi võimaldavate tavalise ümarstantsidega. Hiljem, s.o jaanuaris 2008. a,

kui leping oli juba sõlmitud, tellis apellant juurde veel erinevaid tööriistu. Märgitust nähtub, et

esmalt valis apellant välja tasuta messil kaasa pakutavad kolm stantsi, mida arvas endal vaja

minevat ja hiljem tellis juurde muid tööriistu. Samuti on tõendatud, et A.K. tõepoolest loobus

40 mm suurusega aukude stantsimisest. Enne, kui vastustaja sai teada hagi esitamisest,

selgitas V.M. oma 26.06.2008 e-kirjas K. K, et kuna klient ei osanud ostmise hetkel öelda,

mis detaile ta täpselt töötlema hakkab, ei osanud mina ka tol hetkel seda ette näha, et tuleb

kasutada abivahendit. See selgus alles siis, kui tulime pinki üle andma ja nägime millega tegu,

nii minuga kaasas olnud tehnik, kui ka ma ise ütlesime kohe, et antud ribade stantsimisel tuleb

kasutada abivahendit või modifitseerida mahatõmbajat. 40 mm aukudest A.K. loobus ise, kui

käis meie juures Kadaka tee 52 D, kus valisime tööriistu. Ka 40 mm avade stantsimine on

võimalik, kuid seda vastavate abivahendite korral, mille eest tuleb eraldi tasuda.

Asjaolu, et metallid on erineva plastilisusega (näiteks alumiinium vs raud), millest tulenevalt

erinevad nii nende tõmbetugevus kui voolavuspiir, on üldtuntud asjaolu TsMS § 231 mõttes.

Sellest tulenevalt on oluline, millist materjali töödeldakse. See küll ei piira seadme kasutamist

töödeldavate metallide omaduste minimaalsete väärtustega, kuid dikteerib erinevad töövõtted

ja lisavarustuse vajalikkuse. V.M. on oma 26.06.2008 e-kirjas selgitanud kostjale, et lasime

Saksamaal tehases teha proovi tööd A.K. ult võetud proovimaterjalidele ja selle info koos

soovitustega saite eile ka kirjalikult KNUTH-i esindajalt M.R.. Kuna teistel klientidel

sedasorti probleemi ei esine, lasime Tallinna Tehnikaülikooli laboril teha materjali

vastavushindamise ja selgus, et tegemist ei ole St35 ega ka ST37-ga vaid materjaliks tuvastati

C 22 - elastne ja pehme materjal, ning siit ka see materjali läbipaindumine tagastusel. Ilma

abivahendite kasutamiseta ei ole võimalik antud materjali stantsida.

Vastaval alal tegutsevale isikule peaks olema samas selge, et materjalide omadused nagu

elastsus ja tugevus on erinevad ning ühteviisi ei ole võimalik kõiki materjale töödelda.

Kuna vastustaja ei teadnud ega saanudki teada apellandi poolt töödeldava materjali

parameetreid, ei osanud vastustaja ka ette näha, et mahatõmbajat on vaja modifitseerida või

kasutada abivahendeid. Messil, kus apellant seadmega tutvus, kasutati näidismaterjalina

tavalist ehitusterast, paksusega 5 mm, kuhu sisse oli igal soovijal võimalik teha

proovistantsimist. Erinevus vastustaja poolt augustatavate detailidega oli küll see, et

vastustaja näidis oli mõõtudega (umbes) 250 x 250 mm (LxP) ja omas piisavat toestuspinda

universaalse mahatõmbaja puhul ning mingit deformatsiooni ei olnud. Samas peaks samuti

olema TsMS § 231 mõttes üldtuntud asjaolu, et väiksemat detaili töödeldes tuleb seda teha ka

teisi töövõtteid kasutades, kuna väiksem detail võib ka kergemini deformeeruda.

Pingi maksimaalne jõudlus on 40 ava maksimaalselt 10 mm paksusesse materjali mille

maksimaalne tõmbetugevus on 45kg/mm2 ehk 450 N/mm2. Kõiki toimingud, mis jäävad

märgitud karakteristikutest allapoole, on võimalik teostada. Sellest tulenevalt on võimalik

stantsida ka apellandi poolt soovitud materjali soovitud avasid, kuid selleks tuleb kasutada

vastavaid töövõtteid ja abivahendeid ning nende abivahendite eest tuleb eraldi tasuda. Nii AS

Nuia PMT (samalaadse pingi ostnud klient) kui ka AS Talimäe (samalaadseid pinke müüv

konkurent) kinnitavad, et valmistatavaid detaile on niivõrd palju erinevaid, et universaalse

mahatõmbaja tegemine oleks sisuliselt võimatu. Seadme tootja on lisatud mahatõmbaja teinud

maksimaalseid parameetreid järgides. Vastustaja on apellandile korduvalt pakkunud selle

modifitseerimist, kuid lisatasu eest.

Apellant möönab, et vastava augu stantsimiseks on vajalik vastav stants (tööriist) -seadme, s.o

antud juhul pingi vastav osa liigub ülevalt alla ning surub töödeldava detaili sisse augu. Kui

pingi vastav osa teeb tagasikäigu, siis mahatõmbaja peab hoidma detaili vastu tööpinda täies

osas, sest muidu jääb detail tööriista külge kinni. Universaalne mahatõmbaja on valmistatud

selliselt, et sellest mahub läbi 40 mm auke võimaldav tööriist. Samas kui teha väiksemat

auku, siis mahatõmbaja ava on niivõrd suur, et ta hoiab töödeldavat detaili tehtavast august

kaugemal. Kui detail on väike ja materjal elastne, siis detail deformeerubki, kui mahatõmbaja

hoiab kinni detaili ääri ja tööriista hoidev masinaosa tõstab tagasikäigul detaili augustatud osa

üles.

Detaili kinnihoidmiseks on vaja vastavat mahatõmbajat (töökäik alt üles) kui detail on väike

või elastsest materjalist. Seetõttu tulebki mahatõmbajat modifitseerida, mille eest tuleb aga

tasuda lisaks. Vastustaja on juhtinud apellandi tähelepanu sellele, et kui ta ei soovi juurde

maksta, on võimalus kasutada ka isetehtud abivahendeid, mida kasutab näiteks

AS Nuia PMT.

Ebaõige on apellandi seisukoht, et ta peab saama teha toiminguid parameetrite piires ilma

igasuguste abivahenditeta. Tööriist täidab oma funktsiooni ära esimeses töötsüklis.

Mahatõmbaja hakkab oma tööfunktsiooni täitama teises töötsüklis. Sisuline ja olemuslik

erinevus puudub kuna mõlema tööfunktsiooni jaoks on vaja sobivat tööriista või sobivat

mahatõmbajat. Kui (universaalne) mahatõmbaja ei ole sobiv, tulebki kasutada selle

modifitseerimist või abivahendeid.

A.T. on esitanud ebaõiget infot tõmbetugevuse ja voolavuspiiri osas. Lisaks ei ole ei teada,

kas A.T. on vastaval alal eriteadmistega isik, kes võiks anda arvamuse, et müüdud seade ei

vasta Nordcity Center OÜ poolt väljastatud Machine Tools 2008 kataloogi leheküljel 280 ja

seadmetele kinnitatud sildil esitatud omadustele.

Vastav seade on võimeline kõiki toiminguid tegema, sh stantsima väikestele detailidele auke,

kuid seda ei ole võimalik teha ilma lisaseadmeteta. Põhiprobleemiks on tegelikult see, et

apellant ei soovi lisateenuste ja kaupade eest raha maksta. Kuna apellant seda ei soovinud, siis

soovitaski vastustaja tal ise vastav lisaseade valmistada. Vastavate lisaseadmete kasutamine ei

mõjuta kuidagi garantiid. Garantiitingimiste p 4.4 kohaselt on garantii tingimuseks, et järgitud

on kõiki instruktsioone paigaldus, kasutus-, hooldus- ja programmeerimisjuhendites. Apellant

ei saa eeldada, et vastustaja annaks talle soovitusi viisil, et need katkestaksid garantii.

Antud juhul vastab lepingu ese lepingu tingimustele, millest tulenevalt puudus apellandil

materiaalõiguslik alus lepingust taganemiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium leiab 01.12.2005 otsuses nr 3-2-1-129-05, et taganemise avalduse

kehtimiseks ja lepingu lõpetamiseks VÕS § 188 lg 2 alusel, peavad olema täidetud ka

taganemise sisulised eeldused. Avaldaja peab tõendama, et tal oli lepingust taganemiseks

õigus.

Kuna 08.05.2008 apellandi poolt tehtud taganemisavaldus ei vasta materiaalsetele eeldustele,

on taganemisavaldus tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest pärast

õiguslikke tagajärgi ning tühisuse tunnustamist ei ole vajalik seetõttu ka hagi korras nõuda.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna maakohtu

vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes täielikult esimese astme kohtu

põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid

oma otsuses korrata.

2. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus

ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks.

Apellatsioonkaebuses on apellant esitanud põhiliselt samu väiteid, milliseid ta esitas ka asja

läbivaatamisel esimese astme kohtus, ning maakohus on nende osas võtnud põhjendatud

seisukohad. Maakohus on kõiki poolte esitatud asjaolusid põhjalikult käsitlenud ning

hinnanud õigesti asjas olevaid tõendeid, s.o tunnistajate V. M ja K.K. ütlusi, AS Tallmac

ja AS Nuia PMT kirjalikke arvamusi, müügileping – arvet nr 270474, seadme üleandmise –

vastuvõtmise akti nr 01/08, paikvaatluse protokolli, kirjavahetust seadme tootja esindajaga ja

väljavõtet kataloogi Machine Tools lk-st 280, leides, et tõendatud on hageja teadlikkus

kogenud metallitöötlejana seadme ostmisel universaalpingile lisaseadmete juurdetellimise

vajadusest ning hageja ei saanud eeldada, et tema poolt ostetav universaalpink võimaldab

ilma lisaseadmeid (spetsiaalrakised jms) juurde tellimata ja nende eest täiendavalt maksmata

teha kõiki kataloogi Machine Tools lk-l 280 näidatud tööoperatsioone. Osade operatsioonide

tarvis spetsiaalsete rakiste valmistamine ei ole vaadeldav vaidlusaluse universaalpingi

ümberehitamisena, nagu apellant vastupidiselt ekslikult leiab. Samuti ei tingi tõendite teisiti

hindamist spetsialisti A.T. kirjalikus arvamuses (tl 110-112) toodu, et müüdud seade ei vasta

täies mahus Nordcity Center OÜ poolt väljastatud kataloogi leheküljel 280 oleva seadme

omadustele, kuna antud spetsialist sai lähtuvalt oma eriteadmistest hinnata vaid kostjale üle

antud seadme tehniliste kasutusvõimaluste vastavust kataloogis märgitule, mitte seda, millised

olid pooltevahelised kokkulepped seadme ostmisel selle komplektsuse osas.

Kõigest eeltoodust tulenevalt on õige ka maakohtu lõppjäreldus, et hagejal puudus 08.05.2008

alus VÕS § 116 lg 1 müügilepingust taganemiseks, kuna puudus kostjapoolne oluline

lepingurikkumine (väidetav lepingutingimustele mittevastava asja üleandmine), ning sellest

lähtuvalt on maakohus õigesti jätnud hagi rahuldamata.

3. Apellant leiab vääralt, et maakohus on kohelnud pooli ebavõrdselt, kuulates tunnistajana

üle kostjat müügilepingus esindanud V. M, samas võttes hagejalt võimaluse tõendada lepingu

sõlmimisel toimunud läbirääkimisi hageja esindaja A.K. u poolt antavate ütlustega. Asja

materjalidest nähtuvalt ei olnud V. M ja A.K. u roll käesoleva tsiviilasja menetluses

samasugune, kuna V.M. ei ole kostja seaduslik esindaja, A.K. aga esines menetluses

hageja seadusliku esindajana. Maakohus oli õigustatud V. M tulenevalt TsMS § 251 lg-

st 1 tunnistajana üle kuulama, kuna V.M. ei olnud kostja juhatuse liige ega seetõttu

kohtumenetluses kostja esindajaks. Maakohus ei olnud õigustatud hageja seaduslikku

esindajat A.K. ut vande all ära kuulama, kuna kuni 01.01.2009, mil hageja oli esitanud A.K. u

vande all ärakuulamise taotluse, kehtis üksnes TsMS §-s 268 sätestatu, mille kohaselt oli

tõendamiseks kohustatud poole vande all ärakuuulamiseks vajalik teise poole nõustumine

sellega, ning kostja ei nõustunud hageja seadusliku esindaja vande all ärakuulamisega. Kuigi

alates 01.01.2009 on TsMS-i täiendatud §-ga 2681, mis võimaldab kohtul omal algatusel

poolt vande all üle kuulata sõltumata teise poole nõustumusest, polnud maakohtul põhjust

menetluses pärast 01.01.2009 sellega arvestada, kuna selle sätte kohaldamise eelduseks on

võimatus kohtul kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses

seni kogutud tõendite põhjal. Käsitletaval juhul oli 2009. a alguseks kogutud asjas piisavalt

tõendeid selleks, et maakohus sai kujundada oma seisukohad kõigis poolte poolt tõstatatud

vaidlusalustes küsimustes, mistõttu puudus alus ja vajadus TsMS § 2681 järgi A.K. u kui

poole seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks.

Põhjendatud ei ole samuti apellandi väited tunnistaja K.K. ütluste hindamata jätmisest ning

vajadusest jätta ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale V. M ütlused. Kohtuotsuse põhjendustest

nähtuvalt on maakohus nimetatud tunnistaja ütlusi kogumis teiste tõenditega hinnanud. Kohus

oli õigustatud arvestama tunnistaja V. M ütlustega, sest ainuüksi tema töötamine kostja juures

ei sea kahtluse alla tema ütluste usaldusväärsust.

4. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb TsMS § 171 lg 1 kohaselt jätta

apellandi kanda menetluskulud ka apellatsiooniastme kohtus.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi Egon Konsand