3-10-202/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-202 Haldusasi CEMTY OÜ kaebus Eesti Töötukassa kohustamiseks teha palgatoetuse maksmise kohta uus otsus Menetlustoiming Kaebuse lubatavuse kontrollimine Resolutsioon Keelduda CEMTY OÜ kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see läbivaatamatult. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Cemty ainuomanik ja juhatuse liige Rando Hütt on arvel töötuna. 8. jaanuaril 2010. a saatis ta Eesti Töötukassa ametnikule e-kirja, milles märgib, et sooviks enda OÜ-sse Cemty töölepalkamiseks saada tööturuteenuste ja -toetuste §-s 18 ettenähtud palgatoetust. Kirja kohaselt on R. Hütt vestelnud töötukassa ametnikuga, kelle väitel ei saa ettevõtte omanikule palgatoetust maksta, samas ei osatud näidata sellekohast seadusesätet. Eesti Töötukassa ametniku Imbi Musta 8. jaanuari 2010. a ja 20.jaanuari 2010. a e-kirjades R. Hütile märgiti, et palgatoetuse maksmine oma ettevõttesse tööle asumisel pole võimalik, kuna see pole kooskõlas palgatoetuse eesmärgi ja mõttega.

2. Rando Hütt esitas 25. jaanuaril 2010. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa kohustamiseks teha palgatoetuse maksmise kohta uus otsus.

3. Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari 2010. a määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva. Kohus viitas, et tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 18 lõike 1 kohaselt on palgatoetus tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus. Seega saab palgatoetust taotleda tööandja. Palgatoetuse maksmisest keeldumist on õigus kohtus vaidlustada isikul, kelle õigusi keeldumine rikub – ehk tööandjal. Kaebuses tuleb märkida, kas tegelikuks kaebuse esitajaks on R. Hüti asemel CEMTY OÜ. Samuti tuleb selgitada, kas Eesti Töötukassale on reaalselt toetusavaldus kehtestatud vormil esitatud (lisaks e-kirja teel tehtud järelepärimisele).

4. 26. jaanuaril 2010. a esitas R. Hütt kohtule sama kaebuse, seekord CEMTY OÜ nimel.

5. Tallinna Halduskohtu 9. veebruari 2010. a määrusega jäeti kaebus uuesti käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva. Kohus järeldas, et kaebuse esitajana on kohtusse pöördunud CEMTY OÜ. Kuid kaebuse esitaja ei ole vaatamata kohtu nõudele esitanud andmeid selle kohta, kas Eesti Töötukassale on reaalselt toetusavaldus kehtestatud vormil esitatud (lisaks e-kirja teel tehtud järelepärimisele). See takistab asja läbivaatamist, kuna pole võimalik hinnata kaebuse lubatavust. Nimelt tuleb kaebajal halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 ja § 10 lg 2 p 4 alusel kohtule põhjendada, milliseid tema isiklikke subjektiivseid õigusi on rikutud. Kui avaldust palgatoetuse saamiseks pole Eesti Töötukassale tegelikult esitatud, puudub kaebajal kaebeõigus. Kohtu pädevusse kuulub reaalsete, tegelikult asetleidnud vaidluste lahendamine, mitte teoretiseerimine selle üle, kas ja kellel on põhimõtteliselt võimalik palgatoetust taotleda. Kohus märkis, et juhul kui töötukassale on taotlus esitatud ja kui see on haldusaktiga rahuldamata jäetud, on CEMTY OÜ-l õigus tulla kohtusse, taotledes keeldumise tühistamist ja palgatoetuse maksmiseks kohustamist.

6. OÜ Cemty esitas 23. veebruaril 2010. a kohtule avalduse, milles märkis, et esitas 9. veebruaril 2010. a Eesti Töötukassale ametliku avalduse palgatoetuse saamiseks. Vastust avaldusele ei ole veel saanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et OÜ Cemty on kohtusse pöördunud ennatlikult ning kaebuses esitatud nõude rahuldamine ei ole kujunenud menetluslikus situatsioonis õiguslikult võimalik. Seetõttu tuleb kaebuse menetlusse võtmisest halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 31 p 5 alusel keelduda. Olukorras, kus isik ei ole kaebuse esitamise ajal ametlikku taotlust palgatoetuse saamiseks Eesti Töötukassale esitanud ja Eesti Töötukassa pole seda saanud ettenähtud menetluskorras pädevate isikute poolt lahendada, ei saa isik nõuda, et kohus kohustaks Eesti Töötukassat palgatoetust välja maksma. Toetust saab maksta ja selle väljamaksmiseks kohustamist nõuda üksnes juhul, kui isik on sellekohase taotluse haldusorganile esitanud. Juhul kui Eesti Töötukassa on avalduse saanud, selle osas läbi viinud kohase haldusmenetluse ja vastu võtnud keelduva haldusakti, on isikul vaieldamatult õigus esitada halduskohtule kaebus haldusakti tühistamiseks ja kohustamiseks teha uus otsus. Praegusel juhul on enne kohtusse pöördumist toimunud informaalne kirjavahetus kaebuse esitaja juhatuse liikme R. Hüti ja Eesti Töötukassa ametniku Imbi Musta vahel, milles vastustaja ametnik on esitanud oma seisukoha seaduse tõlgendamise kohta. Puuduvad andmed selle kohta, millised on I. Musta volitused Eesti Töötukassa nimel seisukohtade esitamiseks – lõplikult siduva seisukoha seaduse tõlgendamise kohta saab anda üksnes haldusakti andmiseks pädev haldusorgan. Töötuskindlustuse seaduse § 27 ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2001. a määrusega nr 417 kinnitatud Eesti Töötukassa põhikirja kohaselt on Eesti Töötukassa esindusõigus juhatusel ja juhatuse esimehel. Kohtule ei ole teada, et palgatoetuse maksmisest keeldumise otsustamine oleks delegeeritud kellelegi teisele.

Seega tuleb OÜ-l Cemty ära oodata, millise haldusakti võtab vastu Eesti Töötukassa pädev organ, ning vajaduse korral esitada halduskohtule kaebus keelduva otsuse peale.

Villem Lapimaa